Bastien ja Bastienne
"Bastien ja Bastienne" (originaalis Bastien und Bastienne) on Wolfgang Amadeus Mozarti laulumäng (Singspiel, KV 50) ühes vaatuses Friedrich Wilhelm Weiskerni, Johann Andreas Schachtneri ja Johan H. F. Mülleri libretole Marie-Justine-Benoite Favarti, Charles-Simon Favarti ja Henry de Guerville’i koomilise ooperi "Les amours de Bastien et Bastienne" ('Bastieni ja Bastienne'i armastused', 1753) järgi.
Esmaettekanne toimus 7. detsembril 1768 väidetavalt Viinis arsti ja hüpnotiseerija Franz Anton Mesmeri Rothmühle lossis Schwechatis Viini lähedal. Rollide esitajad pole teada.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Väidetavalt tellis selle saksakeelse teose Viini arst Franz Anton Mesmer või tema nõbu, Püha Stephani Toomkiriku rahvakooli rektor Joseph Conrad Mesmer. Mozart oli komponeerides 12-aastane. Teost on hinnatud muusikaliselt küpseks ja veenvaks. Dokumentaalselt tõestamata on ka veel üks ettekandmine 1774. aastal Salzburgis. Seejärel teos unustati. Järgmine ja esimene kontrollitav ettekanne toimus 2. oktoobril 1890. aastal Berliinis arhitektide majas. Leopold Mozart nimetas oma poja teost operetiks. Libretist, Viini näitleja Friedrich Wilhelm Weiskerni jaoks oli see „prantsuse ooperikoomika". See žanr, nagu ka lamburi teema, oli sel ajal moes ja paljudes ooperites kasutusel.
Mozarti originaalpartituur asus endises Preisi Riigiraamatukogus Berliinis, kuid läks pärast Teist maailmasõda kaduma. See leiti hiljem Krakówi Jagiełło ülikooli raamatukogust. Kantakse tänapäeval sageli ette, vahel ka lastest osatäitjatega.
Mozarti esimene lavateos oli Estonias ettekandmisel 1981. aastal.
Helisalvestised on aastatest 1940, 1952, 1956, 1957, 1965, 1969, 1976, 1986, 1989, 1990, 1991 ja 2006.
Tegelased[muuda | muuda lähteteksti]
Süžee[muuda | muuda lähteteksti]
Külast pärit lamburtüdruk Bastienne valutab südant, sest kardab, et tema armastatud lamburpoiss Bastien on ta lossiproua pärast maha jätnud. Karjamaal kohtab ta külaennustajat Colast, kellelt ta oma mure kohta nõu küsib. Kaval Colas soovitab tal käituda „nagu linna daamid". Nimelt olla Bastieni suhtes ükskõikne ja demonstreerida, et ta on julge isiksus.
Veidi aega hiljem satub ka Bastien kokku ennustajaga, keda ta imetleb tolle võime pärast anda tarku õpetusi. Bastien kinnitab, et tahab peagi abielluda oma armastatud Bastienne'iga. Kaval külaennustaja väidab, et tema neiu on juba kellessegi teise armunud ja Bastienil pole enam šansse. Bastien ei suuda seda alguses uskuda ja küsib lõpuks Colaselt nõu, kuidas ta saaks oma Bastienne'i tagasi võita. Colas annab noormehele lootust ja soovitab tal edaspidi oma õnne eest paremini hoolt kanda. Bastien üritab suhteid taastada, tunnistab oma armastust Bastienne vastu ja tüdruk lepib temaga ära. Noored lamburid kallistavad ja tänavad Colast, et too aitas oma „võlujõudude" abil neil taas ühineda. Finaalis ühinevad kolm tegelast rõõmulauluks.
Muusikalood[muuda | muuda lähteteksti]
- Bastienne’i aariad „Wenn mein Bastien einst im Scherze”, „Mein liebster Freund hat mich verlassen", „Ich geh' jetzt auf die Weide", „Er war mir sonst treu und ergeben" ja „Würd' ich auch, wie manche Buhlerinnen"
- Bastieni aariad „Geh’, du sagst mir eine Fabel”, „Grossen Dank dir abzustatten" ja „Meiner Liebsten schöne Wangen"
- Colas’ aariad „Befraget mich ein zartes Kind" ja „Diggi, daggi, shurry, murry”
- Bastieni ja Bastienne’i duett „Geh’, geh!, Herz von Flandern”
- Colas’, Bastienne’i ja Bastieni tertsett „Kinder! Seht, nach Sturm und Regen”
Allikad[muuda | muuda lähteteksti]
- Daniel Heartz. Mozart’s Operas, Los Angeles, 1990
- Deutsche Grammophon. Bastien und Bastienne CD, Berlin, 1976
- Tiit Made. Ooperimaailm I köide, Tallinn, 2012