Mine sisu juurde

Viini Lauluühing

Allikas: Vikipeedia
Gustav Mahleri sümfoonia nr 8 esitus (2009) – Viini Lauluühing, Slovenský filharmonický zbor, Wiener Sängerknaben, Staatskapelle Berlin, Pierre Boulez Viini Muusikaühingu kuldses saalis

Viini Lauluühing (Der Wiener Singverein), ametliku nimega Singverein der Gesellschaft der Musikfreunde in Wien (Viini muusikasõprade seltsi lauluühing) on Viini Muusikaühingu (Wiener Musikverein) umbes 240-liikmeline kontsertkoor.

1812. aastal kanti Viini Hofburgi lossis ette Händeli oratoorium "Timotheus oder die Gewalt der Musik" (originaalpealkirjaga "Alexander's Feast"). See sündmus pani aluse Viini Muusikasõprade Seltsile (Gesellschaft der Musikfreunde in Wien). Koori tegevus tugines algul Antonio Salieri initsiatiivile. 1824. aastal toodi Viinis esiettekandele Beethoveni 9. sümfoonia ja "Missa solemnis".

Koor rajati oma praegusel kujul 1858. aastal. Esimene koorijuht oli Johann von Herbeck.

Viini Lauluühing on kaasa teinud paljude teoste esiettekannetel, näiteks: Franz Schuberti laulumäng "Vandenõulased" ("Die Verschworenen"), Johannes Brahmsi "Saksa reekviem" ("Deutsches Requiem"), Anton Bruckneri "Te Deum", Gustav Mahleri 8. sümfoonia, Franz Schmidti "Raamat seitsme lukuga" ("Das Buch mit sieben Siegeln"), sh teise maailmasõja järgsed heliloojad, nagu Gerd Kühr, Christian Muthspiel, Arvo Pärt, Wolfram Wagner ja Otto Zykan.

Loomisest saati on Viini Lauluühing teinud koostööd oluliste dirigentidega, nagu näiteks Franz Schalk, Wilhelm Furtwängler, Dimitri Mitropoulos, Karl Böhm ja Leonard Bernstein. Ajavahemikul 1947–1989 kujundas koori tööd Herbert von Karajan ja tegi selle kollektiivi salvestiste kaudu tuntuks kogu maailmas. Kontserditurneed viisid koori Austraaliasse, Jaapanisse ja Ameerika Ühendriikidesse, peale selle leidsid kontserdid aset näiteks Iisraelis, Ateenas, Berliinis, Budapestis, Frankfurdis, Londonis, Madridis, Moskvas, Pariisis, Pisas, Roomas ja Zürichis. 1959. aastal kanti Vatikanis Rooma Peetri kirikus Herbert von Karajani juhatusel ette Anton Bruckneri "Te Deum" ning 1985. aastal, kui kohal viibis ka paavst Johannes Paulus II, kõlas Mozarti "Kroonimismissa" ("Krönungsmesse").

Esimesele koorijuhile Johann von Herbeckile järgnes Johannes Brahms. 20. sajandi keskelt alates olid koorijuhtideks Ferdinand Grossmann, Reinhold Schmid ja Helmut Froschauer. Alates aastast 1991 juhatab koori Johannes Prinz.

Dirigendid ja orkestrid

[muuda | muuda lähteteksti]

Koor on teinud koostööd näiteks järgmiste dirigentidega: Daniel Barenboim, Bertrand de Billy, Herbert Blomstedt, Michael Boder, Andrey Boreyko, Pierre Boulez, Semyon Bychkov, Riccardo Chailly, Myung-whun Chung, Christoph von Dohnányi, Gustavo Dudamel, Christoph Eschenbach, Vladimir Fedoseyev, Ádám Fischer, Rafael Frühbeck de Burgos, Daniele Gatti, Valery Gergiev, Leopold Hager, Nikolaus Harnoncourt, Martin Haselböck, Kristjan Järvi, Mariss Jansons, Philippe Jordan, Ton Koopman, Emmanuel Krivine, Markus Landerer, Fabio Luisi, Lorin Maazel, Sir Charles Mackerras, Wayne Marshall, Zubin Mehta, Cornelius Meister, Ingo Metzmacher, Riccardo Muti, Andrés Orozco-Estrada, Eiji Oue, Seiji Ozawa, Krzysztof Penderecki, Georges Prêtre, Sir Simon Rattle, Wolfgang Sawallisch, Tugan Sokhiev, Christian Thielemann, Marcello Viotti, Bruno Weil ja Franz Welser-Möst.

Viini orkestritest tehakse sageli koostööd selliste kollektiividega nagu Viini Filharmoonikud, Viini Sümfoonikud, Viini Raadio sümfooniaorkester ning Alam-Austria Tonkünstler-orkester. Koostööpartnerid on olnud ka Berliini Filharmoonikud, Berliini Riigikapell, Baieri Riigiorkester, Amsterdami Kuninglik Concertgebouw-orkester, Leipzigi Gewandhaus-orkester, Londoni Filharmoonikud, Prantsuse Raadio Filharmooniline Orkester, Prantsuse Rahvuslik Orkester, Osaka Filharmooniline Orkester, Moskva Tšaikovski-nimeline Sümfooniaorkester ja paljud teised.

150. sünniaastapäeva tähistamine

[muuda | muuda lähteteksti]

2008. aastal tähistati koori 150. sünniaastapäeva kontserdireisiga Moskvasse (galakontsert Tšaikovski-nimelises konservatooriumis, kus tuli ettekandele Beethoveni "Missa solemnis"). Peale selle leidis aset juubelitseremoonia ning ühine kontsert Viini Lauluakadeemiaga (Wiener Singakademie) Viini Muusikaühingu (Wiener Musikverein) hoones ning Viini Kontserdimajas (Wiener Konzerthaus), ettekandele tuli Hector Berliozi reekviem. Viimased juubelile pühendatud kontserdid leidsid aset Amsterdamis Mariss Jansonsi juhatusel, kui neljal korral kanti ette Antonín Dvořáki reekviem. Juubeliaasta lõpetuseks tuli ettekandele Beethoveni missa C-duur Viini Püha Stefanuse katedraalis.

  • Ludwig van Beethoven Symphonie Nr. 9 – Ode an die Freude (Vienna Philharmonic – Christian Thielemann)
  • Johannes Brahms Ein deutsches Requiem (Cleveland Orchestra – Franz Welser-Möst)
  • Antonín Dvořák Requiem (Royal Concertgebouw Orchestra – Mariss Jansons)
  • Gustav Mahler Symphonie Nr. 2 – Auferstehung (Vienna Philharmonic – Gilbert Kaplan)
  • Gustav Mahler Symphonie Nr. 2 – Auferstehung (Vienna Philharmonic – Pierre Boulez)
  • Gustav Mahler Symphonie Nr. 3 (Bavarian State Orchestra – Zubin Mehta)
  • Gustav Mahler Symphonie Nr. 3 (Vienna Philharmonic – Pierre Boulez)
  • Otto Nicolai Mondchor aus The Merry Wives of Windsor (Schönbrunni loss 2010, Vienna Philharmonic – Welser-Möst)
  • Gioachino Rossini Petite messe solennelle – Musikverein Vienna – May 2013 – (Orchestre National de France – Daniele Gatti)
  • Robert Schumann Manfred – Schauspielmusik (Tonkünstler-Orchester Niederösterreich – Bruno Weil)
  • Franz Schmidt Das Buch mit sieben Siegeln (Vienna Philharmonic – Nikolaus Harnoncourt)
  • Franz Schmidt Das Buch mit sieben Siegeln (Tonkünstler-Orchester Niederösterreich – Kristjan Järvi)
  • Karol Szymanowski Symphonie Nr. 3 – Lied der Nacht (Vienna Philharmonic – Pierre Boulez)
  • Richard Wagner Tristan ja Isolde – Duett-Szenen (Vienna Radio Symphony Orchestra – Bertrand de Billy)

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]