Viin

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Wien)
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib linnast; joogi kohta vaata artiklit Viin (jook); Viinist läbi voolava Doonau lisajõe kohta vaata artiklit Viini jõgi

Viin

saksa Wien
baieri Wean

Wien 3 Wappen.svg
Flag of Vienna.svg
Landesflagge
Wien Dienstflagge.PNG
Dienstflagge

Pindala: 414,90 km²
Elanikke: 1 888 776 (1.01.2018)[1] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid: 48° 12′ N, 16° 22′ E
Viin (Austria)
Viin

www.wien.gv.at

Viin (saksa keeles Wien, baieriaustria keeles Wean) on Austria pealinn ja samas ka üks vabariigi liidumaadest. Riigi suurim linn asub suuresti Doonau jõe paremkaldal. Doonau kanali ja Viini jõe äärne Innere Stadt ehk nii-öelda siselinn esindab Habsburgide monarhia ja Austria-Ungari impeeriumi hiilgeaegu. Vanalinnana kuulub see alates 2001. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Haldusjaotus[muuda | muuda lähteteksti]

Viini ringkondade jaotuse kaart

Linn on jaotatud 23 ringkonnaks.

  1. Innere Stadt
  2. Leopoldstadt
  3. Landstraße
  4. Wieden
  5. Margareten
  6. Mariahilf
  7. Neubau
  8. Josefstadt
  9. Alsergrund
  10. Favoriten
  11. Simmering
  12. Meidling
  13. Hietzing
  14. Penzing
  15. Rudolfsheim-Fünfhaus
  16. Ottakring
  17. Hernals
  18. Währing
  19. Döbling
  20. Brigittenau
  21. Floridsdorf (niinimetatud Transdanubien)
  22. Donaustadt (niinimetatud Transdanubien)
  23. Liesing

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Viini vanalinn
UNESCO maailmapärandi logo UNESCO maailmapärand
Asukoht Austria Austria
Tüüp Kultuurimälestis
Kriteeriumid I, IV, VI
Viited 1033
Piirkond* Euroopa ja Põhja-Ameerika
Koordinaadid 48° 13′ 0″ N, 16° 23′ 0″ E
Nimekirja arvatud 2001 (25. istung)
* Regioon on UNESCO määratletud
Next.svg Pikemalt artiklis Viini linna ajalugu

Pronksiaeg (1200–800 eKr)[muuda | muuda lähteteksti]

Viin on olnud pidevalt asustatud juba 2500 aastat. Linna esimesed asukad olid keldid.

Rooma impeerium[muuda | muuda lähteteksti]

Roomlased hõivasid asula pärast Noricumi kuningriigi vallutamist. Nad nimetasid seda asulat Vindobonaks (sõna vindo tähendab keldi keeles 'valge'). Nad kindlustasid selle ja muutsid sõjaväelaagriks, et kaitsta Rooma riiki põhja pool elavate germaanlaste eest. Vindobonas paiknes algul aala, hiljem terve leegion. Ühtlasi oli Vindobonas Doonau laevastiku peatuspaik. Tollal asus ida pool vanem ja tähtsam leegionilaager Carnuntum.[2]

Pannoonia provintsiga liideti Carnuntum juba Tiberiuse ajal, aga Vindobona mitte enne Claudiuse aega. Markomanni sõja ajal 180 suri Vindobonas keiser Marcus Aurelius.[2]

Vindobona asus strateegiliselt tähtsas kohas, kus ristusid kaks olulist kaubateed: Doonau ja merevaigutee. Sellepärast tekkis Vindobona juurde peagi tsiviillinn. 3. sajandil sai see munitsiipiumiks. 5. sajandil lahkusid Vindobonast Rooma väeüksused.[2]

Keskaeg (9. sajand – 1529)[muuda | muuda lähteteksti]

Kogu varakeskaja jooksul säilisid Viinil sidemed keltidega, sealhulgas iirlastega. Näiteks Melki katedraali on maetud iiri munk Püha Colman (Koloman). Salzburgi piiskop oli 40 aastat iirlane Püha Vergilius ehk Vergilius Maamõõtja. 12. sajandil asutasid iiri päritolu benediktiinid siiakanti kloostri.

Keskajal oli Viin Babenbergide dünastia kodu. 1246 suri Babenbergide pealiin välja. 1440 sai Viin Habsburgide dünastia residentsiks ja jäi selleks kuni nende kukutamiseni 1918. Nende võimu all sai Viin Saksa-Rooma riigi pealinnaks ning kultuurikeskuseks, eriti kunsti ja muusika keskuseks. 14851490 okupeeris linna Ungari.

Viin sai tuntuks kohana, mida idamaalased vallutada ei suuda. 13. sajandil jõudis Viini lähedale Mongoli impeeriumi sõjavägi, kuid pöördus tagasi väejuhi Ugedei-khaani surma tõttu. Ka Osmanite riik ei suutnud Viini vallutada (Viini piiramine 1529 ja Viini lahing 1683). Küll aga tabas linna 1689 muhkkatk, tappes kolmandiku linnaelanikest.

Uusaeg (1529–1918)[muuda | muuda lähteteksti]

Tuletatud linnulennu vaade üle Viini (joonis umbes aastast 1609)
Viini vaade Belvederest (Bernardo Bellotto maaling umbes aastatest 1758–1761)

Austria keisririigi pealinn[muuda | muuda lähteteksti]

1804. aastal kuulutati välja Austria keisririik ja Viin sai selle pealinnaks. 1815 toimus linnas Viini kongress.

Austria-Ungari esipealinn[muuda | muuda lähteteksti]

1867. aasta veebruaris dirigeeris Johann Strauss II oma heliteose "Ilusal sinisel Doonaul" esmaettekannet linna esinduspargis Volksgartenis. Sama aasta 8. juunil krooniti keiser Franz Joseph I ühtlasi Ungari kuningriigi kuningaks. See tähendas keisririigi reorganiseerimist Austria-Ungari kaksikmonarhiaga impeeriumiks teisese pealinnaga Budapestis.

1873. aastal korraldati linnas V maailmanäitus (Weltausstellung 1873 Wien). Järgnevatel aastatel kujunes Alam-Austria halduskeskusest Mandri-Euroopa raudteeühenduste üks sõlmpunkte, mida läbis näitena Idaekspressi raudteeliin.

1913. aastal elasid üle kahe miljoni elanikuga suuresti saksakeelses metropolis ühteaegu Hitler, Trotski, Tito, Freud kui Stalin[3].

Esimeses maailmasõjas osales Austria-Ungari Keskriikide poolel. Sõda lõppes kaotuse ja impeeriumi lagunemisega. Impeeriumi maa-alale tekkis mitu riiki, millest Austria ei olnud kõige suurem, ja osa territooriume anti teistelegi riikidele. Austria sõjajärgne territoorium, mis üldiselt langeb kokku tänapäevasega, hõlmas Austria-Ungari territooriumist üksnes 12%.

Uusim aeg (1918 – tänapäev)[muuda | muuda lähteteksti]

Õhutõrje platvorm Augartenis

Austria Vabariigi pealinn[muuda | muuda lähteteksti]

Teine maailmasõda[muuda | muuda lähteteksti]

1938. aasta märtsis toimus anšluss. Austria liideti Saksamaaga ja Viin lakkas olemast pealinn. Järgnes Teine maailmasõda, mis lõppes Saksamaa ja tema liitlaste lüüasaamisega.

Punaarmee vallutas Viini 1945. aasta aprillis. Nagu Berliin, nii ka Viin jagati nelja okupatsioonivõimu vahel ning linn oli ümbritsetud Nõukogude Liidu okupatsioonitsooniga. See tekitas probleemi: mis saab siis, kui NSV Liit otsustab linna ülejäänud tsoonid isoleerida välismaailmast, nagu ta oli seda teinud Berliinis. Lääne-Berliini hakkasid lääneriigid seepeale varustama lennukite abil, aga Viinis oli see raskendatud, sest Lääne-Viini ei jäänud häid lennuvälju. Kriis lahenes 1955. aastal nii, et kõik okupatsiooniväed viidi Viinist ja Austriast välja ja Austria kuulutati neutraalseks maaks.

Külm sõda[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast Tšehhoslovakkia lagunemist, kui Bratislava sai Slovakkia pealinnaks, on Viin ja Bratislava Euroopa kaks teineteisele kõige lähemal asuvat pealinna. Nende vahe on umbes 80 km ja nad mõlemad asuvad Doonau kaldal.

Euroopa Liit[muuda | muuda lähteteksti]

Austria ühines Euroopa Liiduga aastal 1995.

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Gasometer

Elanike arvu poolest on Viin Austria suurim linn. Seal elab veerand kogu Austria elanikest. Euroopa Liidus on Viin elanike arvult 10. linn.

Aastal 1910 oli Viin impeeriumi keskus ja seal elas 2 miljonit inimest. Kunagi varem ega hiljem ei ole Viini elanike arv nii suur olnud. Sel ajal kuulus Viin maailma 10 suurima linna hulka. Kolmandik linlastest olid slaavlased või ungarlased. Tšehhide arvult oli Viin maailma teine linn Praha järel. Pärast Esimest maailmasõda pöördus neist enamik oma ajaloolisele kodumaale tagasi, mis tähendas suurt langust rahvaarvus. Aasta 1910 rahvaarv ei ole tänapäevani taastunud.

1923. aastal elas Viinis 201 513 juuti. Juutide arvult oli Viin Euroopa kolmas linn. Enamik nendest hukati Teise maailmasõja ajal.

2001. aastal oli 16% Viini elanikest kodakondsuselt mitteausterlased. Peaaegu pooled viimastest olid pärit Jugoslaaviast, peamiselt serblased. Viinlaste hulgas oli ka 2,5% türklasi, 0,9% poolakaid ja 0,8% sakslasi.

Aasta 1754 1800 1850 1900 1910 1923 1939
Elanike arv 175 460 271 800 551 300 1 769 137 2 083 630 1 918 720 1 770 938
Aasta 1951 1961 1971 1981 1991 2001 2008
Elanike arv 1 616 125 1 627 566 1 619 885 1 531 346 1 539 848 1 550 123 1 678 435

Kliima[muuda | muuda lähteteksti]

Viinis on parasvöötme kliima. Aastas sajab keskmiselt 621 mm sademeid. Kõige kuivemad kuud on jaanuar (37 mm) ja veebruar (39 mm), kõige sajusemad juuni (70 mm) ja juuli (68 mm).

Kõrgehitised[muuda | muuda lähteteksti]

Viini kõrghooned Doonau vastaskaldal linna ärikeskuses ehk Donau City's

Linna kõrgeimad ehitised on DC Tower 1, teletorn Donauturm ja Millennium Tower.

Life Ball[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Life Ball

Korra aastas toimub Viini raekojaplatsil Euroopa suurim heategevusüritus. See paljude kuulsuste ja patroonide osalusega pidulik festival, või ball, kogub raha ja toetab HIVi nakatunud või AIDSi haigestunud inimesi. Üritust korraldab mittetulundusühing AIDS LIFE, mis asutati 1992. aastal. Lisaks on organisatsiooni selge eesmärk tõsta üldsuse teadlikkust antud epiteemia teemal.

Koostöölinnad[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]