Geórgios I

Allikas: Vikipeedia
Geórgios I

Geórgios I (sünninimega Christian Wilhelm Ferdinand Adolf Georg; 24. detsember 1845 Kopenhaagen18. märts 1913 Thessaloníki) oli hellenite kuningas (Kreeka kuningas) 18631913.

Ta sündis Taani kuninga Christian IX teise pojana. Tema õde Dagmar sai Venemaa keisrinnaks, teine õde Alexandra Suurbritannia kuningannaks, vend Frederik VIII sai Taani kuningaks.

Ta alustas karjääri Taani mereväes, kuid valiti 30. märtsil 1863 pärast Kreeka kuninga Otto troonilttõukamist hellenite kuningaks. Ottol polnud lapsi, mistõttu uus kuningas tuli saada välismaalt.

Geórgios õppis kiiresti ära kreeka keele. Reisi ajal Venemaale õde vaatama kohtus ta suurvürstinna Olga Konstantinovnaga, kes oli temast 6 aastat noorem. Nad armusid ja abiellusid 1867, kui pruut oli 16-aastane. Neil oli 8 last, kellest 7 said täiskasvanuks. Oma naisega rääkis ta harilikult saksa keelt, oma lastega inglise keelt.

Geórgios ja kogu kuningapere tegi väga palju ära esimeste kaasaegsete olümpiamängude, 1896. aasta suveolümpiamängude korraldamiseks. Ta avas olümpiamängud [1], osales paljudel võistlustel pealtvaatajana [2] ja autasustas kõiki medalivõitjaid [3]. Tema vanim poeg, kroonprints Konstantínos I oli mängude korralduskomitee esimees ja Kreeka Olümpiakomitee esimene president [4]. Ka teised kuningapere liikmed vaatasid paljusid võistlusi pealt ja näiteks kuninganna Olga avas mängude laskmisvõistlused, tulistades väikeste lillevanikutega kaunistatud püstolist [2].

Ka välispoliitika kulges Geórgiosele õnnelikult: tema ajal liidendas Kreeka Tessaalia ja Epeirose ning ka 1895 puhkenud Kreeta ülestõus lõppes 1898 türklaste minemaajamisega. Samuti võitis Kreeka mõlemad Balkani sõjad.

Kreeka majanduspoliitika kulges seevastu õnnetult. Kreeka riik läks pankrotti ja tema rahandus anti rahvusvahelise komisjoni kontrolli alla [5].

Geórgiose laskis maha hullumeelne Alexandros Schinas.

Perekond[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ta abiellus Vene päritolu kuninganna Olgaga ja neil oli kaheksa last:

Eelnev:
Otto
Hellenite kuningas
18681913
Järgnev:
Konstantínos I

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Tiit Kuningas, Kalle Voolaid. "I olümpiamängud: Ateena 1896". Inreko Press, Tallinn 1997, lk. 103
  2. 2,0 2,1 "I olümpiamängud: Ateena 1896", lk. 100
  3. "I olümpiamängud: Ateena 1896", lk. 141
  4. "I olümpiamängud: Ateena 1896", lk. 82
  5. "I olümpiamängud: Ateena 1896", lk. 152

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]