Gustav Adolf Hippius

Allikas: Vikipeedia
Gustav Adolf Hippius
Sünniaeg 12. märts 1792
Nissi
Surmaaeg 6. oktoober 1856
Tallinn
Rahvus Eestlane
Tegevusala maalikunstnik ja litograaf
Johann Gottfried Exneri portree, autor Gustav Adolf Hippius. 1854, õli.

Gustav Adolf Hippius (12. märts 1792 Nissi6. oktoober 1856 Tallinn) oli baltisaksa maalikunstnik ja litograaf.

Carl Philipp Fohr :
Otto Friedrich Ignatius, August Georg Wilhelm Pezold, Gustav Adolf Hippius

Sündis Nissis pastori pojana. Vaese ja väikse koguduse hingekarjase poeg pidi juba 14-aastaselt Tallinnas koolis käies ise endale muusika- ja joonistamistundide andmisega elatist teenima. Tallinnas tutvus Gustav Adolf Hageri kirikuõpetaja David Friedrich Ignatiuse poja Otto Ignatiusega. Saanud isalt nõusoleku, kutsus Otto Gustav Adolfi Hagerisse, kus nad järgmised kaks aastat õppisid Saksamaalt Vardi mõisa August Kotzebue laste õpetajaks kutsutud saksa maalikunstnik Karl Siegmund Waltheri juures õppisid.

Talvel 1812 plaanis Hippius minna välismaale kunsti õppima. Sõja tõttu ei olnud võimalik Saksamaale minna ning tulevane kunstnik sõitis Prahasse, kus töötas umbes pool aastat. Kevadel 1814 saabus ta Viini ja astus sealsesse kunstiakadeemiasse. 1816. aasta sügisel jätkas Hippius teekonda Itaaliasse, täpsemalt Rooma. Roomas töötas ta koos F. Overbecki ja kunstnik-kaasmaalase August Georg Wilhelm Pezoldiga. Juunis 1818 alustas Hippius kojureisi ja jõudis järgmise aasta novembris Hagerisse tagasi.

Gustav Adolf Hippius abiellus 1820 oma sõbra Otto õe Friederike Ignatiusega ning asus seejärel Peterburi, kus õpetas mitmes kõrgemas kunstiasutuses ning töötas portretistina. Peterburis lõi ta suurema kogu litograafiatehnikas valmistatud graafilisi lehti Vene riigimeestest, õpetlastest ja kirjameestest ja andis need välja üheksas vihus pealkirja all "Les Contemporains". Selles perioodist pärineb ka "Aleksandr Puškini portree".

Aastal 1850 asus Hippius Tallinna ning tegutses elu lõpuni peamiselt portreemaalijana. Ta suri Tallinnas kuid maeti Hageri kalmistule.

Kunstnik Hippius tundis huvi ka eesti ainestiku vastu ning on Eesti Kunstimuuseumi kogudes asuvad tuntud teosed "Eesti noorik" ja "Eesti pruut" (1852).

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Gustav Hippiuse isa oli Nissi Maarja koguduse õpetaja Thomas Hippius, tema poeg oli Otto Pius Hippius.

Allikas[muuda | muuda lähteteksti]