Alfréd Hajós

Allikas: Vikipeedia
Olympic flag.svg
Kuld 1896 100 m vabalt
Kuld 1896 1200 m vabalt
Alfréd Hajós, 1896. aasta suveolümpiamängud

Alfréd Hajós (1. veebruar 1878 Budapest12. november 1955 Budapest) oli ungari sportlane, 1896. aasta suveolümpiamängude kahekordne olümpiavõitja ujumises, Ungari esimene olümpiavõitja, rahvuselt juut. Klubi: Budapesti Torna Cup.

Ta sündis Arnold Guttmannina ja hakkas ujuma 13-aastaselt, kui tema isa Doonausse uppus. 1896 tähistati Ungari riigi 1000. sünnipäeva ja seetõttu oli Ungaris võõrapäraste nimede madjariseerimislaine. Guttmann muutis oma nime Alfréd Hajósiks ('meremees').

Enne olümpiat oli ta juba tulnud Ungari meistriks ning Viinis 1895 ka 100 m vabaujumise Euroopa meistriks ning oli olümpial peafavoriit.

11. aprillil võitis Alfréd Hajós Ateena olümpial 100 m vabalt ujumise (1.22,2) ja 1200 m vabalt ujumise (18.22,2, edu järgmise ees üle 2.40). Vahepeal peetud 500 m vabalt ujumises ta ei osalenud, sest kogu olümpiamängude ujumisprogramm kestis ainult paar tundi. Kui ta oleks ujunud 500 m samas tempos kui 1200 m, oleks tema aeg olnud 7.40. Tegelikult võideti 500 m ajaga üle 8.10.

Uuendused ujumisstiilis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nii nagu Thomas Burke ei leiutanud madalstarti, ei leiutanud ka Alfréd Hajós uudset riietust ega ujumisstiili: ta lihtsalt näitas olümpial nende eeliseid vanade ees.

Enamik sportlasi ujus tollal külili: keha oli kogu aeg ühel küljel, selle külje poolne käsi tõmmati madala kaarega keha vastu läbi vee, teine käsi liikus üle vee ette ja vee alt taha. Jalad tegid käärlöögi.

Hajós ujus mõlemat kätt vaheldumisi veest välja tõstes, mida hakati selle ujumisviisi leiutaja James Trudgeni järgi nimetama trudgen. Sellest arenes välja krool.

Uuendused riietuses[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nii mehed kui naised kandsid tollal tugevast materjalist kostüümi, mis jättis vabaks vaid pea ja käsivarred ning ulatus põlvedeni. Inglise Amatööride Ujumisseltsi reeglite järgi tohtis see lõppeda 3 tolli (7,6 cm) ülalpool põlvi. See oli tihti villane ja imes end vett täis. Kostüümi peale tuli tõmmata veel ujumispüksid spordiklubi embleemiga, kusjuures reeglid olid ka lubatud värvide kohta. Ujumismütsil pidi olema korgist nööp, et peast äratulekul jääks müts vee peale ujuma.

Alfréd Hajós kandis õhukesest riidest kostüümi, mis ei imanud vett, kuid milles jahedas vees külmetas rohkem. Sarnast trikood kandis ka ameeriklane Gardner Williams, kes ei olnud aga nii külma veega (13°C) harjunud ega tulnud ühelgi alal esikolmikusse. Kas Williams mõne ala üldse lõpetaski, selles suhtes on arvamused vastukäivad.

Pärast olümpiat[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärast olümpiat kaitses Hajós 1896 Euroopa meistri tiitlit 100 m vabaujumises, läks siis üle kergejõustikusse, tulles Ungari meistriks 1898 100 m jooksus, 400 m tõkkejooksus ja kettaheites, ning siis jalgpalli, olles 1901–1903 Ungari rahvuskoondise ründaja. Oma sportlaskarjäärist kirjutas ta raamatu "Nii sai minust olümpiavõitja". Tema vend Henrik Hajós võitis 1906. aasta vaheolümpial Ateenas 4x250 m vabaujumise.

Hajós õppis Budapesti Tehnikaülikoolis arhitektiks. Ta osales 1924, 1928 ja 1932 olümpiamängude kunstikonkursil ja saavutas 1924 Pariisis koos Dezsö Lauberiga staadioni kavandi eest teise koha, kusjuures esimest ei antud välja: prantslased ei tahtnud anda esikohta mitteprantslastele. Hajósi tuntuim ehitis on Budapestis Margiti saarel asuv ujula, mis valmis 1930 ja kus peeti 1958 Euroopa meistrivõistlused ujumises.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]