Adolf Schmal

Allikas: Vikipeedia
Adolf Schmal
Sünniaeg Felix Adolf Schmal
18. september 1872
Dortmund
Surmaaeg 28. august 1919 (46-aastaselt)
Salzburg
Kuld 1896 12 tunni sõit trekil
Pronks 1896 10 000 m trekisõit
Pronks 1896 trekisprint (333,333 m)

Felix Adolf Schmal [aadolf šmaal] (18. august 187228. august 1919) oli juudi rahvusest Austria jalgrattasportlane ja vehkleja, kes võitis 1896. aasta suveolümpiamängudel ühe esikoha ja kaks kolmandat kohta. Klubi: Academischer Technischer R.V. Wien.

1894 võitis Schmal 1500 km pikkuse velotuuri Pariis–Viin–Graz. Sellegipoolest oli ta enne olümpiat tuntum vehklejana.

Ateena olümpiamängudel osales Schmal 8. aprillil 100 km trekisõidus, mille ta katkestas.

9. aprillil toimunud espadronivõistlust juhtis ta kahe võiduga, kui sisenes Kreeka kuninglik perekond. Korraldajad käskisid võistlust otsast alustada, et kuningas näeks kogu turniiri. Schmal kaotas mõlemale võistlejale, keda ta enne oli võitnud, ning jäi neljandaks ühe võiduga neljast.

11. aprillil tuli ta trekisprindis kolmandaks ajaga 26,0 (jagas teist kohta Stamatios Nikolopoulosega, kuid kaotas talle kordussõidu 26,6:25,4) ja 10 000 m trekisõidus samuti kolmandaks.

13. aprillil peeti võistlus 12 tunni trekisõidus. Pärast teiste võistlejate katkestamist jäid trekile ainult Schmal ja inglane Frank Keeping. Nad olid kurnatud ja näljased ning jalad olid neil paistes. Keepingil olid ka käed paistes. Nad ei olnud kell 5 hommikul alanud võistluse jooksul midagi söönud ning olid joonud ainult mõned lonksud. Nad olid eritistega määrdunud ja väsimusest poolhullud. Kui nad teineteisest möödusid, oli kuulda nuttu. Schmal tuli olümpiavõitjaks, olles läbinud 295 km ja 300 m (886 tiiru). Keeping oli ainult 1 ringi võrra taga.

Schmal paistis välja ka autovõidusõitja ja suusatajana. Elukutselt oli ta ajakirjanik varjunimega Filius, üks Austria parimaid spordiajakirjanikke. Ta tegi kaastööd nii Illustrierte Allgemeine Radfahrerzeitungile kui ka saksa, inglise ja prantsuse spordilehtedele.

Tema poeg Adolf Schmal juunior võistles 1912. aasta suveolümpiamängudel Stockholmis laskmises ning jäi duellipüstoliharjutuses 20.-ks ning vabapüstoliharjutuses 39.-ks.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]