Viini Lauluühing

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Gustav Mahleri Sümfoonia nr 8 esitus (2009) – Viini Lauluühing, Slovenský filharmonický zbor, Wiener Sängerknaben, Staatskapelle Berlin, Pierre Boulez Viini Muusikaühingu kuldses saalis

Viini Lauluühing (Der Wiener Singverein), ametlik nimi Singverein der Gesellschaft der Musikfreunde in Wien (Viini muusikasõprade seltskonna lauluühing) on Viini Muusikaühingu umbes 240 liikmega kontsertkoor.

Eelajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

1812 kanti Viini Hofburgi lossis ette Händeli oratoorium "Timotheus oder die Gewalt der Musik". See sündmus pani aluse Viini Muusikasõprade Seltskonna (Gesellschaft der Musikfreunde in Wien) rajamisele. Koori tegevuse algus põhines Antonio Salieri initsiatiivil – nii näiteks Beethoveni 9. sümfoonia esiettekandel Viinis 1824.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Koor rajati oma praeguses vormis aastal 1858. Esimene koorijuht oli Johann von Herbeck. Viini Lauluühing on kaasa teinud paljudel esiettekannetel alates Schuberti laulumängust "Vandenõulased" ("Die Verschworenen"), Johannes Brahmsi "Saksa reekviemist" ("Deutsches Requiem"), Anton Bruckneri "Te Deumist", Gustav Mahleri 8. sümfooniast ja Franz Schmidti "Raamatust seitsme lukuga" ("Das Buch mit sieben Siegeln") kuni teise maailmasõja järgsete heliloojateni, näiteks Gerd Kühr, Christian Muthspiel, Arvo Pärt, Wolfram Wagner ja Otto Zykan.

Oma loomisest saati on Viini Lauluühing teinud koostööd oluliste dirigentidega, nagu näiteks Franz Schalk, Wilhelm Furtwängler, Dimitri Mitropoulos, Karl Böhm ja Leonard Bernstein. Ajavahemikul 1947–1989 kujundas Herbert von Karajan koori tööd ja tegi selle salvestiste kaudu tuntuks kogu maailmas. Kontserditurneed viisid koori Austraaliasse, Jaapanisse ja Ameerika Ühendriikidesse, peale selle leidsid kontserdid aset Iisraelis, Ateenas, Berliinis, Budapestis, Frankfurdis, Londonis, Madridis, Moskvas, Pariisis, Pisas, Roomas ja Zürichis. 1959. aastal kanti Vatikanis ette Bruckneri "Te Deum" ning 1985 Mozarti "Kroonimismissa" ("Krönungsmesse") paavst Johannes Paulus II juuresolekul Rooma Püha Peetri Kirikus Herbert von Karajani juhatusel.

Koorijuhid[muuda | muuda lähteteksti]

Esimesele koorijuhile Johann von Herbeckile järgnes Johannes Brahms. 20. sajandi keskelt alates olid koorijuhtideks Ferdinand Grossmann, Reinhold Schmid ja Helmut Froschauer. Alates aastast 1991 juhatab koori Johannes Prinz.

Dirigendid ja orkestrid[muuda | muuda lähteteksti]

Viimastel aastatel on koor olnud koostöös dirigentidega, nagu Daniel Barenboim, Bertrand de Billy, Herbert Blomstedt, Michael Boder, Andrey Boreyko, Pierre Boulez, Semyon Bychkov, Riccardo Chailly, Myung-whun Chung, Christoph von Dohnányi, Gustavo Dudamel, Christoph Eschenbach, Vladimir Fedosejev, Ádám Fischer, Rafael Frühbeck de Burgos, Daniele Gatti, Valery Gergiev, Leopold Hager, Nikolaus Harnoncourt, Martin Haselböck, Kristjan Järvi, Mariss Jansons, Philippe Jordan, Ton Koopman, Emmanuel Krivine, Markus Landerer, Fabio Luisi, Lorin Maazel, Sir Charles Mackerras, Wayne Marshall, Zubin Mehta, Cornelius Meister, Ingo Metzmacher, Riccardo Muti, Andrés Orozco-Estrada, Eiji Oue, Seiji Ozawa, Krzysztof Penderecki, Georges Prêtre, Simon Rattle, Wolfgang Sawallisch, Tugan Sokhiev, Christian Thielemann, Marcello Viotti, Bruno Weil ja Franz Welser-Möst.

Viini orkestritest on pidevas koostöös kooriga Viini Filharmoonikud, Viini Sümfoonikud, Viini Raadio sümfooniaorkester ning Alam-Austria Tonkünstler orkester. Peale nende töötab koor koos orkestritega, nagu Berliini Filharmoonikud, Staatskapelle Berlin, Baieri riigiorkester, Kuninglik Concertgebouw orkester Amsterdamis, Leipzig Gewandhausi orkester, Londoni Filharmoonikud, Prantsuse Raadio filharmooniline orkester, Prantsuse rahvuslik orkester, Osaka filharmooniline orkester, Moskva raadio Tšaikovski-nimeline sümfooniaorkester ja paljud teised.

Juubel aastal 2008[muuda | muuda lähteteksti]

2008. aastal tähistati koori 150. sünnipäeva kontserdireisiga Moskvasse (galakontsert Tšaikovski-nimelises konservatooriumis, kus ettekandele tuli Beethoveni "Missa solemnis"). Peale selle leidis aset juubelitseremoonia ning ühine kontsert Viini Lauluakadeemiaga (Wiener Singakademie) Viini Muusikaühingu hoones ning Viini Kontserdimajas, ettekandele tuli Berliozi reekviem. Viimased juubelile pühendatud kontserdid leidsid aset Amsterdamis Mariss Jansoni juhatusel, ette kanti neljal korral Antonin Dvoraki reekviem. Juubeliaasta lõpetuseks tuli ettekandele Beethoveni missa C-duur Viini Püha Stefani kirikus.

Koori tegevus aastal 2015[muuda | muuda lähteteksti]

8. mail 2015 tegi Viini Lauluühing kaasa üritusel, millega tähistati Euroopa natsionaalsotsialistidest vabastamise 70. aastapäeva. Ettekandele tuli sel puhul Beethoveni 9. sümfoonia. Edasisteks projektideks sel hooajal olid osad Wagneri ooperist "Parsifal", Mahleri 3. sümfoonia (Viini Muusikaühingu hoones ning Milano La Scala"teatris). Augustis võttis Lauluühing osa Grafeneggi Festivali avamisest, ette kanti seal Carl Orffi "Carmina Burana (kantaat)". Oktoobris 2015 tuli ettekandele Franz Schmidti "Raamat seitsme lukuga", peale selle tegi koor kaasa kahel kontserdil Clevelandi orkestriga. Franz Liszti sünnikohas Raidingis tõi koor ettekandele Rossini "Väikese piduliku missa" ("Petite messe solennelle").

Kontsert Sir Simon Rattle'i juhatusel Berliini filharmoonikutega 14. novembril 2015 pühendati Pariisi terrorirünnakute ohvritele.

Koori plaanid aastal 2016[muuda | muuda lähteteksti]

Hooajal 2015/16 leiab esimest korda aset kontserditsükkel Viini Lauluühinguga Viini Muusikaühingu hoones, selle raames tulevad ettekandele Verdi "Neli vaimulikku tükki" ("Quattro pezzi sacri"), Beethoveni 9. sümfoonia, Mendelssohn-Bartholdy oratoorium "Elias", Berliozi reekviem ja üks a cappella kontsert. Kontserditurnee veebruaris 2016 viib Viini Lauluühingu jälle Jaapanisse, ettekandele tuleb seal teiste teoste hulgas Mozarti reekviem. Märtsis sõidab koor Luksemburgi, et seal Verdi reekviem ette kanda ning suvel 2016 Rheingau festivalile Saksamaale, kus on kavas Beethoveni "Missa solemnis".

Salvestisi[muuda | muuda lähteteksti]

  • Ludwig van Beethoven Symphonie Nr. 9 – Ode an die Freude (Vienna Philharmonic – Christian Thielemann)
  • Johannes Brahms Ein deutsches Requiem (Cleveland Orchestra – Franz Welser-Möst)
  • Antonín Dvořák Requiem (Royal Concertgebouw Orchestra – Mariss Jansons)
  • Gustav Mahler Symphonie Nr. 2 – Auferstehung (Vienna Philharmonic – Gilbert Kaplan)
  • Gustav Mahler Symphonie Nr. 2 – Auferstehung (Vienna Philharmonic – Pierre Boulez)
  • Gustav Mahler Symphonie Nr. 3 (Bavarian State Orchestra – Zubin Mehta)
  • Gustav Mahler Symphonie Nr. 3 (Vienna Philharmonic – Pierre Boulez)
  • Otto Nicolai Mondchor aus The Merry Wives of Windsor (Schönbrunni loss 2010, Vienna Philharmonic – Welser-Möst)
  • Gioachino Rossini Petite messe solennelle – Musikverein Vienna – May 2013 – (Orchestre National de France – Daniele Gatti)
  • Robert Schumann Manfred – Schauspielmusik (Tonkünstler-Orchester Niederösterreich – Bruno Weil)
  • Franz Schmidt Das Buch mit sieben Siegeln (Vienna Philharmonic – Nikolaus Harnoncourt)
  • Franz Schmidt Das Buch mit sieben Siegeln (Tonkünstler-Orchester Niederösterreich – Kristjan Järvi)
  • Karol Szymanowski Symphonie Nr. 3 – Lied der Nacht (Vienna Philharmonic – Pierre Boulez)
  • Richard Wagner Tristan ja Isolde – Duett-Szenen (Vienna Radio Symphony Orchestra – Bertrand de Billy)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]