Reet Bender

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Reet Bender (aastani 1997 Reet Kuiv; sündinud 21. oktoobril 1974 Tartus) on eesti filoloog, kultuuriloolane ja tõlkija.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Reet Bender lõpetas 1993. aastal Tartu 10. Keskkooli[1] ja 2000. aastal Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna bakalaureuseõppe saksa keele ja kirjanduse erialal (cum laude).[2][3] Enne magistriõpinguid täiendas ta end Saksamaal aastatel 1996–1998 Erlangen-Nürnbergi Friedrich-Alexanderi Ülikoolis ja aastal 1998 Marburgi ülikoolis.

Aastatel 2000–2002 õppis ta Tartu ülikoolis magistriõppes. Aastal 2001 täiendas ta end taas Marburgi ülikoolis. 2002. aastal kaitses ta Tartu ülikoolis filoloogiamagistri kraadi tööga "Die Dorpater Studentensprache und die deutschbaltischen studentischen Korporationen an der Kaiserlichen Universität Dorpat im 19. Jahrhundert – die baltische Eigenart in der deutschen Studentenkultur".[4]

2003. aastal astus Bender Tartu Ülikooli saksa filoloogia doktorantuuri. 2009. aastal kaitses ta samas doktorikraadi (PhD) väitekirjaga "Oskar Masing und die Geschichte des Deutschbaltischen Wörterbuchs" ("Oskar Masing ja Baltisaksa sõnaraamatu lugu"; juhendajad saksa keeleteaduse dotsent Anne Arold ja ajalooprofessor Tiit Rosenberg).

Aastatel 2009 ja 2014 täiendas Bender end Göttingeni ülikoolis ning aastatel 2006, 2009 ja 2010 Marburgi Herderi instituudis.[4]

2016. aastal sai ta Tartu Ülikoolis magistrikraadi suulise tõlke alal tööga "Baltisaksa tekstide tõlgetest eesti keelde alates teise maailmasõja lõpust kuni tänapäevani. Lisandusi eesti tõlkeloole" (juhendaja tõlketeaduse lektor Teje Loogus).

Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

Bender töötab alates 2003. aastast Tartu Ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledžis, aastatel 2005–2010 oli seal erakorraline lektor ja alates 2010. aastast on germanistika osakonna lektor.[4]

Teadustegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Tema peamised uurimisvaldkonnad on baltisaksa keel ja kultuur; ajaloolised keelesuhted Baltikumis; baltisaksa leksikograafia; identiteedi ja keele suhestatus; baltisaksa memuaristika; baltisaksa üliõpilaskeel ja -kultuur; eesti tõlkelugu.[4] Ta peab ülikoolis mitut loengukursust, sealhulgas baltisaksa tekstide lektüür ja tõlge; humanitaarteaduslik tõlge ning saksakeelsetete maade ajalugu[1].

Baltisaksa sõnaraamatu töörühm[muuda | muuda lähteteksti]

2010. aastal loodi Tartu ülikoolis baltisaksa sõnaraamatu töörühm, mille eesmärgiks oli Alfred Schönfeldti (eluaastad 1916–1992) sõnaraamatuarhiivi baasil saksa, eesti ja läti vastetega baltisaksa sõnaraamatu koostamine, lisamaterjaliga täiendamine ja väljaandmine. 2011. aastast tegutseb nimetatud ettevõtmine riikliku programmi "Eesti keel ja kultuurimälu" toel ja ühise projektina mitme asutusega. Töörühma juhib Reet Bender. [1][5][6]

Liikmesus[muuda | muuda lähteteksti]

Reet Bender on 2010. aastast Õpetatud Eesti Seltsi, 2013. aastast Eesti Rakenduslingvistika Ühingu, 2014. aastast Baltisaksa Kultuuri Selts Eestis ja 2017. aastast Eesti Goethe Seltsi liige.[4]

Tõlgitud raamatuid[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Reet Benderi isa Mart Kuiv (sündinud 1931) on agrotehnikateadlane, kes on töötanud Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudi erikonstrueerimisbüroo teadusdirektorina.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]