Tituse halastus

Allikas: Vikipeedia

"Tituse halastus" (originaalis La Clemenza di Tito, K 621) on Wolfgang Amadeus Mozarti ooper (opera seria) kahes vaatuses Caterino Mazzolà libretole Pietro Metastasio libreto järgi Antonio Caldara samanimelisele ooperile (1734). Esmaettekanne toimus 6. septembril 1791 Praha Stavovské divadlos. Rollide esmaesitajad olid Antonio Baglioni (Tito), Maria Marchetti-Fantozzi (Vitellia), Carolina Perini (Annio), Antonina Campi (Servilia), Gaetano Campi (Publio). Dirigeeris W. A. Mozart.

Saamislugu[muuda | muuda lähteteksti]

1791. aastal, oma elu viimasel aastal, oli Mozart parajasti tegev Die Zauberflöte („Võluflööt”) komponeerimisega. Ta oli juulikuus juba lõpetamise lähedal, kui tal paluti kiiresti komponeerida üks opera seria. Tellijaks oli Prahas elav impressaario Domenico Guardason. Böömimaa valitsejad olid andnud talle korralduse tellida uus ooper ettekandmiseks  Püha Rooma keisri Leopold II Böömimaa kuningaks kroonimise päeval. Tseremoonia pidi toimuma 6. septembril. Guardasoni poole pöörduti ooperi asjus juunis. 8. juulil sõlmiti tellijate ja Guardasoni vahel leping, milles oli kohustus, et ta palkab „juhtiva kvaliteediga" kastraadi veel olematus ooperis esinema, et ta palkab muusikat kirjutama „väljapaistva maestro" ja hoolitseb libreto eest. Aega oli vähe ja uut teksti ei õnnestunud hankida. Ta otsustas kasutada Pietro Metastasio teksti La clemenza di Tito, millele oli enam kui pool sajandit varem kirjutanud muusika Caldara. Õukonnapoeet Caterino Mazzolà redigeeris libreto sobilikumaks tõsise ooperi jaoks. Mazzolà pani algses libretos olnud kolm vaatust kokku kaheks ning asendas suure osa dialoogi ansamblitega ning kirjutas juurde finaali.

Mozart ei olnud Guardasoni esimene valik. Ta pöördus kõigepealt keiserliku õukonna muusikaasutuste juhi Antonio Salieri  poole, keda peeti tollal Viini silmapaistvaimaks itaalia ooperi heliloojaks. Kuid Salieri keeldus, sest ta olevat liiga hõivatud. Guardasonil oli teada Mozarti Don Giovanni edu, mis veenis teda, et noorem helilooja tuleb toime ka napi ajaga vajaliku oopuse komponeerimisega. Mozart võttis tellimustöö rõõmuga vastu, sest pakutud honorar ületas kaks korda selle summa, mida ta Viinis oli seni oma ooperite eest saanud. Mitme päevaga Mozart Tituse ooperi valmis komponeeris, on olnud vaidluse objekt. Domineerib, et 18 päevaga. Kuna oli ikka väga kiire, siis tšembalo ja tšello poolt saadetavad secco retsitatiivid  komponeeris tema õpilane Franz Xaver Süssmayr. Süssmayr sõitis nädal enne esietendust koos Mozartiga Prahasse, et aidata proove läbi viia, teha korrektuuri ja kopeerida partituuri. Ooper ei pruugi olla kirjutatud vaid 18 päevaga, kuid kindlasti on see Rossini L'italiana in Algeri, Il barbiere di Siviglia ja La Cenerentola kõrval ikka üks kõige lühema ajaga kirjutatud oopereid, mida tänapäevalgi sageli esitatakse.

Ooperi käekäik[muuda | muuda lähteteksti]

Esietendus algas mõni tund pärast Leopoldi kroonimist. Publikult sai ooper väga hea vastuvõtu. Kuid kuninganna Marie-Louise kvalifitseeris teose porcheria tedescaks („saksa sigadus”). Kriitikud väitsid, et Mozartil valmis väga kõrge muusikalise tasemega dramaatiline ooper. Katkendeid ooperist esitati suure eduga 28. veebruaril 1796 Berliini Königliche Operas. Tükk oli kuni 1830. aastani, mil Euroopas toimus opera seria võidukäik, Mozarti populaarseim ja enam mängitud teos. Seejärel teos peaaegu unustati. Pärast Teist maailmasõda mängitakse suhteliselt sageli, kuid oma väljatuleku järgset tugevat positsiooni ooperiteatrite repertuaarides pole teos enam kunagi taastanud. Sageli hinnatakse oopust Mozartile mittevääriliseks, kuid tunnustatakse kui olulist etappi opera seria reformimisel.

See oli esimene täispikk Mozarti ooper, mis jõudis Londonisse ja esietendus seal 27. märtsil 1806. Kuna seda mängiti vaid ühe korra, ei tundu teos olnud inglastele meelepärane. Seda etendati Londonis uuesti alles 1957. aastal. Milano La Scalas toimus esimene etendus 26. detsembril 1818 ja Põhja-Ameerikas 4. augustil 1952. aastal  Berkshire'i muusikakeskuses Tanglewoodis.

2017. aasta esitati ooper nii Salzburgi festivalil kui ka Glyndebourne’i suvefestivalil. 2019. aastal etendasid ooperi kaasaegses lavastuses  Los Angelese Opera ja New Yorgi Metropolitan Opera.

Rahvusooper Estonia esitas selle ooperi kontsertetendusena 2006. aastal.

Ooper on helisalvestatud aastatel 1967, 1976, 1978, 1991, 1993, 2005 ja 2017.

Tegelased[muuda | muuda lähteteksti]

  • Tito Vespasianus (tenor), Rooma keiser
  • Vitellia (sopran), kukutatud keiser Vitellio tütar
  • Sesto (kastraat, hiljem metsosopran), noor patriits, Tito sõber, armunud Vitelliasse
  • Annio (metsosopran), noor patriits, Sesto sõber, armunud Serviliasse
  • Publio (bass), Pretoria prefekt, Pretoria kaardiväe ülem
  • Servilia (sopran), Sesto õde, armunud Anniosse

Süžee[muuda | muuda lähteteksti]

Tegevus toimub Roomas aastatel 79–81. Rooma imperaator Tito (Titus Flavius Vespasianus) on otsustanud abielluda juudisoost Aafrika printsessi Berenicega, kes aetakse Senati otsusel maalt välja. Troonilt tõugatud imperaator Vitelliuse tütar Vitellia soovib, et tema armastatu ja Tito sõber Sesto (Sextus) tapaks imperaatori. Tito muudab aga oma plaani ning otsustab hoopis abielluda Sesto õe Serviliaga. Saades teada, et Servilia armastab Sesto sõpra Anniot, loobub ta oma plaanist ning otsustab hoopis võtta naiseks Vitellia. Viimane soovib endiselt Tito tapmist. Mõne aja pärast tahab Vitellia oma esialgset plaani muuta, kuid jääb Sesto vandenõu peatamisega hiljaks. Tito pääseb aga tapmiskatsest terve nahaga. Sesto arreteeritakse, antakse kohtu alla ja mõistetakse surma. Vitellia tunnistab oma vandenõus osalemise üles. Nüüd näitab Tito üles suuremeelsust ja annab mõlemale andeks.

Muusikalood[muuda | muuda lähteteksti]

-         Vitella ja Sesto duett  Come ti piace imponi

-         Vitella  aaria  Deh se piacer mi vuoi

-         Sesto ja Annio duett  Deh prendi un dolce amplesso

-         Koor  Serbate, oh Dei custodi

-         Tito aaria  Del più sublime soglio

-         Servilia ja Annio duett Ah perdona al primo affetto

-         Tito aaria  Ah, se fosse intorno al troon

-         Sesto aaria  Parto, ma tu ben mio

-         Vitellia, Annio ja Publio tertsett  Vengo... aspettate...

-         Vitellia, Servilia, Sesto, Annio ja Publio kvintett kooriga Deh conservate, oh Dei

-         Annio aaria  Torna di Tito a lato

-         Vitellia, Sesto ja Publio tertsett Se al volto mai ti senti

-         Koor  Ah grazie si rendano

-         Publio aaria  Tardi s'avvede

-         Annio  aaria  Tu fosti tradito

-         Sesto, Tito ja Publio tertsett Quello di Tito è il volto

-         Sesto rondo  Deh per questo istante solo

-         Tito aaria  Se all'impero, amici Dei

-         Servilia aaria  S'altro che lacrime

-         Vitellia rondo  Non più di fiori vaghe catene

-         Koor  Che del ciel, che degli Dei

-         Kõikide  osaliste finaali sekstett kooriga  Tu, è ver, m'assolvi Augusto

Allikad[muuda | muuda lähteteksti]

  • Peggy Woodford. Mozart, London, 1990
  • Deutsche Grammophon, La clemenza di Tito CD, Berlin,  2005
  • Tiit Made. Ooperimaailm I köide, Tallinn 2012
  • Volkmar Braunbehrens. Mozart in Vienna, Oxford, 1991
  • Daniel Heartz. Mozart’s Operas, Los Angeles, 1990