1948. aasta taliolümpiamängud

Allikas: Vikipeedia

1948. aasta taliolümpiamängud olid V taliolümpiamängud, mis toimusid 30. jaanuarist kuni 8. veebruarini 1948. aastal Šveitsis Sankt Moritzis, kus 1928. aastal peeti teised taliolümpiamängud.

Teise maailmasõja tõttu 1940. ja 1944. aastal taliolümpiamänge ei peetud. 1936. aastal anti 1940. aasta talimängude korraldamise õigus Sapporole, mis 1938. aasta suvel siiski loobus Jaapani-Hiina sõja pärast (samal ajal ka suvemängude korraldaja Tokio).

ROK-i 38. istungil Londonis 1939. aastal valiti taliolümpialinnaks hoopis uuesti Garmisch-Partenkirchen (läbiviimine 2. veebruar - 11. veebruar 1940). Samal istungil sai 1944. aasta talimängude korraldajaks Cortina d'Ampezzo (Itaalia). Teised kandideerinud linnad olid Montreal ja Oslo. Pärast sõda (1945. aasta augustis) kogunenud ROK võttis vastu põhimõttelise otsuse olümpiamängude järkamiseks ja kinnitas samas 1948. aasta taliolümpialinnaks Sankt Moritzi, millest sai esimene linn, kus talimänge korraldati teist korda. Kinnitav otsus tehti ROK-i 39. korralisel istungil Lausanne'is 1946. aastal.

Korralduskomitee president oli Marcel Henninger.

Olümpial osales 28 riiki 669 sportlasega, neist 77 naist. Esmakordselt osalesid olümpial Island, Liibanon, Lõuna-Korea, Taani ja Tšiili. Sõjasüüdlastele Saksamaale ja Jaapanile osavõtukutset ei saadetud.

Suurimate võistkondadega osalesid Šveits ja USA - 100 sportlast.

Spordialad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Olümpial jagati välja 22 komplekti medaleid (uuesti võeti kavva kelgutamine skeletonidel, mäesuusatamise programmi lisati alpi kahevõistluse kõrvale kiirlaskumine ja slaalom nii meestele kui ka naistele). Näidisaladena olid kavas patrullsuusatamine ja talvine viievõistlus.

Olümpiamängud avas Šveitsi president Enrico Celio.

Olümpiatule süütaja oli jäähokimängija Richard (Bibi) Torriani, olümpiapronks 1928 ja 1948. Olümpiavande andis Richard Torriani.

Olümpiamargid: Šveitsi postiamet andis välja neljamargilise taliolümpiaseeria. Kahel margil oli kujutatud sümboleid koos olümpiarõngastega (esmakordselt talispordi sümbolina lumehelves), teistel markidel šveitslaste populaarsemad spordialad kiirlaskumine ja jäähoki (esimene mark maailmas, mis oli pühendatud hokile).

Edukamad riigid medalite arvult olid Norra ja Rootsi, mõlemad 4 kuld-, 3 hõbe- ja 3 pronksmedalit. Edukaim sportlane oli Prantsusmaa mäesuusataja Henri Oreiller, kes kogus 2 kulda ja 1 pronksi.