Vikipeedia:Esileht

Tere tulemast Vikipeediasse,
vabasse veebientsüklopeediasse

Käsilolevaid artikleid: 248 282
Kaastöölisi sel kuul: 507
Teemaportaalid

Nädala artikkel

Proliini struktuur kaksikiooni kujul. Vasakul L-proliin, paremal D-proliin.

Proliin (süstemaatiline nimetus pürrolidiin-2-karboksüülhape) on looduslik aminohape, mis on ainsana tsükliline ja sisaldab aminorühma asemel sekundaarset amiini. Looduses esineb proliin L-isomeerina ehk S-isomeerina ning valkude koostises leiduvat proliinijääki (tähistatakse Pro või P) kodeerivad DNA tasemel nukleotiidijärjestused, mis algavad nukleotiididega CC (st CCA, CCC, CCG või CCT).

Täiskasvanud inimeste organism suudab proliini toota teisest aminohappest (L-glutamaadist ehk L-glutamiinhappest), mistõttu proliin ei kuulu asendamatute aminohapete hulka.

Proliinijääk on äärmiselt oluline kõrge vererõhu ja südamepuudulikkuse vastu kasutatavate peptiiditaoliste ravimite koostises, mis toimivad angiotensiini konverteeriva ensüümi (ACE) inhibiitoritena (näiteks lisinopriil).

Seoses proliini olulise rolliga kollageeni struktuuri moodustamisel ja hoidmisel kasutatakse proliini laialdaselt toidulisandina, et nahk ja kõhred paraneksid kiiremini. Loe edasi ...

Arhiiv

Kas teadsid?

21. oktoobril saab 50-aastaseks baltisaksluse uurija Reet Bender.
22. oktoobril saab 75-aastaseks endine Eesti Olümpiakomitee president Tiit Nuudi.
22. oktoobril saab 25-aastaseks naiste suurmeister ja rahvusvaheline meister males Mai Narva (pildil).
23. oktoobril saab 50-aastaseks meediauurija ja semiootik Indrek Ibrus.´
24. oktoobril 10 aastat tagasi toimus Viljandi koolitulistamine.
24. oktoobril 40 aastat tagasi avati Baikali-Amuuri magistraalraudtee, millest kaht kolmandikku tohtis esialgu kasutada ainult Nõukogude Armee.

21. oktoober ajaloos · Arhiiv

Nädala pilt

Vanaadium on keemiline element järjekorranumbriga 23, omadustelt metall. Tal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 51 ja üks väga pika poolestusajaga (üle 10¹⁷ aasta) radioaktiivne isotoop massiarvuga 50.

Tema tihedus normaaltingimustel on 6,11 g/cm³ ja sulamistemperatuur on 1902 °C.

Pildil on vanaadiumikristall, mis on osaliselt kattunud lillade (ilmselt vanaadium(IV)oksiidi) ja roheliste (kolmevalentse vanaadiumi soolade) oksüdatsioonisaadustega.

Autor: Tavoromann

Arhiiv

Vikipeediast

Vikipeedia on paljukeelne võrguentsüklopeedia, mida kõik saavad vabalt kasutada ning täiendada ja parandada.

Esimesena alustas 2001. aasta jaanuaris ingliskeelne Vikipeedia. Eestikeelne Vikipeedia alustas 2002. aasta augustis.

Sinised lingid viivad olemasolevate artikliteni; punaste linkide puhul on artikkel ette nähtud, kuid see tuleb alles kirjutada. Punasele lingile klõpsates jõuate lehele, millel saate alustada uut artiklit.

Tee julgelt parandusi! Muudatused on kohe nähtavad, sisselogimine ei ole kohustuslik. Vaadake redigeerimisjuhendit, korduma kippuvaid küsimusi ja teisi abilehti ning hakake kirjutama! Harjutamiseks võib kasutada ka liivakasti. Kirjutamisel soovitame eeskujuks võtta siinse kogukonna poolt headeks valitud artikleid.

Vahepeal tehtut näeb viimaste muudatuste lehelt.

Kui artiklis jäi midagi arusaamatuks, siis postitage oma küsimused vastava artikli arutelulehele, kuhu pääsete vastava artikli päisest. Arutelulehele postitamiseks kasutage päiselinki "Muuda" või "Lisa teema".

Uue artikli alustamiseks võid ka soovitud pealkirja siia sisestada:

Can't speak Estonian but have something to say? Tell it here.