Amadeus (film)

"Amadeus"
Žanr	draama- ja muusikafilm
Režissöör	Miloš Forman
Stsenarist	Peter Shaffer
Operaator	Miroslav Ondříček
Helilooja	Wolfgang Amadeus Mozart; Antonio Salieri
Peaosades	Murray Abraham; Tom Hulce; Elizabeth Berridge
Produtsent	Saul Zaentz
Filmistuudio	Orion Pictures
Aasta	1984
Kestus	180 minutit
Riik	Ameerika Ühendriigid
Keel	inglise
Eelarve	18 miljonit USA dollarit
	IMDb profiil

"Amadeus" on 1984. aasta film, mille on lavastanud Miloš Forman. Film põhineb Peter Shafferi näidendil "Amadeus" ja Shaffer on ka filmi stsenarist.

Austria pealinnas Viinis aset leidev film jutustab loo 18. sajandi teisel poolel Mozarti ja Itaalia helilooja Antonio Salieri vahelisest (väljamõeldud) rivaalitsemisest, mida loo autor kutsub "fantaasiaks Mozarti ja Salieri teemal". Salierit mängib filmis F. Murray Abraham ja Mozartit Tom Hulce. Mõlemad olid nomineeritud parima meespeaosatäitja Oscarile, mille võitis Abraham.

Film esilinastus 6. septembril 1984 Los Angeleses ja jõudis laiemalt kinodesse 19. septembril. Film sai kriitikutelt kiita ning kujunes kassahitiks, teenides üle 90 miljoni dollari. See oli nomineeritud 53 auhinnale ja võitis neist 40, sealhulgas kaheksa Oscarit, neli BAFTA-t ja neli Kuldgloobust.^[1]^[2]^[3] 2023. aasta seisuga on see kõige uuem film, mis on saanud parima meespeaosatäitja kategoorias kaks nominatsiooni. Ameerika Ühendriikide Kongressi Raamatukogu valis 2019. aastal "Amadeuse" Riiklikus Filmiregistris säilitamiseks põhjendusega, et film on "kultuuriliselt, ajalooliselt või esteetiliselt oluline".^[4]

Süžee

1823. aasta talvel saadetakse Antonio Salieri pärast enesetapukatset psühhiaatriahaiglasse. Loo käivitajaks saab seik, et Salieri teenijad on kuulnud tema ülestunnistust Wolfgang Amadeus Mozarti mõrvamise kohta. Salieri tuppa ilmub noor preester, isa Vogler, et kuulata tema patukahetsust. Vogler tunnistab, et ta ei tunne Salieri teoseid, aga tunneb ära Mozarti "Väikese öömuusika", mille järel jutustab Salieri talle oma ülestunnistuse.

Lapsepõlvest saati on Salieri palvetanud, et temast saaks helilooja, ning lubanud Jumalale vastutasuks oma truudust, vooruslikkust ja töökust. Salieri isa ei kiida tema soove heaks, aga kui isa ootamatult sureb, näeb Salieri selles Jumala vastust tema palvetele. 1774. aastaks on temast saanud keiser Joseph II õukonna juhtiv helilooja. Seitse aastat hiljem on ka Salieri kutsutud Mozarti patrooni, Salzburgi vürst-peapiiskopi auks korraldatud peole, kus ta ei jõua ära oodata kohtumist selle paljulubava heliloojaga, kelle muusikast ta nii lummatud on. Oma ehmatuseks avastab ta, et Mozart on nilbe, narrikas ja lapsik, ning palub Jumalalt vastust, miks ta on kinkinud sellise ande Mozartile ja mitte talle. Tajudes Jumala soovi teda keskpärasuseks alandada, lubab Salieri talle kätte maksta ning Mozart hävitada.

Mozarti alkoholism rikub ta tervise, abielu, rahalise seisu ja õukonna lugupidamise tema vastu, aga ta jätkab suurepäraste teoste loomist. Salieri palkab noore tüdruku Mozartile teenijannaks, et tema korterile ligi pääseda ning avastab, et Mozart kirjutab ooperit "Figaro pulm". Ooper põhineb samanimelisel näidendil, mille keiser on küsitava sisu tõttu ära keelanud. Mozart kutsutakse aru andma ning ta suudab keisrit Salieri ja õukonna nõumeeste vastupanust hoolimata veenda, et ta lubaks ooperit etendada.

Saades teada oma isa Leopoldi surmast, kirjutab Mozart ooperi "Don Giovanni". Nördinud Salieri tunneb ooperit vaadates surnud komandöri tegelaskujus ära Mozarti isa ning mõtleb välja plaani, milles ta veenab Mozartit, et viimase isa on surnust tõusnud selleks, et tellida oma pojalt reekviem. Seejärel kavatseb ta pärast teose valmimist Mozarti tappa ning tema matustel selle omaenda teose pähe esitada. Samal ajal palub Mozarti sõber Emanuel Schikaneder tal kirjutada ooperi oma rahvateatri jaoks. Mozart nõustub, aga ta abikaasa Constanze soovib rahalise ebakindluse hirmus, et ta reekviemi valmis teeks. Pärast vaidlust lahkub Costanze koos nende väikese poja Karliga.

Rahvateatri ooperit "Võluflööt" saadab menu, aga ühel etendusel kukub Mozart ületöötamise tõttu kokku ning Salieri viib ta koju. Ta nõustub Mozarti dikteerimise järgi kirja panema reekviemi "Confutatise" osa ning järgmisel hommikul tunnustab Mozart nende sõprust. Constanze naaseb ja mõistab kahe mehe koostöö hukka. Ta paneb süütundest reekviemi luku taha ja Salieriga vaieldes avastavad nad, et Mozart on surnud. Mozart maetakse ühel vihmasel päeval vaestehauda.

Psühhiaatriahaiglas on isa Vogler loost nõnda häiritud, et tal pole enam jaksu Salierile tema patte andestada. Salieri usub, et Jumal eelistas Mozarti ära tappa selle asemel, et lubada Salieril temaga jagada väiksematki osa Mozarti hiilgusest. Salieri lubab preestri asemel kõigi maailma keskpärasuste patud lunastada. Ratastoolis lükatuna õnnistab ta psühhiaatriahaigla teisi patsiente ning kuuleb taas Mozarti naeru.

Tunnustus

Arvustused

Filmiarvustusi koondaval veebilehel Rotten Tomatoes on filmi arvustustest 89% positiivsed, ning arvustuste keskmine hinne on 8,9 kümnest.^[5] Filmile neli tärni neljast andnud Roger Ebert sõnas, et "Amadeus" on üks "suuremaid riske, mida mõni filmitegija on hiljuti ette võtnud", aga lisas, et "filmi lähenemises ei ole midagi odavat või ebaväärikat". Eberti sõnul oli see "suurepärane film, täidlane, õrn, naljakas ja võluv".^[6] Ajakirja People jaoks kirjutas Peter Travers, et "Hulce ja Abraham jagavad koos triumfi filmis, mis on ise provokatiivne ja imepärane saavutus".^[7] The New Republicu Stanley Kauffmann lisas selle oma vaatamist väärt filmide nimekirja.^[8] Ühes negatiivses hinnangus ajakirjas Variety kirjutas Todd McCarthy, et kuigi filmil oli "hea aines ja temaatika, millega toimetada, ning sellega olid seotud suured talendid", siis "jõud, mis oli teosel lavalaudadel, on märgatavalt vähenenud" filmiadaptsiooni puhul.^[9] Filmi mitmed ajaloolised ebatäpsused said muusikaajaloolastelt kriitikat.^[10]^[11]

Viited

↑ "The 57th Academy Awards (1985) Nominees and Winners". oscars.org. Originaali arhiivikoopia seisuga 28. detsember 2011. Vaadatud 13. oktoobril 2011.
↑ "BAFTA Awards: Film in 1986". BAFTA. 1986. Vaadatud 16. septembril 2016.
↑ "Amadeus – Golden Globes". HFPA. Vaadatud 5. juulil 2021.
↑ Tartaglione, Nancy (11. detsember 2019). "National Film Registry Adds 'Purple Rain', 'Clerks', 'Gaslight' & More; 'Boys Don't Cry' One Of Record 7 Pics From Female Helmers". Deadline Hollywood. Vaadatud 11. detsembril 2019.
↑ "Amadeus". Rotten Tomatoes. Vaadatud 11. juulil 2022.
↑ Ebert, Roger (8. september 1984). "Amadeus". Chicago Sun-Times (inglise). Vaadatud 16. septembril 2018 – cit. via RogerEbert.com.
↑ Travers, Peter (1. oktoober 1984). "Screen". People. 22 (14): 14. Vaadatud 16. septembril 2018.
↑ Kauffmann, Stanley (29. oktoober 1984). "Films Worth Seeing". The New Republic. Kd 191, nr 17. Lk 24–26. Vaadatud 16. septembril 2018.
↑ McCarthy, Todd (5. september 1984). "Amadeus". Variety. Vaadatud 16. septembril 2018.
↑ A Study Guide for Wolfgang Amadeus Mozart and Antonio Salieri's "Amadeus". Gale, Cengage Learning. ISBN 978-1-4103-9260-2. Vaadatud 5. augustil 2019.
↑ von Tunzelmann, Alex (22. oktoober 2009). "Amadeus: the fart jokes can't conceal how laughably wrong this is". The Guardian. London. Vaadatud 5. augustil 2019.

Välislingid

Filmi analüüs leidub Olev Remsu raamatus "Filmidraamatehnika". Tartu Ülikooli Kirjastus, 2016.
Amadeus andmekogus IMDb (inglise)
Amadeus andmekogus Filmiveeb

[Oscars1985-1] "The 57th Academy Awards (1985) Nominees and Winners". oscars.org. Originaali arhiivikoopia seisuga 28. detsember 2011. Vaadatud 13. oktoobril 2011.

[2] "BAFTA Awards: Film in 1986". BAFTA. 1986. Vaadatud 16. septembril 2016.

[3] "Amadeus – Golden Globes". HFPA. Vaadatud 5. juulil 2021.

[4] Tartaglione, Nancy (11. detsember 2019). "National Film Registry Adds 'Purple Rain', 'Clerks', 'Gaslight' & More; 'Boys Don't Cry' One Of Record 7 Pics From Female Helmers". Deadline Hollywood. Vaadatud 11. detsembril 2019.

[5] "Amadeus". Rotten Tomatoes. Vaadatud 11. juulil 2022.

[ebert-6] Ebert, Roger (8. september 1984). "Amadeus". Chicago Sun-Times (inglise). Vaadatud 16. septembril 2018 – cit. via RogerEbert.com.

[travers-7] Travers, Peter (1. oktoober 1984). "Screen". People. 22 (14): 14. Vaadatud 16. septembril 2018.

[Kauffmann-8] Kauffmann, Stanley (29. oktoober 1984). "Films Worth Seeing". The New Republic. Kd 191, nr 17. Lk 24–26. Vaadatud 16. septembril 2018.

[McCarthy-9] McCarthy, Todd (5. september 1984). "Amadeus". Variety. Vaadatud 16. septembril 2018.

[10] A Study Guide for Wolfgang Amadeus Mozart and Antonio Salieri's "Amadeus". Gale, Cengage Learning. ISBN 978-1-4103-9260-2. Vaadatud 5. augustil 2019.

[guardian-11] von Tunzelmann, Alex (22. oktoober 2009). "Amadeus: the fart jokes can't conceal how laughably wrong this is". The Guardian. London. Vaadatud 5. augustil 2019.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

[11]

v r Parima filmi Oscar
1929–1950	"Tiivad" (1929) "Broadway meloodia" (1930 (aprill)) "Läänerindel muutuseta" (1930 (november)) "Cimarron" (1931) "Grand Hotel" (1932) "Kavalkaad" (1934) "See juhtus ühel ööl" (1935) "Mäss Bountyl" (1936) "Suur Ziegfeld" (1937) "Émile Zola elu" (1938) "Sa ei vii kõike endaga kaasa" (1939) "Tuulest viidud" (1940) "Rebecca" (1941) "Kui roheline oli minu org" (1942) "Mrs. Miniver" (1943) "Casablanca" (1944) "Minnes oma teed" (1945) "Kaotatud nädalavahetus" (1946) "Meie elu parimad aastad" (1947) "Džentelmenlik kokkulepe" (1948) "Hamlet" (1949) "Kõik kuninga mehed" (1950)
1951–1975	"Kogu tõde Eve'ist" (1951) "Ameeriklane Pariisis" (1952) "Maailma suurim vaatemäng" (1953) "Siit igavikku" (1954) "Veepiiril" (1955) "Marty" (1956) "80 päevaga ümber maailma" (1957) "Sild üle Kwai jõe" (1958) "Gigi" (1959) "Ben-Hur" (1960) "Korter" (1961) "West Side'i lugu" (1962) "Araabia Lawrence" (1963) "Tom Jones" (1964) "Minu veetlev leedi" (1965) "Helisev muusika" (1966) "Mees igaks hooajaks" (1967) "Öö kuumuses" (1968) "Oliver!" (1969) "Kesköine kauboi" (1970) "Patton" (1971) "Prantsuse sidemees" (1972) "Ristiisa" (1973) "Tüssamine" (1974) "Ristiisa 2" (1975)
1975–2000	"Lendas üle käopesa" (1976) "Rocky" (1977) "Annie Hall" (1978) "Hirvekütt" (1979) "Kramer Krameri vastu" (1980) "Tavalised inimesed" (1981) "Tulevankrid" (1982) "Gandhi" (1983) "Helluse keeles" (1984) "Amadeus" (1985) "Minu Aafrika" (1986) "Rühm" (1987) "Viimane keiser" (1988) "Vihmamees" (1989) "Sõidutades miss Daisyt" (1990) "Tantsib koos huntidega" (1991) "Voonakeste vaikimine" (1992) "Armutu" (1993) "Schindleri nimekiri" (1994) "Forrest Gump" (1995) "Kartmatu" (1996) "Inglise patsient" (1997) "Titanic" (1998) "Armunud Shakespeare" (1999) "Tabamatu ilu" (2000)
2001–	"Gladiaator" (2001) "Piinatud geenius" (2002) "Chicago" (2003) "Sõrmuste isand: Kuninga tagasitulek" (2004) "Miljoni dollari tüdruk" (2005) "Kokkupõrge" (2006) "Kahe tule vahel" (2007) "Ei ole maad vanadele meestele" (2008) "Rentslimiljonär" (2009) "Piinakamber" (2010) "Kuninga kõne" (2011) "Artist" (2012) "Argo" (2013) "12 aastat orjana" (2014) "Lindmees" (2015) "Päevavalgele" (2016) "Kuuvalgus" (2017) "Vee puudutus" (2018) "Roheline raamat" (2019) "Parasiit" (2020) "Nomaadimaa" (2021) "Coda" (2022) "Kõik kõikjal ja korraga" (2023) "Oppenheimer" (2024)