Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 48

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search


Tahan olla administraator[muuda lähteteksti]

Tekst on viidud lehele Vikipeedia:Administraatorikandidaadid. --Andrus Kallastu (arutelu) 19. november 2018, kell 13:53 (EET)

Pildifailide (automaatsed?) tõlked eesti vikilehtedel[muuda lähteteksti]

Tavaliselt lähen pildifailide infolehti vaatama otse Commonsisse ja ignoreerin eesti viki lehti. Täna jäin eksikombel vaatama ja olin suhteliselt üllatunud: https://et.wikipedia.org/wiki/Fail:Johannes_op_Patmos_Saint_John_on_Patmos_Berlin,_Staatlichen_Museen_zu_Berlin,_Gemaldegalerie_HR.jpg Tsiteerin: "Kirjeldus Southern Netherlandish maalikunstnik ja drawer", "Object type maal / Tahvelmaal", "Kirjeldus Front of a two-sided painting", "Depicted people Apostel Johannes Maarja", "Pealiskirjad Signature all paremal". Masin võib olla tuim, aga loll ta ise olla ei oska, selleks peab inimene aitama. Äkki saaks midagi ette võtta, et lugejatele päris jama ei näidataks? Ma võin nüüd koolihariduse poole kaldus olla, aga minu meelest on korralik ingliskeelne tekst ikkagi parem kui säherdune poolkeelne sodihunnik, mis ka umbkeelset lugejat tegelikult kuidagi ei aita. --Ehitaja (arutelu) 25. november 2018, kell 12:50 (EET)

Siin ei ole küll midagi et.wiki spetsiifilist: see on seotud Wikidata andmete kasutamisega Commonsis. Kus eestikeelseid tõlkeid pole, siis näidatakse ingliskeelset teksti. Kehtib nii et.wiki pildilehe kui ka Commonsis vastava lehekülje puhul. Ivo (arutelu) 25. november 2018, kell 13:02 (EET)
Kas me seda eesti pildilehtedel kinni ei saa keerata? Kuni suurem jagu Commonsi silte tõlkimata püsib, on see hullem kui mitte midagi. Ja Commons on nii suur, et selle äratõlkimisega läheb veel pääääris kaua. --Ehitaja (arutelu) 25. november 2018, kell 17:49 (EET)
Need ei ole mitte Commonsi sildid, vaid Wikidata sildid (see on tegelikult väga oluline erinevus, sest ühel juhul vajaks iga silt eraldi tõlkimist, aga teisel juhul on iga mõiste vaja tõlkida ainult üks kord (vähemasti kui korralikult teha)).
Vast saaksime selle ka eesti pildilehtedel kinni keerata... aga olukorras, kus eesti pildilehtedest on ainult nii palju (või nii vähe) kasu, et näeb otse pildikasutusi et.wikis (mis Commonsi puhul võib vajada ühte eraldi klikki), keelaks ma ise pigem ära need eesti pildilehed ja suunaks kasutajad otse Commonsisse. Ivo (arutelu) 26. november 2018, kell 04:17 (EET)
Ausalt öeldes ei olekski ehk halb mõte, aga kellelegi kindlasti ei meeldi. --Ehitaja (arutelu) 26. november 2018, kell 08:40 (EET)
Pictogram voting comment.svg Kommentaar: Mulle see eestikeelne vaheleht samuti ei meeldi. Hääletaksin selle likvideerimise poolt. --Ivar (arutelu) 26. november 2018, kell 09:35 (EET)
Parem ehk ikka jõudumööda tõlkida. Nähtavamad ja tavalisemad asjad on enamjaolt tõlgitud (v.a konkreetsete piltide sisu kirjeldused). Mõned asjad on kakskeelsed sellepärast, et järk-järgult lisatakse mallidesse uusi tõlgitavaid ridu ning eks siis tuleb ka tõlked uuesti üle käia.
Enam jätab soovida see, et Vikiandmete siltide kasutuselevõtuga seoses on mõned varasemad tõlked kaotsi läinud või mõni käänatud asi pole enam käänatud (hea tahtmise juures parandatav), ning kohati on tõlkesüsteem läinud üsna keeruliseks ja tuleb moodulite süntaksis hoolega näpuga järge ajada, selleks et aru saada, kas mõni tõlge tuleb Vikiandmetest või tõlkevikist või mõnest mallist või moodulist.
Eesti vikist võiks viidata võimalusel eestikeelse sisuga lehtedele. Kui ka eesti viki vaheleht ära jätta, siis võiks ikka viidata Commonsis eestikeelse kasutajaliidese ja muu tõlgitud sisuga lehele. Varem oleks võinud eesti viki vahelehe ära jätta, kuna vähem kogenud kasutajad ei pruugi muidu üles leida, kus pildi kirjeldust muuta saab, aga see on nüüd vähem aktuaalne, kuna on failivaatur, mis juhatab edasi otse Commonsisse. Kõigi kasutajate jaoks ehk poleks nüüd tarvis laadida seda JavaScripti, mis muudaks pildilingid Commonsi linkideks. Kui, siis võiks see ehk olla eelistuste alt sisselülitatav kogenumatele kasutajatele, kellel on mahti sätetega mängimiseks (muu hulgas failivaaturi keelamiseks). Pikne 26. november 2018, kell 16:07 (EET)
Viimati polnud seal poolkeelne mitte üksnes Wikidata sisu, aga nüüd on keegi tõlkimas käinud, tubli. Klassikalise äbartõlke näidis on muidugi "Vaata asukohas Wikimedia Commons". Sisupoolel ei oska ausalt öeldes kuhugi tõlkimagi minna, kui on kirjakohad nagu "hiljemalt 1907 (?): William Fuller-Maitland (1840-1932), London 1907: acquired by the Kaiser-Friedrich-Museum, today Gemäldegalerie, Berliin" või "Laius: 43,3 cm , with color image." Kus täpselt nt see õnnetu "with color image" tõlkida tuleks? --Ehitaja (arutelu) 27. november 2018, kell 12:14 (EET)
Siin vist. Adeliine 27. november 2018, kell 12:59 (EET)
Ehk siis neid fraase tuleb Commonsi mallidest ükshaaval taga otsida. Oeh. :( --Ehitaja (arutelu) 27. november 2018, kell 13:18 (EET)

Uus otsinguleht[muuda lähteteksti]

Keda huvitab, siis otsinguleht muutub 28. novembril. Täpsemalt siin. Adeliine 26. november 2018, kell 13:24 (EET)

Üks asi, mis mulle uue otsingu juures ei meeldi, on et kui otsingulehelt minna lingi kaudu edasi ja siis tagasinupuga tagasi, ei minda otsingulehele samasse kohta, kust klikkisin (et saaksin lihtsasti järgmist tulemust avada), vaid lehe algusesse, sest kursor hüppab otsingukasti. Ega keegi ei tea, kuidas seda muuta? Adeliine 13. detsember 2018, kell 08:51 (EET)

„Karud“[muuda lähteteksti]

Teadmiseks neile, kellel on ehk väikesed lapsed ja kes ehk soovivad nt lauamängu „Karud“ soetada (nt aadressilt https://djeco-shop.ru/nastolnaya-igra-memo-mishki), see ei ole enam lihtne, kui üldse võimalik, sest et kuvandub kirje:
403: Доступ запрещён
Местоположение (EE) было добавлено в чёрный список.
Sama allikas:
Местоположение (CH) было добавлено в чёрный список.
Местоположение (HU) было добавлено в чёрный список.
—Pietadè 29. november 2018, kell 15:31 (EET)
— Ehk siis teiste sõnadega: kõik etwi lingid idavõrguruumi ei pruugi toimida.—Pietadè 29. november 2018, kell 15:07 (EET)

mida mõni .su ja .рф ütleb? suwa 29. november 2018, kell 16:34 (EET)

Olen ka seda juba kohanud... Usun siiski, et lollus ei saa igavesti valitseda ja meil pole otsest vajadust hakata midagi ümber tegema. - Melilac (arutelu) 29. november 2018, kell 17:00 (EET)

ma ei tea, Toriga külastan,
hetkel sain 1. korda “ISP: Free SAS Services: Tor Exit Node City: Ramat Yishai Region: North District Country: Israel ” kaudu sisse, muuseas, “Старая цена 1 169 руб. Цена: 1 167 руб.”
Kaldun arvama, et see ei piirdu konkreetse teenusepakkuja "kiiksuga"; minu jaoks oli see EE ‘blacklistimine’ esmakordne kogemus, Kertš, ....—Pietadè 29. november 2018, kell 17:07 (EET)
Kas selliste luuludega ei peaks pöörduma raviarsti poole, mitte tulema oma russofoobiat Wikipediasse välja elama?--80.235.107.168 6. detsember 2018, kell 02:25 (EET)
Arvestades seda, et enamik linke töötab, ent viimase poole aasta jooksul olen ise oma neljal korral sama olukorda kohanud, samas kui muude maade portaalides sellist asja näinud ei ole, ütleks, et tegemist pole siiski mitte russofoobiaga, vaid märkega selle kohta, et mõnel idanaabril on estofoobia. - Melilac (arutelu) 8. detsember 2018, kell 09:34 (EET)

────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────Mina ei kasutaks vääralt rahvuse pinnale pürgivaid eesliiteid 'russo-, esto- jne (mis sellel rahvustega pistmist on?); pigem "türannofoobia" alaliigid "nõukafoobia" (sh stalino-, lenino-, volodofoobia jne), kommunismi/kapitalismifoobia, anarhofoobia jne, jne; 80.235.107.168 käest siiski küsiks, huvi pärast: millise "taidlus|vaimu|kirurgia" välitalgudel osalemine on andnud sisemise kindluse ravisoovituste jagamiseks?—Pietadè 8. detsember 2018, kell 09:49 (EET)

Pärast Euroopa Liidu suhteliselt hiljutist regulatsiooni, mis puudutab küpsiseid ja privaatsust, hakkasid paljud USA veebilehed Euroopa Liidu IP aadresse blokeerima: https://gizmodo.com/dozens-of-american-news-sites-blocked-in-europe-as-gdpr-1826319542 Näiteks LA Times http://www.tribpub.com/gdpr/latimes.com/ --80.235.107.168 16. detsember 2018, kell 16:07 (EET)

Pikendage oma paroole[muuda lähteteksti]

13. detsembril lubati käivitada tarkvaravärskendus, mis kehtestab parooli minimaalseks lubatud pikkuseks 8 märki, sealhulgas privilegeeritud kasutajatele, kelle hulgas on administraatorid, 10 märki. Lubati ka, et 100 000 üle maailma kõige enam kasutatavat salasõna on keelatud, aga eestlasi puudutab see vähem. Valmistuge selleks ja õppige pähe pikem salasõna, kui vaja.

Lähemalt https://www.mediawiki.org/wiki/Wikimedia_Security_Team/Password_strengthening_2019 . Arutelus on välja toodud mitmesuguseid aspekte, näiteks selline. Arvutid ei salli pikki salasõnu, sest neid on raske lahti murda. Inimesed ei salli keerulisi salasõnu, sest neid on raske meelde jätta. Need kaks ei ole päris seesama. Üks tüüp seal kurtis, et tal on suurepärane salasõna, mida mitte keegi iial ära ei arva, ja nüüd kästakse tal seda muuta, sest pole 10 märki täis. Taivo 7. detsember 2018, kell 10:01 (EET)

Arutelulk-de arhiveerimine[muuda lähteteksti]

Nt enwikis on kasutusel selline vidin (nt ingliskeelse Kertši väina intsidendi arutelu päises), mis mh vähendaks ka subjektiivset külge (millal, palju jne)—Pietadè 8. detsember 2018, kell 09:33 (EET)

{{User:xxxxBot/config
| algo                = old(60d)
| archive             = lehekülje pealkiri/Archive %(counter)d
| counter             = 1
| maxarchivesize      = 150K
| archiveheader       = {{Automatic archive navigator}}
| minthreadstoarchive = 1
| minthreadsleft      = 3
}}
Sellel on muidugi puudus - sel tuleb muuta seda, kuhu arhiveeritakse, ehk siis automaatpiloodile jätmine võib tekitada ühel hetkel Mariina mustandilehtedega võrreldava üüratu lasu. - Melilac (arutelu) 8. detsember 2018, kell 09:43 (EET)
Minu viga, ka käesoleval lehel on see vidin küljes (kohe alguses), ei märganud vaadata. Parameetrid peaksid lähtuma konkreetsetest oludest.—Pietadè 8. detsember 2018, kell 10:07 (EET)
"üüratu lasu" oleks "tükeldatud" eraldi ühikuteks;
Samas, mingi ajalise parameetri kaudu saaks ehk arhiveerida nt sellised ~10+ aasta vanused arutelud à la pean 10 tundi ootama lehe laadimist, kus see nupp siin klaviatuuril olema peaks, ja jälle läks elekter ära, korduval kontrollimisel selgus... vms, see on pigem ajaloo valdkonda kuuluv.—Pietadè 8. detsember 2018, kell 10:22 (EET)
Ikka juhtub, ma ka kohe ei märganud, et suurus on juba limiteeritud. - Melilac (arutelu) 8. detsember 2018, kell 13:15 (EET)

Raudteemallid[muuda lähteteksti]

Küsiks teie arvamust. Meil on raudteel kasutusel mallid endine raudteepeatus ja raudteepeatus reisirongiliinidel. Tegelikult on olemas muidugi jaamad, mis on kasutusel, kuid reisirongid seal ei peatu (näiteks Nõmmküla raudteejaam ja raudteejaamad, mis polegi reisirongidele mõeldud (näiteks Ülemiste kaubajaam). Kopli kaubajaam ehk malli ei vaja, kuid muud jaamad on teiste jaamade vahel. Kas nende jaoks oleks vaja ehk mingit kolmandat malli? - Melilac (arutelu) 9. detsember 2018, kell 09:22 (EET)

Põhjuseks on reisirongiliikluse peatamine Pärnu suunal, kus üks mall tuli teise vastu välja vahetada - ent kaubajaamad on siiani kasutatavad, samuti ka kaubaraudtee Muuga sadamasse, kus asub mitu kaubajaama. - Melilac (arutelu) 9. detsember 2018, kell 09:30 (EET)

Vikipeedia jõulupeod Tartus ja Tallinnas[muuda lähteteksti]

Vikipeedia jõulupidu Tartus (2018).jpg

Ilmneb, et jõulud ei jää ka sel aastal tulemata. Nõnda on 14. detsembril vikipedistide ühine jõuluistumine Tartus (algusega kl 20; Crepp, Rüütli 16) ja 15. detsembril Tallinnas (algusega kell 20; Must puudel, Müürivahe 20). Kõik huvilised on oodatud. Ivo (arutelu) 10. detsember 2018, kell 16:40 (EET)

Meenutan, et juba täna on Tartus viki jõulupidu ja homme saame kokku Tallinnas. Ivo (arutelu) 14. detsember 2018, kell 18:44 (EET)

2018 statistikat[muuda lähteteksti]

Veidi 2018. aasta statistikat Vikipeedia:Statistika/2018. --WikedKentaur (arutelu) 23. detsember 2018, kell 15:24 (EET)

Kui keegi Mikitat tunneb, võib edasi öelda, et eesti Vikipeedias on kukeseen popim (ehkki samas suurusjärgus) kui Skype. Talle teeks kindlasti rõõmu. --Ehitaja (arutelu) 29. detsember 2018, kell 03:59 (EET)
Mitte ainult kukeseen, vaid ka terav paljak. Ma ei tea küll, kellele see rõõmu teeb. --Metsavend 3. jaanuar 2019, kell 17:50 (EET)

Inglisekeelse vikipeedia sünnipäev ja Vikisõbra auhinna üleandmine[muuda lähteteksti]

15.01 leiab aset inglisekeelse wiki 18. sünnipäev. Sellel puhul on kõik vikipedistid oodatud kokku saama ja lõbusalt aega veetma. Järgnevad täpsustused koha, aja ja tegevuste kohta! Üks mõte on praegu Tartust algusega väike fotoretk, aga kui kellelgi on veel mõtteid, mida teha siis kindlasti pakkuge välja! --Lmk2K18 (arutelu) 11. jaanuar 2019, kell 17:24 (EET)

Soomusrong "Wabadus" (nr 7) ehk Wabaduse teekond Tartus
https://www.facebook.com/events/360912967798113/
.
http://www.culture.ee/syndmus/klaabu-2019-01_2/
suwa 11. jaanuar 2019, kell 18:03 (EET)
Käisin rongil, soovitan soojalt. - Melilac (arutelu) 11. jaanuar 2019, kell 18:06 (EET)
Vikisõbra teema kohta ka väike blogipostitus. Ivo (arutelu) 18. jaanuar 2019, kell 17:04 (EET)
Minu poolt ka Ulvar Käärtile tänud eestikeelse Vikipeedia aitamise eest ja õnnitlused tunnustuse puhul :) --Minnekon (arutelu) 18. jaanuar 2019, kell 17:19 (EET)

Ettepanek blokeerida 193.40.216.34[muuda lähteteksti]

Teen ettepaneku blokeerida alaliselt anonüümik IP 193.40.216.34. Tegutseb aadressil Pikk 19a, Rakvere, 44307 Lääne-Viru maakond, Eesti. Senine kaastöö on eranditult pisisodimine, vt https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Kaast%C3%B6%C3%B6/193.40.216.34 --Andrus Kallastu (arutelu) 18. jaanuar 2019, kell 17:31 (EET)

Ma pisut kahtlen, kas ta seal tegelikult ikka tegutseb. Kinnisvarakuulutuste andmeil on Pikk 19a Rakveres "ilusa vaatega krunt", mida kinnitab ka Google Maps. Aga blokkida muidugi võib. --Ehitaja (arutelu) 18. jaanuar 2019, kell 22:38 (EET)

Aasta X[muuda lähteteksti]

Meil on karjakaupa artikleid Eestis ja mujalgi valitavate nähtuste kohta koondnimetusega "aasta X". Valitakse aasta seen, aasta seep, aasta seebu, aasta kala, aasta kana, aasta kama, aasta õpetaja, aasta lõpetaja, aasta põletaja, aasta õlemaja jne. Nad on kõik teatud mõttes üsna ühesugused, ehkki tiitli praktiline tähendus, tuntus, valim ja valimisprotseduur võivad erineda. Järgneb kaks loogilist küsimust: 1) kas nende kohta ei võiks olla kategooria ja loend? 2) kas ei võiks teha iga aasta kohta väikest ülevaadet, et lugeja nad kõik ühest kohast leiaks? Siin on muidugi nimetamise küsimus, nt kas peaks rääkima "aastatiitlitest" või "aasta aunimetustest" või veel millestki muust, ning kokkuvõtte puhul võib vaielda, kas see peaks olema iga aasta all eraldi või läheks see liiga pikaks (Eestiski on selliseid kümnete kaupa, mis siis muust ilmast rääkida) ja tuleks teha eraldi lehed. Pakun ühe variandina välja, et kategooriad võiksid olla "Aasta aunimetused" ja "Eesti aasta aunimetused", loendid "Välismaa aasta aunimetuste loend" ja "Eesti aasta aunimetuste loend" ning artiklid laadis "2019. aasta aunimetused" alajaotusega "Eesti". Tuleb kellelgi paremaid mõtteid? --Ehitaja (arutelu) 25. jaanuar 2019, kell 14:49 (EET)

ilma teemat analüüsimata ei tundu head mõtted olevat. Neid koondab meil hästi kategooria:Eesti aunimetused. Kas võõrvikides on midagi sellist püütud teha?--Estopedist1 (arutelu) 28. jaanuar 2019, kell 15:48 (EET)
märgin ka, et bioloogiliste asjade jaoks on tehtud Mall:Aasta liik--Estopedist1 (arutelu) 28. jaanuar 2019, kell 15:53 (EET)

Vikipeedia kirjutamisõhtu 30.jaanuaril Tartus[muuda lähteteksti]

Wikimedia eestvedamisel toimub informaalne pitsaõhtu, kuhu on oodatud kõik vikipedistid ja muidu nutikad indiviidid arutama kõike, mis puutub Vikipeediasse, selle koostamisse, edendamisse jne ning muudesse Wikimedia projektidesse. Üritus toimub Startup Hubi avatud kontoris Tartus, kus Wikimedia töötajad igapäevaselt toimetavad. Facebooki sündmus:--Lmk2K18 (arutelu) 29. jaanuar 2019, kell 13:15 (EET)

Osalemine tõenduspõhisuse projektiga Arvamusfestivalil[muuda lähteteksti]

Oleme Wikimediaga läbi rääkimas Arvamusfestivali ja faktikontrolli eestvedajatega, et pakkuda selle aasta festivalil arutelude jaoks tõenduspõhist konteksti koostöös Vikipeediaga. See tähendaks, et a) enne festivali paneks me paika nimekirja artikleid, mis võiks aruteludele tausta loomiseks vajalikud olla, ja kirjutaks neid mingi hulga valmis, et neist eeskujulikumaid siis enne festivali avaldada ja tõsta sellega teadlikkust Vikipeedia rollist teadmiste kontrollimisel ning tuua meile uusi kaasautoreid, b) festivali ajal tutvustaks samuti Vikipeediat ja pakuks jooksvat tuge artiklite kirjutamisel, korraldaks võistlusi, maratone jpm. Täpsustame hiljem, kuidas võiks vikipedistide kogukonna liikmed end abijõududena üles anda, aga esialgu tahaks selle plaani kohta tagasisidet ja ühtlasi võiksite oma ideid arvamusfestivali arutelude ja formaadiuuenduste kohta esitada Arvamusfestivali ideekorjesse, kus on tähtaeg 31. jaanuar. Asjade edenemist seoses projektiga saab jälgida ka meie töövoohalduses. Arvamusfestival toimub sel aastal 9.‒10. augustil ja selle juhtmõtteks on "tulevik". --Märt Põder (arutelu) 29. jaanuar 2019, kell 13:27 (EET)

Üldiselt - väevõimuga mingit artiklit heale tasemele alati kirjutada ei anna, vahel materjal lihtsalt on puudulik. Eeskujulikumad artiklid on meil aga olemas, mida saab teha, on töö kandidaatartiklitega, et tõenduspõhisuse taset tõsta. Leida vajaduse korral lisaviiteid jne. - Melilac (arutelu) 29. jaanuar 2019, kell 18:34 (EET)
Mina ei pidanud silmas mitte Vikipeedia tõenduspõhisust, vaid ikkagi Arvamusfestivali arutelude oma -- suur osa on arutelude baasteemadel artiklite kirjutamisele lisaks ka sellel, et kui vikipedistid festivalil füüsiliselt nähtavad on ja seal toimetavad, siis see kinnistab meie rolli sellise tõenduspõhisuse diileritena. Ma arvan, et tõenduspõhisuse määra tõstmise mõtteds võidaksid sellisest koostööst mõlemad. --Märt Põder (arutelu) 29. jaanuar 2019, kell 20:13 (EET)
Nii ka mina, ainult et teise nurga alt - avaldamiseks sobivaid asju on meil olemas ja asjaga sobitumiseks uusi juurde kirjutama hakates ei pruugi me lihtsalt vajalikku taset saavutada elik läheme teise silmast pindu kiskuma, endal paberipalk silmas. Aga noh, see sõltub muidugi teemadest. - Melilac (arutelu) 29. jaanuar 2019, kell 22:39 (EET)
Siin peab muidugi meeles pidama, et me ei sa kedagi sundida neil teemadel artikleid kirjutama või neid artiklid parandama (üldine reegel: meil ei ole asjalikke artikleid neil teemadel, mis vikipedistidele huvi ei paku). Samuti oleks need artiklid nähtavasti siis mingitel üldisematel teemadel, kus mõistliku teksti kirjutamine nõuaks pikemat uurimistööd ja seda ei oleks võimalik kiirkorras kvaliteetselt teha. Ja Vikipeedia koostamine ning Arvamusfestivalil osalemine on kaks vägagi erinevat asja: kui inimene ikka Arvamusfestivalile läheb, siis tõenäoliselt mitte eesmärgiga mitu tundi arvutis istuda ja vikit teha. Ivo (arutelu) 30. jaanuar 2019, kell 00:09 (EET)
Miks kirjutada kiirkorras? Arvamusfestivali arutelude teemad selguvad juuni alguses. Kui meil on huvi saada selle festivali raames avalikku tähelepanu ning seal kohapeal artiklite kirjutamist juhendada ning vikiprojekte populariseerida, siis on meil umbes kaks kuud artikleid jm sisu plaanida, koguda, koostada. Selle eeldus on, et kogukonna liikmed on valmis võtma nt ühe ennast huvitava artikli koostamise kohustuse. Kas kohapeal keegi suurepäraseid artikleid kirjutab või ainult õpib üles leidma "Muuda" nuppu, see polegi nii oluline — kuigi minu kogemus on, et vaidlused arvamusfestivali tüüpi olukordades päädivad sageli kuugeldamisega ja fakte püütakse teha kindlaks Vikipeedia abil. Kui me suudame tutvustada seda head praktikat, et oluliste vaidluste alusmõisted ja/või -uuringud võiks olla tulevaste vaidluste kiiremaks lahendamiseks lahti kirjutatud Vikipeedia artiklites, siis on osalemisest küllaga tulu olnud. Mina arvan, et inimesed otsivad Arvamusfestivalil nende kahe päeva jooksul ka uusi kogemusi ja vaheldust -- vikikohvikus meie tegevusega tutvumine on hea võimalus veidi paneelide ja debattide kuulamisest puhata. --Märt Põder (arutelu) 30. jaanuar 2019, kell 22:10 (EET)

Miljon+[muuda lähteteksti]

Kui võtta aluseks matemaatika, statistika ja terve mõistus, siis ma ei toeta Miljon+ projekti. Vikipeedia peaks kasvama jooksvalt koos adekvaatsusega ja täpsemate andmete avaldumisega ning mitte hüppama üle oma varju. Kui viimane imekombel õnnestub, mis siis saab?

Vikipeedia võlu ongi selle kompaktsus, mis määratleb tõepärasuse.

Kui te artiklite numbri kunstlikult suureks ajate, siis kust võetakse eesti keele kõnelejate hulgast vabatahtlik, teadmusjanuline, meelekindel, vaba entsüklopeedia nurgataguseid kui ka kodeerimist tundev silmamõõduga inimressurss, kes hiljem meeletutesse massidesse parandusi sisestama, sisu lisama ning seoseid tekitama hakkab? Kuigi hea taibuga kõnetajate arv langeb, nõutakse minimaalsete ressurside juures neilt siiski justkui välja maksimaalseid tulemusi? Tulge maa peale, pisikese satelliidi vennad, toetan agiilset ja vahetut arengut. Huvi ja tahe tekkib omast käest, mitte sotsiopaatsete “Kasud Sees” sõprade poolt peale surutuna. Loomulikkus kehtib ka päriselus.

Kordan üle, tänased väikesed vead võivad tulevikus tohututeks veamassideks osutuda. Kes neid hiljem pöörama hakkab? Seda teab kogenud kodeerija ja programmeerija, et vigasid sõelutakse välja infosüsteemi katsetamise alguses. Vaadake, kuidas need üksikud administraatorid, mõned kasutajad ja vähesed anonüümsed tegelased ennast salates tüpograafiaga maadlevad, tegu on ikkagi inimfaktoriga. Kui tahate püsivat arengut, peab infosüsteem tasakaalus ja korras olema, vaid sealt vahelt saavad nii-öelda uued võrsed välja kasvama hakata. 2020. aastal jõuab Vikipeedia ehk 225 000 peale, miljonist jauramata.

Areng on ka see kui üks samm edasi ja kaks tagasi, kolm edasi ja kuus tagasi, seitse edasi ja neliteist tagasi, jne — astutakse. Saate aru? Vikipeediat ja selle tuumikut parandatakse, vastavalt äranägemistele ja võimalustele. Areng võib iseendale peetuseks ja tähelepanu röövijaks saada, selle kese muutub seestudes üha raskemaks.

Milliste teemade arvelt peaks käesoleva kuupäeva seisuga paari aasta jooksul genereeritama 817 930 eestikeelset ja kvaliteetset artiklit? Kes seda peaks tegema, juba niigi läbikulutatud vikipedistid ja “sõbrad”? Iga artikliga jääb valik ju järjest vähemaks, neidki kirjutatakse tihti võõrkeelsete Wikipediate rangel eeskujul (võib-olla kohatult). Eesti keeltki ei viitsita kuigivõrd üldse uuendada, et meie kultuuriruumile hoomamatuid asjalugusid selgeks tegema hakata. Viimase 16 aasta jooksul on teadaolevas eesti keeles suudetud teemat arendada vaid 182 070 artikli all, sedagi koos sodi, prahi ja vahuga.

817 931 vs 182 070[muuda lähteteksti]

Pean Miljon+ projekti absurdseks ehk kehtetuks, väheste orjanduseks, mitte paljude loovuseks. 80.235.30.93 17. oktoober 2018, kell 20:32 (EEST)

Tõlkida ei tohi (Neptuuniumi sõnul on see leiutamine), oma peaga kirjutada ei tohi, maha kirjutada ei tohi; mõtelda ei tohi, uurida ei tohi, algatada ei tohi — vabandust, kes te olete ja mida te ootate, kuhu te jõuate, kas miljoniga plussi? Ei usu! Otsa lahti tegemise eest saab sõimata, mitte tänada. Ega vist, käärige siis edasi... 80.235.30.93 18. oktoober 2018, kell 01:12 (EEST)
Millel põhineb sinu arvamus miljon+ projekti alt tehtavast? Või kuidas oled sa nii kindel, et mida tegelikult sellega taodeldakse? Ja sa tead, et mis on seni saavutatud? Ma võiks igati õigustatult nõuda, et tee endale asi enne selgeks, kui siia lahmima tuled, aga sel oleks mõtet ainult siis, kui miljon+ ka tegelikult teemaks oleks. Sulle on see pigem lihtsalt hea asi, mida mõnitada, et nõuda eluõigust oma kaastööle. Ivo (arutelu) 18. oktoober 2018, kell 01:40 (EEST)
Kus on avalik ja põhjalik teave esitatud või miks see ei ole kättesaadav? Milles seisneb kaasatus? Kuidas ma endale selle selgeks teen, et te jõuate 2020. aastaks, kuhu ja milleni; uue satelliidi lennutamiseni? Absurd! Näed, ma võtan arutlemise teemaks, tegin otsa lahti, sa sõimad mu kitsarinnaliselt läbi. Sa tead vägagi hästi, oled sinagi meelsasti kaasa aidanud, et mul ei ole enda kaastööle mitte-mingisugust õigust, see kõik on olnud soditav ja lammutatav.
Aga, mis projekt see Miljon+ siis on ikkagi? Käisid korraks varahommikul telekas ja näitasid kuidas kellegi kunstniku kohta lühireferaati (sic!, mille eest põhikoolis saaks hindeks 3) koostada ja mille infokillud üle interneti kokku pätsasid, nii aga... ...edasi?
Mõnitanud ja nõudnud? Otsustage siis ära, et kas Vikipeedias kirjutatakse referaate või artikleid! 80.235.30.93 18. oktoober 2018, kell 02:20 (EEST)
Ja no tõesti. Paluks mitte püüda salvestada kommentaare sõna-sõna haaval. Kui ühe korraga ei saa, siis ehk tasuks end enne kaineks magada. Ei ole ilus selline minu ad hominem, aga no veel jubedam on see viimaste muudatuste vandaliseerimine, mida sa siin niimoodi talitades teed. Oleks veel, et esimest korda Vikipeedias, aga sul on seda Vikipeedia kogemust päris hea hulk aastaid. Seda enam, et vikipedistidel on muud ka teha, kui pidevalt sinuga vaielda. Ivo (arutelu) 18. oktoober 2018, kell 01:40 (EEST)
Ma toon probleeme välja. Tõesti ei tule ka sina karsklasele kaineks magamisest rääkima, nolk. Viimaste muudatuste vandaliseerimine, täpsusta?
Vabandust teiste ees, aga siin kirjutavadki inimesed inimestele. 80.235.30.93 18. oktoober 2018, kell 02:20 (EEST)
Eelkõige oleks vaja ikka aru saada, et millised on ootused entsüklopeedilisele sisule ja mis entsüklopeediasse ei sobi. Kui see on olemas, siis ei teki ka selliseid konflikte, mida sa oled tekitada suutnud. Ei tasu rünnata Vikipeedia tegijaid seepärast, et nemad siin korda püüavad hoida. Samuti ei aita sind kuidagi see, kui tahtlikult riidu kisud. Kui sa aga ise tekitad probleemset sisu ja norid tüli, siis ei tasu üllatuda, et sinu kaastöö ei ole teretulnud. Ivo (arutelu) 18. oktoober 2018, kell 01:40 (EEST)
Palun andke siinkohal teada, et kus on Vikipeedia juhend selle kohta, et mida entsüklopeedias tõlgitakse, mida mitte ning kuidas üldse tõlgitakse? Ning millised eelised ja erandid kehtivad administraatori õigustega kasutajatele? 80.235.30.93 18. oktoober 2018, kell 02:20 (EEST)
Terminite tõlkimise kohta (pealkirjade kontekstis) võid lugeda siit: Vikipeedia:Artikli pealkiri. Adeliine 18. oktoober 2018, kell 10:26 (EEST)
Näiteks mina ei pea Ameerika Ühendriikide hoonete ja eriti tänavate nimede tõlkimist kohaseks, see on absolutely silly. Kes ei tea, siis Singer Building on käändes Singer Buildingu-, mitte Singer Buildingi- (kentsakas oleks selle tõlkimine kui Singeri Hoone või veel eriti kui Laulja Hoone). Küll pean ma hoomatavuse seisukohast kohaseks otseseid tõlkeid tähestikest, mis ei ole ladina tähestikud (hiina, araabia, jne). Sel juhul tõlgitagu algupäraselt, mitte inglise keelest, see olgu vaid abiks. Samas leian, et geograafiliseid mõisteid saab tõlkida, kui need on loogiliselt eesti keeles tuletatavad. Miks ei või Atlantic Northeast olla Atlantiline kirre, kui tegu on otsetõlkega? Mis saab aga üldse asutuste nimetustega?
Vikipeedial peaks olema selge ja üldtunnustatud juhis. Muidu võetakse kuskilt artiklist vead üle ning hakatakse neid mujal massiivselt peegeldama. 2001:7D0:885A:FB80:955F:E506:F732:CF7 18. oktoober 2018, kell 17:01 (EEST)
Nimes esineva sõna 'building' korrekte käänamine on siiski ka 'buildingi', aga vaata https://keeleabi.eki.ee/?leht=8&id=389  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 18. oktoober 2018, kell 19:28 (EEST)

„Tsitaatsõna tuleb eestikeelses tekstis kirjutada kursiivi ning käändelõpp lisada ülakoma abil: /building/’u (kaldkriipsud tähistavad siin meilivormis kursiivi). Kui tegu on nimega, siis Buildingu (ilma kursiivi ja ülakomata).“

Eesti Keele Instituut, 11. oktoober 2018.

Ära aja nimesid ja tsitaatsõnu sassi!

„Võõrkeelseid nimesid ei tõlgita ega panda kursiivi, vaid kirjutatakse läbiva suurtähega nagu eesti nimesidki“

Nõus, et enamasti hoonete ja tänavate nimesid ei peaks tõlkima. Mõnel juhul on aga tavaks tõlkida, nt 5. avenüü. Praegu on sõna "tänav" tõlgitud nt Khayyāmi tänav, Estonská tänav, Tallinskaja tänav, mis samas tunduvad niimoodi loomulikud. Mitteladina tähestikust tuleb latiniseerida, mitte tõlkida, kui juba eestikeelset varianti ei ole. Otsetõlge on eesti keelde uue nime juurutamine, milleks Vikipeedia pole mõeldud. Nõus, et sellel teemal võiks juhend olla. Adeliine 18. oktoober 2018, kell 17:15 (EEST)
Olen nõus, et selline juhis tuleks igati kasuks. Nõus isegi selles osas, et ilmselt pole hullu kui juurutatud tõlke puudumisel "South East England"-ist saab "Kagu-Inglismaa", kuid hakata nullist ise tõlkeid leiutama näiteks Great Plains-ile, Newcastle upon Tyne-ile või Four Corners-ile – no ei ole päris sama asi. Umbkaudse tõlke võib ehk n-ö "mitteametlikuna" lisada näiteks sulgudesse (vt nt Artists Rifles).- Neptuunium ❯❯❯ arutelu 18. oktoober 2018, kell 18:24 (EEST)
Kus on Vikipeedia To-Do List (vajalike toimingute nimekiri)? See, et probleemidega kohe ja kasvõi käesolevalgi aastal tegelema ei pea, ei tähenda, et neid sõelutuna kindlalt ülesse ei märgita.
Samuti peab Vikipeedial olema oma enda kohane eesti keele ortograafiat seletav kogumik. Te ei saa eeldada, et inimesed neid poodi ostma lähevad (saavad otsa) või internetti lammutama hakkavad. Olgem ausad — sajad tuhanded eestlased ja meie/nende/nonde head sõbradki ei tea Eesti Keele Instituudist või õigekeelsussõnaraamatutest, seletavast sõnaraamatust või sõnastikest erilist muhvigi.
80.235.30.93 18. oktoober 2018, kell 18:59 (EEST)
Mida mõtled to-do listi all? Kas midagi sellist: Vikipeedia:Tegemist ootavad tööd? Adeliine 18. oktoober 2018, kell 19:11 (EEST)
Tarvilike toimingute nimekiri, mis ei ole otseselt seotud artiklitega. See on selleks, et kui üks vastavaid teemasid/juhiseid ei ole võimeline arendama, siis saab seda teine edasi teha. Selleks ongi dokumentatsioon. Sinna võib kohe kanda: 1) Tõlkimise juhise, 2) Ortograafia juhise (Vikipeediale ja selle kokkulepetele kohane), ... 80.235.30.93 19. oktoober 2018, kell 22:51 (EEST)
Sinusugusega ei ole mõtet jaurata. Sa pm ei ole võimeline aru saama sellest, mida sulle räägitakse, sest sa lihtsalt ei taha aru saada. Ivo (arutelu) 18. oktoober 2018, kell 02:26 (EEST)
Miljon- 80.235.30.93 18. oktoober 2018, kell 02:30 (EEST)
Teen teile ettepaneku lisada avalehe päisesse pöördvõrdeline arvesti, mis loendab 1000001-st puuduolevaid artikleid. Tean, et see on võimalik vastavaks kodeerida või programeerida, et inimestel oleks üldse eesmärk silme ees.
Käsilolevaid artikleid: 182 105
Puuduolevaid artikleid: 817 896
Kaastöölisi sel kuul: 597
Teemaportaalid
Miks käidi välja 2020. aasta — see on ju inimestega manipuleerimine, neile valetamine? Mõistan justkui, et paljude emake on Tartu Ülikool. Kõige lihtsaima tehte alusel, ilma seda väänamata, jõuab Vikipeedia miljoniga plussi 2091. aasta 21. mail 44 minutit pärast päikese tõusu Narvas. 80.235.30.93 18. oktoober 2018, kell 22:41 (EEST)
Kui kellelgi on vaja tõestada, et leidub inimesi, kes ei ole võimelised mõistma metafoore, siis võib siia linkida. Praktilises mõttes on miljon artiklit lähiaastatel teostatav üksnes automaatika abiga, nii nagu mitmes vikis ongi juba toodetud nt eluslooduse liikide artikleid masinloetava andmestiku alusel, aga see tekitaks ilmselt omajagu vastuseisu. Ent kui võtta seda ilusa metafoorina, siis on see hea eesmärk, mille poole optimistlikult püüelda ja praktiline saavutatatus ei olegi oluline. --Ehitaja (arutelu) 19. oktoober 2018, kell 17:45 (EEST)
Mis metafooridest Sa jahud, siin on konkreetselt tegu heausksete inimestega manipuleerimisega, valetades neile saavutamatute eesmärkide täitmisest?! Miks nad peaksid oma aega, vahendeid ja tervist kulutama olematu tulemuse saavutamise peale — mida nad vastu saavad? Kuidas saab Tartu Ülikool endale demagoogiat üldse lubada, ja kes vastutab? Mille eest te auhindu üksteisele jagate?
See on umbes sama, et 182 cm pikkuselt inimeselt oodatakse õuna alla toomist puuladvast, mis on hoomamatult 10 m kõrgusel. Talle andakse ülesandeks õun alla tuua 2 minuti jooksul, kuigi tõenäoliselt suudaks ta allatoomise välja nuputada tunni ja 13 minuti jooksul. Samuti ei seletata talle võimalikke abivahendeid, käsundatakse justkui vaid, et: “Kasva ISE”! Arusaamatuks jääb, et kas talle on näiteks batuudi kasutamine võimaldatud ja sellega kaasnev ohutus tagatud?
Ja nüüd tuleb Kruusamägi mulle kaineks magamisest rääkima, öeldes, et minu kaastöö ei pruugigi tegelikult ülse teretulnud olla. Kui kogu see jama on ilukirjanduslik suhtekorraldus (2020. aastal möödub siiski 100 aastat Tartu rahulepingust), siis mul ei olegi teiega enam midagi rääkida. Vastuoluline ja hülgav kollektiivsus. Häbi või asi! 2001:7D0:885A:FB80:8405:85F7:DCC8:EA1F 19. oktoober 2018, kell 21:04 (EEST)
Miks sa siin niimoodi karjud? Kas sa tahad, et Vikipeedia saaks paremaks või mitte? Kui tahad, siis arutame rahulikult ja keskendume sellele, mida saab ära teha, selle asemel, et leida põhjendusi, miks midagi teha ei saa. Adeliine 19. oktoober 2018, kell 21:18 (EEST)
Millisel määral ma karjun (et ISE suurte tähtedega kirjutasin)? Kui inimestelt midagi oodatakse, siis on neil õigus teada, et millega nad ennast seovad ja mida see kõik üldse kujutab. Inimestelt ei saa oodata, et nad päriselu kõrvalt ka kellegi Mania Grandiosa unelmaid hakkavad täitma.
Olen palju kordi Vikipeediat proovinud paremaks saada, mida on pidevalt tagasi lükatud.
Mina ei ole teile ühtegi põhjendust leidnud, et miks midagi teha ei saa. Pigem tean kindlalt, et siin saab väga palju ära teha ja korda saata ning palju huvitavamalt kui teistes Wikipediates. Aga, paljusid lihtsalt ei huvita. 80.235.30.93 19. oktoober 2018, kell 21:31 (EEST)
Vikipeedia kaastöölised teevad kaastööd enda ja lugejate jaoks, mitte kellegi kolmanda eesmärkide täitmiseks. Projekti käigus tehakse koolitusi ja luuakse juhendmaterjale, et uued kaastöölised teaksid Vikipeediast rohkem. Mh seda, et nad ei tee kaastööd kellegi kindla isiku või rühma eesmärkide täitmiseks, vaid üldiseks hüvanguks. Adeliine 19. oktoober 2018, kell 21:49 (EEST)
Mina jällegi leian, et ka meil tuleks analoogset lähenemist eluslooduse liikide puhul võimalikult ruttu rakendada. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 19. oktoober 2018, kell 17:57 (EEST)
Nüüd võib hakata lugema sekundeid, kuni tuleb esimene röögatus: "Ei, ennem surm!" --Ehitaja (arutelu) 19. oktoober 2018, kell 18:21 (EEST)
Nt rootsikeelses Vikipeedias on 3,7 miljonit artiklit. Kui me tekitame ainult 1/10 neist artiklitest automaatselt, mis neil seal automaatselt loodud on, siis on meil järgmise aasta lõpuks kaugelt üle poole miljoni artikli isegi olukorras, kus kaastööliste ega nende tehtava kaastöö arv ei kasva. Praktikas on aga tänane aktiivsete kaastööliste arv juba poole võrra suurem, kui see veel mõne aasta eest oli. Seega on kampaania selgelt mõju avaldanud.
See 2020 oli oluliselt varasem, kui see mida mina seal algselt välja pakkusin. Seega võin nõustuda sellega, et see on liigoptimistlik. Küll aga mitte sellega, et "see on inimestele valetamine" jms väited. Samuti oleks see eesmärk automaatse artikliloomega kergesti teostatav, aga meil lihtsalt ei ole vaja päris nii palju automaatselt genereeritud artikleid. Ivo (arutelu) 19. oktoober 2018, kell 21:20 (EEST)
Teen teile ettepaneku omal näppudel (naturaalselt) 200 000 peale jõuda ja siis miskit automaatikat katsetama hakata. Ma ei tea, et mida see endast kujutab. Aga, nägin umbes kuu tagasi, kuidas üks keel traavis nädala jooksul paarkümmend tuhat artiklit edasi. 80.235.30.93 19. oktoober 2018, kell 22:04 (EEST)
Seda ma olengi nuputanud, et milline see rootsi haritlaskond peab küll olema, kes nii usinalt artikleid kirjutab. Arvasin, et seal on koolides õpilastele antud ülesandeks Wikipediat täiendada. 80.235.30.93 19. oktoober 2018, kell 22:08 (EEST)
Nt rootsikeelses Vikipeedias on neid botiartikleid üle kolme miljoni (mis minu arvates on küll liiast, mis liiast). Siin on mõned näited, mida juhusliku artikli lingiga välja võtsin: Hålen, Jämtland, Porotrichodendron lindigii, Kōtal-e Zanah Khān, Cerro Roldans Bell, Hansenia. Kohati on asi küll natuke lappesse läinud. Nt sv:Desa Pasirtanjung (administrativ by i Indonesien, lat -6,34, long 107,21) jne. Seda enam oleks mõistlik piiri pidada ja genereerida ainult neid artikleid, mida muidu kaastöölised mingi hetk niikuinii looksid ja kus on olemas piisavalt kvaliteetne lähteandmestik. Aga nende samade artiklite käsitsi tegemine on paras kilplaste töö.
Kusjuures eestikeelne Vikipeedia on seni üks vähestest suurematest keeleversioonidest, mis ei ole automaatset artikliloomet kasutanud. Ivo (arutelu) 19. oktoober 2018, kell 22:50 (EEST)
Olge head, võtke palun arvesse, et ärge mitte kunagi hakake Vikipeediat promoma põhi- ja algkooli õpilaste seas. Las nemad arenevad, kuidas vaja — kutsuge seda lapsepõlveks või kuidas vaja. Kui ise leivad, koos sõpradega-vanematega-õpetajatega leivad, siis leiavad. Gümnaasiumiõpilased on võimelised oma valikuid juba väheke suunama, laiemat pilti haarama ja oma vaimset tervist hoidma. Laps ei pea kõike kohe ja peast teadma, siin on ka sellist teksti, mis mujal oleks kohatu või isegi lubamatu. Vikipeedias on palju asjatundmatuid vigasid ja võltsinformatsiooni, ja laps ei pea läbi moonutuste kasvama või vastavalt oma enda maailmapilti kokku hakkama panema. Võtke arvesse... 80.235.30.93 19. oktoober 2018, kell 23:01 (EEST)
Sest, olgem ausad, Vikipeedia tõmbab isegi kogenud kasutajatel nii-öelda ajud krussi. 80.235.30.93 19. oktoober 2018, kell 23:37 (EEST)
Põhikooli lõpuklassidele oleme küll lähenenud, algkoolile vist mitte eriti. Promomine pole päris õige sõna. Ikka selgitamine, mis puhul ja milleks ja kuidas kasutada, mitte et ärgu jumala eest kasutagu. Sest kasutavad niikuinii. Õpetajad-vanemad ei tea ka tihti Vikipeediast täit tõde, vikipedistidena peame ikka ise ringi käima ja rääkima. Adeliine 19. oktoober 2018, kell 23:57 (EEST)
Pidasin silmas kaastöö peale surumist või nendelt selle ootamist. Tunnistagem, et Vikipeedia kirjutamine on suhteliselt autistlik ja introvertne teguviis. Laps ei pea sellesse kinnistuma. Mõelge, kui laps tahab endast niigi parimat anda (isegi Nublust kirjutades) ja sellest räigelt nii-öelda kustutuskummiga üle käiakse ja sinna otsa veel sõimatakse (nagu Oop ühe arvatava neiu puhul tegi). Noor kirjutab enda vahetust maailmast, ta ei hooma kuristiku äärelt teadmuse sügavustest erilist muhvigi. 80.235.30.93 20. oktoober 2018, kell 00:19 (EEST)
Sõimamise osas nõus. Tolle artikliga võrreldes on siia ikka märkimisväärselt nõmedamaid asju kirjutatud ja selline reaktsioon oli pehmelt öeldes kummaline. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 20. oktoober 2018, kell 00:28 (EEST)
Jaa, loomulikult, põhikooliõpilaselt ei saa nõuda Vikipeediale piisavat artikliloome taset. Aga kui nende seas on helgeid päid, kes küünivad tõesti juba keskkooli või üliõpilaste tasemele ja soovivad sellist hobi pidada, siis miks mitte. Kui me mõne selliseni jõuame, võib-olla on sellest ikkagi rohkem tulu kui tüli. Toetada ja tagasisidet anda tuleb ka targalt, jah. Aga enda vahetust maailmast kirjutajaid on ka täis kasvanute seas... Adeliine 20. oktoober 2018, kell 00:41 (EEST)
Arvasin tõsimeeli, et rootsi Wikipedia kirjutamine oli massiliselt kooliõpilaste kanda jäetud. Sellel ei olnud muud seletust. Ma ei tea automatiseerimisest tuhkagi, aga see seletab tšetšeeni Википеди paarikümne tuhande artikli lisandumist ühe nädala jooksul. Saan ma õigesti aru, et automatiseeritud robotkirjutamine ongi Miljon+ müsteeriumi võti? 80.235.30.93 20. oktoober 2018, kell 01:07 (EEST)
Eelmisel aastal oli üks keskkooliõpilastele mõeldud artiklikirjutamisvõistlus, kus kogemata kombel osales ka üks põhikooliõpilane. Ta ei kirjutanud halvasti. Algkooliõpilaste puhul tekib juba see küsimus, kas nad valdavad piisavalt keelt, et artikliloomega tegeleda. - Melilac (arutelu) 8. detsember 2018, kell 09:51 (EET)
Automaatne artikliloome on täpselt see viis, kuidas me saame oma eluaja jooksul siin miljoni artiklini jõuda (s.t. ei pea ootama selle saavutamist aastal 2090). Kui rääkida aga kampaania eesmärgist, siis selleks on laiendada nende inimeste ringi, kes teavad kuidas Vikipeedia toimib ja saada rohkem kaastöölisi ning ühtlasi tõsta seeläbi Vikipeedia kvaliteeti. Kuna nn tavainimene vaatab esimese asjaga artiklite arvu, siis lihtsalt seepärast tuleks ka selles osas midagi ette võtta. Ühtlasi võiks see "suure eesmärgi pakkumine" näidata, et eestikeelne Vikipeedia ei pea olema mingi väike ja tähtsusetu jublakas ingliskeelse kõrval. Muuhulgas on nõnda kampaania tulemusel muutunud palju tõelähedasemaks keskmise eestlase oletus selle kohta, et palju on eestikeelses Vikipeedias artikleid.
Mina isiklikult ei pea realistlikuks, et allapoole ülikooli taset oleks mõistlik inimesi vikiartikleid kirjutama panna. Leidub küll küllaga neidki õpilasi, kes sellega edukalt toime tuleksid ja seda nautida võiksid, aga kohe kindlasti ei tohi seda lasta kõigil kohustuslikus korras teha. Nõnda on ka Vikipeedia tutvustamine seni olnud eelkõige suunatud üliõpilastele. Ivo (arutelu) 20. oktoober 2018, kell 02:44 (EEST)
Mis fetish teil see inimeste kirjutama panemisega on? 2001:7D0:885A:FB80:E4FC:A36D:708C:B731 20. oktoober 2018, kell 05:51 (EEST)
Mis fetiš on mõnel inimesel naiste sünnitama panemisega? See on lihtsalt väljend, ei midagi vägivaldset. Adeliine 20. oktoober 2018, kell 11:07 (EEST)
Rahu, ainult rahu. Üks provotseerib, teised lähevad provokatsioonidega kaasa. Säilitage külma närvi ja lubage anonüümikul rahu meeles auru välja lasta.--VillaK (arutelu) 20. oktoober 2018, kell 18:17 (EEST)
Millistes kategooriates automatiseeritud robotkirjutamist saab rakendada? Hetkel saan aru, et need on geograafia ja bioloogia. 2001:7D0:885A:FB80:CCA1:D3C2:4F80:C255 21. oktoober 2018, kell 00:23 (EEST)
Täpsustan, et kui te inimestelt kaasatust ootate, siis nad tahavad ilmtingimata vastu usaldust (ka anonüümsetena) ning ülevaadet sellest, et mis on toimumas. Keegi ei pühenda ennast eriliselt teadmatusse. Tean, et kogenud kasutaja isegi kerge märkus või parandus, võib tuju aastateks nullida. Seega, head tahet ei tohi vägistada, rõvedustest keeldumine on samas samuti inimlik. Ehk on aeg Miljon+ veebilehte ümber kirjutama hakata. Paljud saaksid teid toetada, aga nad ei ole sellest teadlikud, samuti ei pruugi ka nende võimed olla hinnatud — mõtestamata ressurss. Ikka ISE, ikka ISE, ikka ISE. Olen kindel, et te hakkate peagi Vikipeedia olemust (AHHAA, EHHEE, IHHII, OHHOO, UHHUU, ÕHHÕÕ, ÄHHÄÄ, ÖHHÖÖ, ÜHHÜÜ) ümber hindama, ja olgu see seletav, huvitav ning sisukas! Aga, vabasid käsi ei tohi siduda, neil on enda toimetused... 2001:7D0:885A:FB80:CCA1:D3C2:4F80:C255 21. oktoober 2018, kell 00:23 (EEST)
Olgu, ma ei võta enam sõna (loodetavasti mitmeid kuid). 80.235.30.93 21. oktoober 2018, kell 02:03 (EEST)

Lihtsalt märkuseks projektipõhisuse kohta: valgevene viki võttis neli aastat tagasi ette kampaania jõuda 100 000 artiklini. Nad alustasid eesti vikipeediast kaks aastat hiljem ja üldiselt kippus neil see arendamine olema aeglasem kui meil. Nad jõudsid poole aastaga 100 000 artiklini ja praegu on nad artiklite arvult kohe meie vikile järgnev vikipeedia. Nojah, valgevene keelt kõneleb emakeelena märgatavalt rohkem inimesi kui meil... - Melilac (arutelu) 23. veebruar 2019, kell 17:00 (EET)

Inimene peab saama, mida palub[muuda lähteteksti]

Et teisiti arvajail oleks võimalus väljendada oma nõustumatust ja teema üle arutleda, kuid ei jääks võimalust väita, et midagi on salajas hoitud: lugesin kodanik nr 80.235.30.93 sõnavõttu administraatorikandidaatide arutelulehe ajaloost: "Kellele ma allkirjastan, mingitele absurdsete nimedega tuhajuhanitele? Ma ei saa siit Vikipeediast mitte-kui-midagi; ainult elektriarved, arvuti kulumise ning üleüldist mõnitamist ja kaastöö rõvedat hävitamist, boonuseks une- ja isiksushäired; tervisekahjud. Milleks? Ikka selleks, et mingi rahastunud jobu saaks kuskil kuurortis seemneid närida ja telefonist tarkust näppida ja siis mullivannis omistatud tarkusega mööda ilma lällata. Käige tõega persse (palve blokeerida mu IP-aadress aastani 2091)!!" (Minu rõhutus.) Kuna ta ise seda nii kindlakeelselt soovib, on juba pikemat aega üle kogu Vikipeedia räusanud, ropendanud ja lärmanud ning korduvatele blokkidele ja korralekutsumistele vaatamata ei ilmuta mingit tahtmist oma väljenduslaadi korrigeerida, tulin inimese soovile vastu. Kindlasti tuleb siia nüüd keegi, kes leiab, et vaesekesele on hirmsasti liiga tehtud ja minu kõrval on ta õrn lilleke (argumentum ad hominem on niivõrd klassikaline võte, et selleta jääkski hinge tühi ja nukker tunne). Olgu lahke, platvorm on avatud. Aga enne bloki eemaldamist soovitaksin siiski mõnd aega arutada, mis on need tingimused, mille täitmise korral blokeerima peaks - või kas leidub ehk keegi, kelle meelest ei tohiks üldse kunagi kedagi blokkida. Niisiis, reibas jauramine alaku! --Oop (arutelu) 20. november 2018, kell 14:07 (EET)

kas see kasutaja on selle IP aadressi endale 2091 a-ni välja ostnud? --WikedKentaur (arutelu) 25. november 2018, kell 14:18 (EET)
Kas sul on tõendeid selle kohta, et ei ole? Ta ise paistab seda küll uskuvat. --82.131.43.212 26. november 2018, kell 08:39 (EET)

Nojah, Eisen ka uskus, et aastal 2000 saab Tallinnast Pärnu kiirrongiga 1 tunniga.[1] Ometigi oli aastal 2000 tunniga Pärnusse sõit üksnes unistus. Ning alla tunnist sõitu lubav Rail Baltic valmib heal juhul alles aastaks 2026.

Paraku pole nüüd - 115 aastat hiljem - võimalik ebatäpse ennustuse pärast enam kedagi vastutusele võtta. --WikedKentaur (arutelu) 26. november 2018, kell 15:19 (EET)

...aastal 2000 tunniga Pärnusse sõit üksnes unistus — see oleneb sõiduvahendist, saab ka 1000 tunniga või isegi kiiremini...—Pietadè 26. november 2018, kell 15:30 (EET)

Nojah, jaanuarist juunini oli sel kasutajal teine IPv4-aadress. Suure tõenäosusega on hiljemalt aasta või paari pärast tema praegune aadress juba kellegi teise aadress. Kui ka mõni aadress või aadressivahemik on eraldatud tähtajatult näiteks mõnele kindlale asutusele, siis ka see pole ilmselt igaveseks. IP-aadresside puhul võiks olla maksimaalne blokeerimise aeg ehk kuskil kolme aasta kanti, vajadusel saab blokeeringut pikendada. Pikne 26. november 2018, kell 16:07 (EET)

Pigem ehk viis. Mul on IP-aadress kõige kauem olnud sama kaheksa aasta vältel. Oletame nüüd, et mõnes sellises kodus on pisike nublu (mitte räppar), kes leiab, et hirrmus lahe on sigatseda. No viie aastaga peaks see suureks sirguma ja piisavalt arukaks muutuma, et taibata, et mõni ropp sõna sõnana iseenesest pole teps mitte lahe. Kui aadress muutub, võib see muutuda vabalt ka kuu aega peale blokeerimist, aga see ei takista arukal inimesel mujal kasutajakonto loomist ja edasist kaastööd. - Melilac (arutelu) 8. detsember 2018, kell 10:07 (EET)
WikedKentaur igatahes leidis, et niisugune räuskamine ja laamendamine teda eriti ei häiri ning lühendas bloki kuuajaliseks, mis on üsna harilik kõige tavalisema korduvsodimise korral. Jõuluks on see lilleke siin õitsemas tagasi ja kui keegi tahab tänu avaldada, võib saata lilled ja kingipakid Kentaurile. --Oop (arutelu) 11. detsember 2018, kell 12:13 (EET)
Ikkagi tubli töö, Oop, blokeerimise eest. -Mardus /arutelu 2. veebruar 2019, kell 23:08 (EET)

Kategooriad[muuda lähteteksti]

Kategooriatega on sama seis mis 2010: Vikipeedia:Üldine_arutelu/Arhiiv_20#Kategooriad. Ehk siis tüübikategooriad ning kohakategooriad on omavahel risti-rästi sassis.

Artikkel Trafalgari väljak on kategooria:Väljakud kategooriapuus, mis on ootuspärane.

Kuid lisaks sellele on ta ka kategooriate Linnad, Riigid, Rahvusvahelised organisatsioonid ja Saared kategooriapuus, mis ei ole ootuspärane https://tools.wmflabs.org/vcat/render?wiki=etwiki&links=wiki&ns=0&title=Trafalgari_v%C3%A4ljak&format=svg --WikedKentaur (arutelu) 30. detsember 2018, kell 13:40 (EET)

Rahvusvaheliste organisatsioonide osa läheb peagi välja, kui Suurbritannia Euroliidust lahkub, aga Suurbritannia on muidugi NATO liige. Aga tegelikult olen ma samal seisukohal kui varasemas arutelus Ahsoous, ehk siis pean kategooriaid navigeerimisvahendiks. - Melilac (arutelu) 30. detsember 2018, kell 15:31 (EET)
Lõik kategoriseerimise juhendist: Mäestikele määrata kategooriaks "Mäestikud"; mägedele ja mäetippudele "Mäed"; kõrbetele "Kõrbed". Lisaks tuleks kategooriaks määrata riik või riigid, millede pinnal vastav objekt asub. Mandrite või maailmajagude kaupa jaotust ei ole vaja. Väljak on sarnane objekt, ehk siis peaks samamoodi käima asukoha ja objektitüübi alla, ehk siis eesmärk olekski ristumine - seni kuni mingit alternatiivset süsteemi ei esitata ja see rahva poolehoidu ei hangi. - Melilac (arutelu) 30. detsember 2018, kell 15:40 (EET)
Tahtsin öelda, et oi, kui tore pilt. Aga Melilacile vastuseks, et probleem ei ole selles, nagu ei võiks Trafalgari väljaku artikkel kuuluda kategooriatesse "Väljakud" ja "London". Probleem on selles, et kategooria "London" kuulub kategooriasse "Suurbritannia linnad". Adeliine 30. detsember 2018, kell 16:04 (EET)
Kas see näeks siis välja nii: Trafalgari väljak < Londoni väljakud < London < Suurbritannia < Euroopa < ???. Kuhu edasi? Kategooria:Euroopa ei tohiks olla kategoorias Mandrid ja maailmajaod, sest ei London ega Trafalgari väljak ei ole manner või maailmajagu. Kas selle põhimõtte järgi kategoriseerides ei kogune kategooriatesse väga palju alamkategooriaid, mille seas orienteerumine keerulisem? Nt Suurbritannia kategoorias kõik olemasolevad linnanimelised kategooriad, millele pole olemas suurema haldusüksuse kategooriat? Näiteks Kategooria:Barnsley on olemas, aga Kategooria:Lõuna-Yorkshire veel mitte. Kui teha eponüümsetele kategooriatele ülemkategooriaid stiilis "Riikide järgi nimetatud kategooriad", kas ei tekitaks see sama vastuolu, nt "Londoni väljakud" ei ole riigi järgi nimetatud kategooria? Adeliine 3. jaanuar 2019, kell 13:35 (EET)
Euroopa järel võiks olla Maa. Andres (arutelu) 3. jaanuar 2019, kell 16:23 (EET)
Ei ole nõus. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 3. jaanuar 2019, kell 16:37 (EET)
Miks? Ei pruugi olla Maa, võib olla ka Euraasia või sarnaseid kategooriaid koondav vahekategooria nagu Kontinent als Thema saksa vikis. Pikne 3. jaanuar 2019, kell 20:11 (EET)
Nojah, kui lisada "kui teema" vms, siis on paljud probleemid lahendatud. Aga minu meelest see on päris loogiline, edasi tuleks Päikesesüsteem. Andres (arutelu) 3. jaanuar 2019, kell 21:21 (EET)
Adeliinele vastuseks, et just selles minu arust probleem ongi. Kategoriseerimise aluseks on see, et mingi objekt on mingi hulga liige. Kui me eeldame, et kõik need hulgad, mille liikmeks objekt TV on, on kõrgemate hulkade alamhulgad, siis tekib küsimus, miks on mitmele poole kuulumine ainult ja üksnes kõige madalama järgu liikmete prioriteet ja miks ei võiks hulk, kuhu kuulub objekt TV omakorda mitmesse hulka kuuluda? Kui võib, siis saab ta kuuluda mitmesse hulka ositi või terviklikult. Ositi kuuludes ei saa ta olla kõrgema hulga alamhulk, terviklikult kuuludes ehk alamhulk olles aga pole sellel mõtet, sest sellisel juhul läheks me vastuollu kategoriseerimisprintsiipidega, esitades Kiili valla nii Harju maakonna kui Eesti hulga liikmena, sellal kui Harju maakond oleks Eesti alamhulk. - Melilac (arutelu) 3. jaanuar 2019, kell 16:36 (EET)
Kui meil on nüüd objekt Kiili valla vapp, mis läheks selle põhimõtte järgi Kiili valla kategooriasse, ja objekt Kiili vald, mis peaks ka nagu kategoriseerimispõhimõtete järgi mitmesse kategooriasse minema, siis tekib meil kohe seda ka valla kategooriat kajastades loogiline vastuolu hulk>alamhulgad>veel väiksemad alamhulgad nägemusega kategooriapuust ja tekib praegune olukord. - Melilac (arutelu) 3. jaanuar 2019, kell 16:46 (EET)
Ma ei ole kindel, kas ma sain su selgitusest täiesti aru, aga eesmärgist küll. Ja ma tahaks seda öelda, et minu jaoks ka on kategooriad navigeerimisvahend (kas me teeme Vikipeediat inimestele või masinatele? Wikidataga on natuke teine jutt), ma olen seda kuskil juba selgitanud. Püüan praegu teise poole seisukohta mõista ja ette kujutada seda süsteemi. Ja tekivadki küsimused, millele ootaks teise poole vastust, et paremini mõista. Adeliine 3. jaanuar 2019, kell 18:18 (EET)
On artikkel "London" ja kategooria "London". Artikkel "London" on linnast ja sobib kategooriasse "Linnad". Kuna kategooria "London" sisaldab igasuguseid artikleid, mis pole linnadest, siis see eriti ei sobi kategooria "Linnad" alamkategooriaks. Kui artikkel "Kiili valla vapp" on kategoorias "Kiili vald", aga viimane pole kategooria "Eesti vallad" alamkategooria, siis vastuolu poleks. Või millist vastuolu millise kategoriseerimispõhimõttega siin silmas peetakse?
On või oleks kategooriapuu järgmised põhiharud, kus 1) ühte kategooriasse ja selle alamkategooriatesse kuuluvad üht liiki asjad (Väljakud, Linnad), 2) ühte kategooriasse kuuluvad mingi teema alla kuuluvad eri liiki asjad (London, Immanuel Kant, Vesi) ja 3) metakategooriad nagu Isikukategooriad. Teisel ja kolmandal juhul muidugi ei saa järgida seda, et alamkategooriates oleks sama liiki asjad, aga esimesel juhul on sellel ikkagi mõte.
Selleks et kategoorias "Suurbritannia" (või selle alamkategoorias "Inglismaa") poleks esimest sorti kategooriad läbisegi hulga teist sorti kategooriatega, saaks viimased koondada kategooriatesse nagu seda on saksa viki Vereinigtes Königreich nach Ort (ma pole kindel, mis oleks sobiv vaste, võib-olla "Asulakategooriad (Suurbritannia)").
Ma võtaks kategoriseerimisel võimalikult suures ulatuses saksa vikist eeskuju. Inglise vikis on küll ka "Eponymous categories" ja selle alamkategooriad, aga seal on asi kuidagi poolikuks jäänud.
Minu meelest inimeste peale mõeldes võikski taotleda seda, et eri laadi asjad pole kategooriates risti-rästi. Nii et lugejal oleks lihtsam ülevaadet saada, millistest samaliigilistest või sarnastest asjadest veel artiklid on ja et neid artikleid oleks lihtsam leida. Masinad lihtsalt aitavad siinkohal kitsaskohti paremini üles leida. Näiteks võib lugeja veel tahta ülevaatlikkuse huvides artikleid pisut ümber kategoriseerida ja Vikipeedia artiklitest vastavas ulatuses väljavõtte teha, näiteks nii, et Eesti asulad pole haldusüksuste kaupa alamkategooriatesse jagatud. Selle juures aitaks masin, aga praegu ei saa seda hästi teha, kuna asulanimelistest alamkategooriatest tulevad välja mitteasulad. Pikne 3. jaanuar 2019, kell 20:20 (EET)
Nõus. Andres (arutelu) 3. jaanuar 2019, kell 21:21 (EET)

Mingi taoline koha hierarhia, siis

--WikedKentaur (arutelu) 5. jaanuar 2019, kell 10:05 (EET)

Kategooriad väljendavad mitmesuguseid väga erinevat tüüpi seoseid. Seosetüüpide mitmekesisus tuleneb üksnes osalt keele mitmetähenduslikkusest, ehkki seegi ei ole redutseeritav (ei, me ei saa mitte kunagi kõigi sõnade kõiki tähendusi eri artiklitesse jagatud, ükskõik kui inklusiivsed me olla üritame). Suures osas on selle kirevuse alus siiski ontoloogilises heterogeensuses, mida ei ole võimalik taandada ühetaoliseks. Lihtsamalt väljendudes: ühe konkreetse isiku kategoorias võivad olla isiku teosed, aga ka teosed tema kohta, tema elu ja tegevusega seotud paigad, inimesed, sündmused jne. Ülikooli all on tema teaduskonnad, vilistlased, õppejõud, hooned... Linna kategoorias võivad olla esemed või kohad, mis selles linnas paiknevad, aga ka selle linna ajaloos toimunud sündmused, seal elanud inimesed jne. Kui keegi nüüd paneb selle linna ühte ülemkategooriasse koos teiste sama piirkonna linnadega, siis selle aluseks on hoopis teist tüüpi seos, ja kui ta paneb linna teise ülemkategooriasse, kus on kõik miljonilinnad, siis kolmas. Aga kui teda tabab monomaania, ta keskendub ainult üht tüüpi seosele ja hakkab nõudma, et kõik kategooriad ja artiklid, mis on kategooriapuus näiteks "Euraasia linnade" all, oleksidki üksnes linna(teemalise)d (st, "Euraasia linnadest" puu iga haru pidi põhja välja minnes oleks iga artikli teemaks üks konkreetne linn ja mitte väljak, inimene või sündmus) ja nendevahelised kategoriseerimissuhted väljendaksid vaid ruumilist paiknemist, siis on viga tema peas, mitte süsteemis. Kui keegi tahab luua masinloetavat ontoloogiat, siis pole see võimalik üksnes objektide ja kategooriate abil, selleks tuleb defineerida ka eri tüüpi suhted - ja selleks ei ole Vikipeedia kategooriasüsteem mõeldud. Kategooriasüsteem, nii nagu ta Vikipeedias eksisteerib, on täiesti fundamentaalselt tehtud inimeste jaoks, kes suudavad eri tüüpi kategooriaid eristada, kuna nad tajuvad konteksti ja saavad sellest lisainfot. Masin kogu maailma kontekstina ei loe, ta loeb üksnes teksti etteantud reeglite kohaselt. Masinloetav ontoloogia on Wikidatas (ja seegi tänini veel üsna kipakas, kuna inimesed ei suuda oma kontekstitaju välja lülitada ning seetõttu on "üldiselt teadaoleva" ühene eksplitsiitne väljendamine neile kaunis vaevaline) ning teil ei õnnestu arendada Vikipeedia üht haru ümber Wikidataks. Kui te seda siiski jõuga teha üritate, muudate vaid kategooriasüsteemi inimestele kasutuks, masinad sellest ikka õnnelikuks ei saa. Parem minge Wikidatasse ning siduge see korralikumalt eesti Vikipeedia artiklite ja kategooriatega, parandage ära vigased ristviited ja kirjeldage täpsemalt ontoloogia seda osa, mida teised vikid ei sisaldanud ja mis seetõttu on Wikidatas keskmisest viletsam. Või kui kellegi jaoks oli eelnev jutt liiga keeruline ja pani pea valutama, siis oleks parem, kui ta jätaks kategooriad rahule ning töötaks artiklitega, sellest oleks rohkem abi. Meil pole suudetud isegi kohalike artiklite silmuseid aastate kaupa ära lahendada, mis ontoloogiat siin... --Ehitaja (arutelu) 7. jaanuar 2019, kell 21:44 (EET)

(Apropoo: kui tahate midagi kasulikku ära teha, arutage läbi ja määratlege mingi kogukondlik konsensus selle kohta, mida peaks eesti keeles tähendama "eponüümne kategooria" ja "eponüüm", mille Pikne eespool jutuks võttis. Inglise viki "Eponymous categories" on suurepärane näide keele redutseerimatu mitmetähenduslikkuse kohta, kuna inglise keeles on eponüüm pandud tähendama: 1) asja A, mis on nimetatud asja B järgi; 2) asja B, mille järgi on nimetatud asi A; 3) asja A nime, mis neid mõlemat seob. Eponüümide ja eponüümsete entiteetide kategoriseerimisel oleks praktiline mõte küll, inimesed tahavad vahel teada näiteks: 1) mida kõike on nimetatud Isaac Newtoni järgi; 2) kelle kõigi järgi on nimetatud lennujaamu. Aga neid eri tüüpi entiteete ja nendevahelisi suhteid pelgalt inglise tavakeele abil määratledes on välja tulnud õudne vikiporno. Proovige seda sõlme eesti keeles lahendada, nii et tulemuseks oleks kogukondlik kokkulepe, mitte kellegi iseseisvusdeklaratsioon - ja kui te ei suuda, jätke sinnapaika nii kategooriad kui ka Wikidata, ajate asja ainult hullemaks.) --Ehitaja (arutelu) 7. jaanuar 2019, kell 21:44 (EET)
Aga ettepanekut eri seosetüüpidest loobuda ei olnudki. See-eest saaks teha nii, et eri tüüpi seosed oleks omavahel võimalikult vähe sassis. See on võimalik, vaata kategooriaid näiteks saksa vikis.
Me ei pruugi sõna "eponüümne" kasutada, või kui kasutame, siis võib kategooria päisesse kirjutada, mida mõeldud on. Pikne 8. jaanuar 2019, kell 17:37 (EET)
Saksa viki on kohati on jälle teistpidi süsteemsusega hädas: näiteks on neil eraldi kategooriad hunni rahvusest sõjaväelaste kohta (jätame hetkeks kõrvale, mis mõttes olid hunnid üldse rahvus) ja Hunni riigi sõjaväelaste kohta. Tulemus on see, et intervikid on täiesti lootusetus seisus, kuna nii peent vahetegemist obskuurses valdkonnas ei suuda keegi järgida ja eristus ei ole inglise keeles eriti selgelt dokumenteeritud, automaattõlgetest pole niisuguste nüansside puhul abi (kui keegi mongoli keelt valdab, võiks korda teha). Ja ikkagi on meie kategooriastik mõnes aspektis süsteemsem põhjalikum kui sakslastel; nad harrastavad vahel hiidkategooriaid, millest on tõesti abi vaid masinatele, mitte inimestele, ning ei liigenda neid aspektides, mis huvitaks inimlugejaid. Ses mõttes tuleb olla teisi matkides ettevaatlik. Ning, muide, ma ei oleks sugugi kindel, et kõik siin sõnavõtnud saavad seosetüüpidest samamoodi aru kui sina.
Mitmetimõistetavate kategoorianimede lahtiseletamine päises ei ole tegelikult suurem asi lahendus. Esiteks on see lihtsalt halb nimepraktika, teiseks kasutavad inimesed sõnu erinevalt (keegi meil näiteks usub, et silmaarstidel ja oftalmoloogidel on mingi vahe, vt vastavaid kategooriaid) ja kolmandaks ei loe enamik inimesi artiklile kategooriaid lisades iga kategooria sissejuhatust üle kontrollimaks, ega kategooria looja eesti keelt kuidagi imelikult mõistnud. --Ehitaja (arutelu) 10. jaanuar 2019, kell 10:49 (EET)
Kas me tahame eristada arste ja arstiteadlasi? Kui ei taha, siis võiks liita kategooriad "Arstid" ja "Arstiteadlased". Kui tahame, siis kuidas peaks seda tegema? Adeliine 15. jaanuar 2019, kell 13:36 (EET)
Tahaks küll eristada. Miks praegune lahendus ei sobi? --Hirvelaid (arutelu) 15. jaanuar 2019, kell 15:45 (EET)
Mille alusel sa seda otsustad? Suur osa allikaid ei erista n-ö tegevarste ja teadlasi, peamiselt suure kattuvuse tõttu (pealegi võib see ajas muutuda, professor paneb ameti maha ja hakkab semstvotohtrina novellitreialiks). Erialanimetused ei erista pealegi teadlasi praktikutest, "oftalmoloog" võib olla kirjas kliinikus kabineti uksel ja "silmaarstiteadlastest" ei kõnele eesti keeles range järjekindlusega naljalt keegi. Kui meil on kõrvuti kategooriad "Silmaarstid" ja "Oftalmoloogid", ei saa mitte keegi üheselt ja selgelt aru, kumb peaks olema teadlaste ja kumb praktikute jaoks, kindel võib olla ainult selles, et nendega tekib peagi segadus. Ühesõnaga: jätame kogu selle jama nii nagu on, las sodihunnik haiseb ka järgmise aastakümne, jah? --Ehitaja (arutelu) 25. jaanuar 2019, kell 15:04 (EET)
Mis siin ikka nii keerulist on. Ingeborg Trofimova on silmaarst ehk oftalmoloog, kuid mitte arstiteadlane. Kategooriate "Silmaarstid" ja "Oftalmoloogid" kohta on liitmisettepanek juba välja käidud. See uus kategooria pärast liitmist jääb alamkategooriaks nii kategooriatele "Arstid" kui ka "Arstiteadlased". Ei mingit haisu :). --Hirvelaid (arutelu) 25. jaanuar 2019, kell 15:55 (EET)
See minu pakutud lahendus on siiski vigane, sest nii satub Trofimova kaudselt ikkagi arstiteadlaste sekka. Kuidas õigem oleks, selle teemal jätkan teises kohas: Kategooria arutelu:Oftalmoloogia. --Hirvelaid (arutelu) 28. jaanuar 2019, kell 14:55 (EET)
Tore. Ašaltši Oki? Adelbert Ames? Ludwik Zamenhof? Hermann von Helmholtzi artikli järgi oli ta arstiteadlane ja ka arst, aga kas ta konkreetselt silmaarst oli, jääb vähemalt eesti teksti lugedes teadmata. Mis sa Galenosega teed? Mida peenemaks kategooriaeristus aetakse, seda vähem on nende kasutus intuitiivne. Minu poolest tehke see vahe, aga mõelge sellele, kas keegi teine peale teie neid kah tarvitada oskab. Mitteintuitiivse liigituse juurutaja vastutab ka selle toimimise eest. (Ja muide, mida peenemaks kategorisatsioon teha, seda suurem on tõenäosus, et kategooriasse jääb alla kpmne artikli ning Adeliine järjekordse hävitusorgia käigus kõik need peenikesed kategooriad ära kustutab.) --Ehitaja (arutelu) 25. jaanuar 2019, kell 16:53 (EET)
Vastan teises kohas: Kategooria arutelu:Oftalmoloogia. --Hirvelaid (arutelu) 28. jaanuar 2019, kell 14:58 (EET)
Eespool Sa kirjutasid, et "jätaks kategooriad rahule ning töötaks artiklitega, sellest oleks rohkem abi". Minu meelest ka, teema on paras pähkel. Korralikku lahendust ilmselt polegi. --Hirvelaid (arutelu) 25. jaanuar 2019, kell 21:55 (EET)
Korralik lahendus on tegelikult olemas - kasutada kaht erinevat kategoriseerimisssüsteemi paralleelselt ja lasta kasutajatel valida, kumba nad eelistavad. Saksa viki süsteemi kasutamine millegi otsimiseks, mida sa ette ei tea, on ülimalt nüri, kui sul abivahendeid ei ole (ehk siis vikipeedia on nagu pank, see pakub raha ka siis, kui see sul juba olemas on ja saksa viki kategooriasüsteem pakub teavet siis, kui see olemas on). Aga ükskõik millisest suuremast massist sulle vajaliku välja sõelumine on niikuinii rohkem robotitele sobiv. Teisest küljest segasüsteemi abil saab lihtsalt leida asju teemas, mida sa ei valda - näiteks saab minusugune jalgpallivõhik kergelt Eiffeli tornist alustades vaadata, millises Valgevene linnas on tugevad jalgpalliklubid.-Melilac (arutelu) 26. jaanuar 2019, kell 08:07 (EET)
Pooldan samuti eristamist. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 25. jaanuar 2019, kell 15:11 (EET)
Siin on nüüd mitu erinevat teemat ja kohati pole päris selge, millisele teemale on vastatud. Arstide-arstiteadlaste ja oftalmoloogide-silmaaristide küsimusega võiks jätkata eraldi teemas, võib-olla vastava liitmisettepaneku juures või varasemas arutelus. Suurte ja väikeste kategooriate headest ja vigadest, muu hulgas sellest, millal kategooriat tükeldada, on ka varem mujal juttu olnud.
Ma olen nõus, et kategooriate pealkirjad peaks olema ühemõttelised, kui vähegi võimalik. Aga antud juhul, kui ka oleks kategooria pealkirjaga "Eponüümsed kategooriad", siis erilist segaduse tekkimise ohtu minu meelest pole. Vaevalt kellelgi tuleb pähe panna sellise pealkirjaga kategooriasse midagi muud kui üsna piiratud hulka teemakategooriaid ning nagu öeldud: sellise pealkirjaga kategooriat pole ja peagi tingimata tulema.
Ma täpsustan enda eelmist kommentaari: saksa vikist võiks eeskuju võtta teemakategooriate ja sama pealkirjaga artiklite kategoriseerimisel ehk siis küsimuses, millest see arutelu alguse sai. Mis muusse puutub, siis jah, saksa vikis on ka selliseid kategooriaid, mille järele pole eriti vajadust või mille võiks pigem tegemata jätta.
Põhilisi seosetüüpe, mida minu meelest on antud küsimuses mõtet eristada, mõistan ma üldjoontes nii nagu eelmises kommentaaris kirjeldasin: on 1) kategooriad, milles ja mille alamkategooriates on sama liiki asjad ja on 2) teemakategooriad, milles on eri liiki asjad, mis käivad antud teema alla. Veelkord, emba-kuba tüüpi seoseid väljendavatest kategooriates minu teada pole keegi soovinud loobuda. See-eest saaks teha nii, et näiteks kategooria "London" ühes artiklitega, mis pole linnadest, ei oleks kategooria "Suurbritannia linnad" alamkategooria. Kategooria "London" jääks ikka alles ning kategooriaid saaks ikka kasutada "millegi otsimiseks, mida sa ette ei tea". Ma pole kindel, kas see viimane kaalutlus on päris tõsiselt võetav, aga kui on, siis mismoodi selline otsimine saksa vikis praegu nürim on? Pikne 26. jaanuar 2019, kell 12:16 (EET)

Üks küsimus, mis läheb sama pealkirja alla, kuid eraldub üldisest arutelust. Jaanilinna, Petseri, Purvmala raudteejaamad - kas peaks nende puhul ehk kasutama kategooriat endine Eesti või Läti raudteejaam? On nad ju seda olnud... Raskusi tekitab see, et Petseris ja Jaanilinnas on jaamad tänini alles, Purvmala on aga täielikult endine. - Melilac (arutelu) 19. veebruar 2019, kell 10:01 (EET)

Eks see Tartu rahu järgne riigipiir teeb paljude objektide kategoriseerimise keerukamaks. Kategooria "Eesti endised raudteejaamad" peaks küll sobima. Aga enne kuni seda kategooriat pole, võib ka esialgu lihtsuse mõttes panna kategooria Eesti raudteejamad--Estopedist1 (arutelu) 21. veebruar 2019, kell 17:47 (EET)

Wikipedia reeglite vastane käitumine adminiõigustes isiku poolt[muuda lähteteksti]

Administraator Cumbril rikub siin alatasa Wikipedia reegleid ja sisuliselt ahistab mind, tühistades ilma igasuguse põhjenduseta paljud minu tehtud täiendused ning blokeerides kasutajakontod ja ip-aadressid. Minu arvates oleks kohane sellise tegevuse eest administraatoriõigused ära võtta. --91.129.107.135 22. jaanuar 2019, kell 00:30 (EET)

Südaöine luul? Kus see kaastöö üldse on? Soovitus: registreeruge varjunimega kasutajaks. See võimaldab teil jääda anonüümseks ja ühtlasi soovi korral kandideerida administraatoriks, et saada ka ise õigusi blokeerimistoimingute teostamiseks. --Hirvelaid (arutelu) 22. jaanuar 2019, kell 08:21 (EET)
Teha konto!? Ta ju blokeeris just ära minu konto. Tähtajatult. Ja blokeeris IP aadressi. Nagu ka eelmised kontod. Lapake natuke blokeerimiste logi, Cumbril tegevust näiteid detsembrist saati!--91.129.107.135 22. jaanuar 2019, kell 19:36 (EET)
Too näide, kus on täiendus põhjuseta tühistatud. Andres (arutelu) 22. jaanuar 2019, kell 10:47 (EET)
Ma saan aru, et anonüümne kasutaja peab silmas leheküljel Raadio Tartu toimunut. Samas arutelu vaadates ei saa öelda, et Cumbril poleks oma teguviisi kuidagi põhjendanud. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 22. jaanuar 2019, kell 13:25 (EET)
Pole hullu midagi, kui artikli põhiautor hoiab artiklit enda kontrolli all. Nii võiks olla iga artikliga, millel on üks põhitegija. Pealegi, Cumbril osaleb artikli arutelu leheküljel. Artiklis on tehtud palju tagasipööramisi. Minu meelest teisiti vabat entsüklopeediat teha saagi. --Hirvelaid (arutelu) 22. jaanuar 2019, kell 15:17 (EET)
Palun viidata mõnele wiki juhendile põhiautorluse kohta, milles säherdune väljend on üheselt määratletud, loen heameelega. suwa 22. jaanuar 2019, kell 15:48 (EET)
Muidugi ei ole Vikipeedias sellist terminit. Arutelus võib ju sõnastust natuke vabamalt võtta. Eks ole? --Hirvelaid (arutelu) 22. jaanuar 2019, kell 16:05 (EET)
Ükski artikkel ei kuulu autorile, põhiautoril ei ole selle sisu üle otsustamisel suuremat õigust kui teistel. Aga kui keegi on artikliga seotud materjali läbi töötanud, valdab ta seda teemat vikis tavaliselt kõige paremini. Ta märkab, kui tehakse asjatundmatuid muudatusi, ja tegutseb. Cumbril (arutelu) 23. jaanuar 2019, kell 00:43 (EET)
Andres, mul on väga tülikas telefonis Sulle näiteid toksida (ruuteri IP blokeeris Cumbril ära. Kuna inimesed kasutavad praegu minu netiühendust, ei saa praegu ruuteri aadressi vahetada). Raadio Tartu artiklis leiad näiteid küll, lisaks hulk muid artikleid. Raadio Tartu artikli arutelusse kirjutas ta mingi "selgituse" alles mitmekordse ilma igasuguse selgituseta tühistamise järel. Toonase arutelu tulemusel artiklit siiski pika kemplemise peale muudeti natuke paremaks. Siiski jäi sinna see teemat mittevaldavale lugejale segadust tekitav tekst, et taasiseseisuse aja esimesse eraraadiojaama tulid tööle isikud, kes olid natuke varem käivitanud ühe teise raadiojaama. Leian, et seda teemat tuleks täpsustada, et paistaks välja põhjus, miks seda teist raadiojaama ei võeta erajaamade käivimise edetabelis arvesse (põhjus ju lihtne ja loogiline - see raadiojaam eksisteeris vaid okupatsiooniajal, aga mingi vihje (nt aastaarv) tuleks sellu kohta lugejale anda, muidu tekib vastuoluline mulje.--91.129.107.135 22. jaanuar 2019, kell 19:36 (EET)
Vaata ka BO.ZES.IOL.IGB ja Bumbulumbu. --91.129.107.135 22. jaanuar 2019, kell 20:03 (EET)

Tegu on sama inimesega, kes algatas varem üldises arutelus teema Poliitpropaganda Vikipeedias. Seal allpool tekstis on ka lingid tema varasemale kaastööle. Inimene ei suuda ideoloogilis-poliitilistel teemadel neutraalseks ja emotsioonivabaks jääda; kel hetkel midagi paremat teha pole, võib neid lingitud arutelulehti lugeda. Praegune vahejuhtum sai alguse, kui takistasin inimesel artiklis Elektrooniline hääletamine Eestis mitteneutraalseid muudatusi teha. Enne seda artiklis Tallinna ja Helsingi vaheline tunnel. Inimene otsis seepeale minu kaastöö ajaloost üles artikli, mille kallal olin töötanud, ja hakkas norimiseks põhjusi otsima. Ma olen nõus arutelulehel arutama, kui arutleja on mõistlik inimene. Räuskamise, ad hominem rünnakute ja demagoogia jaoks mul aega ega huvi pole. Vikipeedia pole Delfi kommentaarium, et sellist stiili peaks taluma. Cumbril (arutelu) 22. jaanuar 2019, kell 23:52 (EET)

Jah, tegu on sama inimesega, kellele ei meeldi see, kui Wikipedias lööb välja poliitiline kallutatus ja erapoolikkus. See sama isik, kellele ei meeldi, kui isikud, kellele on antud õigus Wikipedia reeglite mittejärgijaid karistada, ise alatasa jämedalt rikuvad Wikipedia reegleid. Jah, tegu on sama inimesega, kes on kirjutanud kümned ja kümned eestikeelse Vikipeedia artiklid ja täiendanud/toimetanud tuhandeid (see loetelu nendest paarist artiklist, mida Cumbril siin loetleb, ei ole kaugeltki esinduslik vaid sihilikult minu halvustamiseks valitud välja konfliktsemad (konflikti põhjus reeglina selles, et teema on algselt olnud Vikipeedias tugevalt kallutatud ja ma olen püüdnud olukorda parandada). Kes tahab, saab neid artikleid minu ajaloost üles otsida, sest kuigi olen aastate jooksul tegursenud reeglina sisse logimata, olen paljude artiklite juurde korduvalt tagasi pöördunud, mistõttu on ajalugu siiski üsna hästi jälgitav, eriti selliste artiklite juures, mida ma olen pika aja jooksul täiendanud, nagu Kalapüügivahendid või Köögiviljade loend.) Wikipedia artiklid ei kuulu Cumbrilile, seega isegi kui tema on mõnda artiklit täiendanud, ei anna see talle õigust teiste tehtud täiendusi Wikipeedia reegleid rikkudes eemaldada, isegi kui see teine isik Cumbrilile sügavalt antipaatne on. --91.129.107.135 23. jaanuar 2019, kell 03:25 (EET)
Probleem natukeseks ajaks jälle lahendatud. Kui keegi pika aja jooksul järjekindlalt räuskab ja laamendab, ilmutamata mingeid paranemise märke, siis ei peagi seda talle kergeks tegema. --Oop (arutelu) 23. jaanuar 2019, kell 09:43 (EET)
"Jah, tegu on sama inimesega, kes on kirjutanud kümned ja kümned eestikeelse Vikipeedia artiklid ja täiendanud/toimetanud tuhandeid [...]." Lugupeetud anonüümik 91.129.107.135, kahjuks ei ole anonüümse kasutaja kaastöö tõendatav. Kui Sinu soov on ka tegelikult Vikipeedia arengule kaasa aidata, siis on seda targem teha registreeritud kasutajana. Tunnistan ausalt (mõned erandid välja arvatud), et suhtun ka ise anonüümsesse kaastöösse suurema ettevaatusega, kuna lihtsat vandaalitsemist tuleb sellest sektorist rohekm kui registreeritud kasutajatelt. --Andrus Kallastu (arutelu) 23. jaanuar 2019, kell 09:59 (EET)
Meil on hulgaliselt anonüümseid kaastöölisi, kelle tegevusest on Vikipeediale rohkem kasu kui kahju. Antud juhtum nende hulka ei kuulu. --Ehitaja (arutelu) 23. jaanuar 2019, kell 10:31 (EET)
Iva pole ju selles, et ma tahaks kellelegi tõestada oma autorsust - ei, ma tõesti ei taha seda teha.--91.129.105.14 23. jaanuar 2019, kell 10:41 (EET)
Loomulikult, ma võin Sind uskuda, sest üldiselt ma usun inimesi, kuid kui ma klõpsan kasutajate 91.129.105.14 ning 91.129.107.135 kaastööle, ei tõenda mulle miski, et need kaastööd on teinud sama isik. See võib olla ka üks administraatorite närvilisuse ja mõningase ülereageerimise põhjuseid, sest pole selge, mis rida täpselt aetakse. Kasutajakontot omades saaksid kasutajalehel oma põhimõtteid selgitada ning see võtaks maha mõttetut tolmukeerutamist iga üksiku parandatud punkti või koma ümber. --Andrus Kallastu (arutelu) 23. jaanuar 2019, kell 10:57 (EET)

Siin on koma asendatud punktiga ja seda parandust on ka põhjendatud. Cumbril on selle põhjenduseta tagasi pööranud. Siin oleks küll põhjendust tahtnud, minu meelest ka oleks punkt parem olnud. Andres (arutelu) 23. jaanuar 2019, kell 10:48 (EET)

Siin tehti sama parandus jälle põhjendusega ja Cumbril pööras selle põhjenduseta tagasi. Andres (arutelu) 23. jaanuar 2019, kell 10:51 (EET)

Ja seejärel pani redigeerimissõja pidamise pärast artikli kaitse alla. Nii küll ei oleks tohtinud teha, see on administraatoriõiguste kuritarvitamine. Andres (arutelu) 23. jaanuar 2019, kell 10:54 (EET)

Arutelulehel on küll arutelu, kuid pole ühtki vastuväidet sellele, et tekst on paremini loetav, kui koma asemel on punkt. Andres (arutelu) 23. jaanuar 2019, kell 10:58 (EET)

Nüüd kaebaja blokeeriti. Ma võtsin blokeeringu maha. Andres (arutelu) 23. jaanuar 2019, kell 19:42 (EET)

Ma küll sellega nõus ei ole, et Vikipeedias räuskavaid vandaale peaks julgustama ja nende tegevust soodustama. Kodanik pole aastate vältel käituma õppinud, ropendab ja lärmab, miks see sinu meelest hea asi on? --Ehitaja (arutelu) 24. jaanuar 2019, kell 01:46 (EET)
Nõus ja seda tausta arvestades on ka artikli kaitsemine igati õigustatud. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 24. jaanuar 2019, kell 02:54 (EET)
Olen siin sama meelt kui Cumbril, Hirvelaid, Kallastu, Ehitaja ja Neptuunium. --VillaK (arutelu) 24. jaanuar 2019, kell 06:47 (EET)
Andrese käik oli ootamatu, kuid sümpaatne. Blokeerimine oli asjakohane karistus, mis toimis efektiivselt. Selle kiire mahavõtmine humaanne toiming. Prognoosin, et edaspidi saavad arutelud teemaalgataja osavõtul olema sama rahulikud kui siinne. Sest vastasel korral tuleb uus ja pikemaajalisem blokeering. Ja seda ükski Vikipeediat tõsiselt võttev kaastööline juba ei sooviks enda suhtes. --Hirvelaid (arutelu) 24. jaanuar 2019, kell 08:49 (EET)
Blokeerimise eesmärk pole karistamine (vt siit). Võimalik, et kaebajal ei jää siin kaebuse esitamise juures üleliia õigust üle, aga isklikku rünnakut ega muud põhjust blokeerimiseks ei tundu siin praegu siiski olevat. Pikne 24. jaanuar 2019, kell 21:54 (EET)

Kui tegu pole ilmse vandalismiga, siis ma ootaks, et tühistamise juures on põhjendus või viide põhjendusele. Ilma jätab asi kõrvalt vaadates tõesti halvavõitu mulje. Näitaks viimase tühistamise juures ma ei saa aru, kas allikas pole usaldatav või kas aastaarvu ei pruugi oluliseks pidada või oli tühistamiseks mingi kolmas põhjus. Redigeerimissõda on nüri. (Üks pool saanuks teha enne muudatuste tegemist arutelus uue sõnastuse ettepaneku, teisel poolel polnud vajadust kiiresti tühistada jne.) Pikne 24. jaanuar 2019, kell 21:54 (EET)

Kui kodanik lärmab ja läbustab pikka aega eri kontode ja IP-aadresside alt (ilmutades siiski piisavat järjekindlust, et seosed nähtavad oleks), kas siis peaks iga uue bloki juures viitama kõigile varasematele saavutustele? Sellele, kes konkreetse bloki põhjendusereast kaugemale ei vaata, ei ole ilmne, miks kahesaja kaheksandal korral üks admin leiab, et nüüd võiks blokk olla natuke pikem kui viis minutit. Samas paneb nõue iga reostaja personaalne ajalugu iga kord uuesti dokumenteerida (üksnes selleks, et huligaan saaks ilmselget eitada, õigustada ja kaitse rünnakuks pöörata: "ma pole moosi võtnud ja üldse oli see halb ja seda oli vähe ja vaata, milline sa ise oled!") adminidele ebamõistliku koormuse. Lõppeks on teesklemine, et tegu ei ole sama läbustajaga ning iga kord, kui ta endale jänesemaski ette paneb, sünnib uus inimene, keda me siin iial varem näinud pole, sisuliselt vaid vandalismi julgustamine. "Humaanne" on niisugune käitumine ainult siis, kui eesmärk on anda läbustajatele võimalikult vabad käed ning need, kes Vikipeedia kvaliteeti oluliseks peavad, kiiresti läbi põletada ja minema peletada. --Ehitaja (arutelu) 25. jaanuar 2019, kell 14:58 (EET)
Küsimus on vahest panuse kvaliteedis? Vaatasin poliitadministreerimisteema ajal autori kaastööd läbi ja leian, et tegemist on intelligentse, kuid piiratud poliitilise maailmavaate ja suhtlemiskultuuriga isikuga. Enamikul juhtudest ei alusta ta konflikti tühjalt kohalt, kuid konstruktiivse koostöö asemel ajab ta asja konfliktiks, sest tal on asjast oma nägemus ja ainult see saab olla ainuõige. Ja taoliste kaastöölistega käitumine on pehmelt öeldes... ebamugav. Neid oleks nagu vaja, aga samas mõjuvad nad kollektiivile destruktiivselt. Raske on öelda, kas neist on rohkem kasu kui kahju. Vaadates tagasi artiklile viht kaitses ta seisukohta, et me peaks juhinduma soomlaste panusest, samas kui Andres esindas nägemust, et vikipeedia peaks olema veidi laiema ilmavaatega, mis igale inimesele, kes rahvapärimust veidi rohkem teab, tundub veidi loogilisem. Andrese nägemuse järgi oleks lihtsam rääkida vihtlemisest väljaspool sauna, vihtlemisest ilma vihtadeta (ja ühendada viha artikliga ka tehniliselt samasugused metsloomadele toiduks mõeldud vihad). Loomulikult võib ka soomlastest eeskuju võtta, aga sel juhul peaks olemas olema programm ka muude marginaalsete seotud asjade kohta. Ehk siis selle autori algsed kaastööd pole kindlasti vandalism, edasiste konfliktide kohta aga sama öelda ei saa. - Melilac (arutelu) 25. jaanuar 2019, kell 17:36 (EET)
Võiks ikkagi teha vahet, kas keegi parasjagu "lärmab ja läbustab" või mitte. Kui kasutaja räägib kuskil mujal arutelus poliitadminnidest ja tal ilmselt pole erilist tahtmist arutelulehte eesmärgipäraselt kasutada või kui ta teeb muudatusi, mis on üsna selgelt kantud mingist poliitilisest agendast, siis olgu, võetagu arvesse, et selline tegevus on süsteemne ning blokeerimine on siis arvatavasti asjakohane. Aga kui kasutaja soovib parasjagu lihtsalt teha muudatusi, mis on pealtnäha mõistlikud (või noh, vähemasti mõeldavad), või kui keegi võtab isiklikult, et teine kasutaja teatud artiklit redigeerib ("otsis artikli minu kaastöö ajaloost"), siis see küll minu meelest ei saa olla see viimane piisk, mille pärast blokeerida. Pikne 26. jaanuar 2019, kell 12:16 (EET)
Nõus eelkirjutajaga. Võtsin ka Kasutaja:Bumbulumbu tähtajatu blokeeringu maha. Andres (arutelu) 26. jaanuar 2019, kell 12:46 (EET)
Tänan, Andres! --Bumbulumbu (arutelu) 26. jaanuar 2019, kell 13:48 (EET)
No ja nüüd see tegelinski jaurab jälle. Palju õnne, Andres. Kas sa oma lemmiku järelt koristad ka või naudid üksnes tänulikku sabaliputust ja jätad koristamise teiste hooleks? --Oop (arutelu) 26. jaanuar 2019, kell 14:15 (EET)
Vaata ennast kõrvalt. Mida ma pean sellisest jutust arvama? Andres (arutelu) 27. jaanuar 2019, kell 10:35 (EET)
Jah, paluks tuure maha võtta.--Andrus Kallastu (arutelu) 27. jaanuar 2019, kell 11:19 (EET)
Palun veelkord, ärge tehke artiklisse Virnatäiuse koefitsient täiesti asjatundmatuid täiendusi!--Bumbulumbu (arutelu) 26. jaanuar 2019, kell 14:18 (EET)
Seletan natuke pikemalt, miks nottide virna puhul ei sobi viidata tüvevormile: Tüvi on terviklik puu osa juurekaelast ladvaotsani. Erinevatel puuliikidel, erinevas vanuses ja erinevates kasvutingimustes on kalduvus erinevale tüvevormile (~tüvekujule). Sortimentideks lõigatud materjal aga virnastatakse enamasti üksikute tüveosade kaupa eraldi virnadesse - palgid palgihunnikusse, paberipuit paberipuidu hunnikusse, küttepuit küttepuuvirna. Seega tüvede vorm jaotub vastavalt sortimendi standarditele eri virnade vahel ebaühtlaselt - suure koondega tüükapakud ühte virna, suhteliselt väikse koondega tüve keskosa teise virna, suure koondega ladvaots kolmandasse virna. Isegi väga suure koondega tüvedest saab toota suhteliselt väiksekoondelisi sortimente (sellise sortimendi väljatulek sealt on küll väiksem, kui väiksekoondelistest tüvedest), kuid eraldi välja sorteerituna ei pruugi sellise väiksekoondelise sortimendi puhul olla olulist vahet, kas see on pärit suurekoondelistelt tüvedelt või mitte. Samas erinevad need suurekoondelistest tüvedest kõige väiksema koondega kohast lõigatud sortimendid oma vormilt kardinaalselt nendest samadest suurekoondelistes tüvedest kõige suurema koondega kohast lõigatud sortimentidest. Konkreetse virna virnatäiuse koefitsienti mõjutab see, milline on sinna kuhjatud nottide vorm, mitte see, milline oli nende puude tüvevorm, millest need sortimendid lõigati--Bumbulumbu (arutelu) 26. jaanuar 2019, kell 14:41 (EET)
Ja sellise jutu koht on üldises arutelus, mitte artikli aruteluleheküljel? Tõesti, kui siin on otsustatud, et lagastamine on tore, pole vaja ka kurta selle üle, et kogenud kasutajad leiavad, et on aeg oma brauseris pooleliolevad artiklid kinni panna ja siirduda mingi mõistlikuma ajaviite juurde.Pseudacorus (arutelu) 26. jaanuar 2019, kell 14:47 (EET)
Ma tõin selle siin ära, et pealiskaudsele lugejale (kes ei pruugi eelnevast võibolla mitte kõige sisukamast kommentaarist aru saada) anda aimu, mida Oop peab silmas jauramise all. --Bumbulumbu (arutelu) 26. jaanuar 2019, kell 14:51 (EET)
Siin see õppetund on. Andres ja Pikne ajavad taga oma tõde ja õigust, käitudes justkui oleks nad siin viimase astme kohtumõistjad, andmata endale samas hästi aru, milline on nende otsuste demoraliseeriv mõju.--VillaK (arutelu) 28. jaanuar 2019, kell 07:49 (EET)
Ma olen Andresega ses mõttes nõus, et Oopi retoorika oli ehk veidi liiast (ja see pole päris esimene kord), ent selle ajend on täitsa mõistetav. Tasub meenutada Mariinat ja Kasutaja:Ebavajalik kaastöö-d (kuulsaimad teosed Inimelule letaalselt või fataalselt ohtlikud organismid & Eestit väisanud prominendid), kelle puhul oli sisuliselt sama probleem. Ka siis polnud nendega vaidlemisest mitte mingit tolku, sest jätkati ikka samas vaimus, kuni lõpuks nad blokeeriti. Ma ei tea, et miks on vaja hakata 'uuesti ratast leiutama', raisates seejuures olulisemate kaastööliste (sest just nemad tavaliselt aruteludes osalevad) närve ja aega. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 28. jaanuar 2019, kell 13:33 (EET)
Aga miks ei võiks igasugust blokeerimist lihtsalt ära lõpetada? Näiteks selle kirjatöö autorilt on ka juba blokk maha võetud. Miks peaks siis veel kedagi muud blokeerima? Igal sellise bloki all kannatanul on põhjust teatada, et blokeerija "sisuliselt ahistab mind". Aga millega põhjendada, et üks tohib ja teine ei? Siis võikski ju kõik blokid maha võtta, kutsutada tagasi Mariinad ja Kinksid ja Leonid kes teil seal olid, oleks täieline vabadus ja õnn ja viljakas koostöö. Andresel meel rõõmus ja Piksel ja Wikedkentauril ja Bumbulumbul ja kõigil. Piiss, män! --82.131.43.212 28. jaanuar 2019, kell 16:43 (EET)
Blokeerimine on kindlasti vajalik, kui kaastöö on selge vandaalitsemine või sodimine. Blokeerimine ei saa olla lahendus, kui ollakse lihtsalt erinevatel arvamustel. Sellisel juhul tuleks artikliga seni edasi töötada, kuni ühine lahendus rahuldab kõiki osapooli. Möönan, et antud juhtum oli piiripealne, kuid alati on viljakam püüda teha koostööd. --Andrus Kallastu (arutelu) 28. jaanuar 2019, kell 17:39 (EET)
Tundub, et olen vahepeal natuke liiga keeruliselt rääkinud. Hästi, proovin nüüd selgitada leebelt, mõistujutu vormis, kuna meile, filosoofidele, peabki rääkima mitu korda ja lihtsate sõnadega. Ja sina, Andres, kuula ja proovi mõistatada, kuskohas ses loos sinust ja su tegemistest jutustatakse. - Niisiis, kujuta ette, et me kõik, no nii umbes 30 adminni, elame ühes suures ühikatoas, igalühel oma uksevõti. Tuba on suur, rahvast käib palju, aga üldiselt ajab igaüks vaikselt oma asju. Kes taob tamkat, kes kääksutab suupilli, kes õpib homseks ladina keele eksamiks, kes kirjutab artiklit, kes joob teed suure tilga rummiga ja kes voolib taskunoaga kipakasse pannialusesse kauneid tähti "MADLI". Sõnaga, tavaline esmabaõhta. Kujutad ette? Tore. Siis avaneb uks ja sisse tuleb, no ütleme, Pets. Pets on tuntud kui iga peo hing. Hing selles mõttes, et ta tõmbab nina kohe kiirelt täis ja alustab oma tavapärase tegevusega. No et ta napsi võtab, on pisiasi, ikka juhtub. Et tal absoluutselt iga teema, olgu põrsas Peppa või transsubstantsiatsioon või lepariit, jõuab välja punkti, kus kõik ümberkaudsed on "urr... hurrr... kurrradi pollolliidadminnnid, ma üdlen, raisk, hõkk!", on lihtsalt refrään. Et ta seejärel iga kord kakelda tahab, poleks kah eriline õnnetus, sest enamasti kukub ta ise pikali ja jätkab rusikatega vehkimist lamavas asendis. Aga paraku ei piirdu ta eelnevaga, vaid iga kord enne koju minekut, mis juhtub nii umbes viie paiku hommikul, laseb Pets keset toapõrandat suure, rammusa, läikiva ja aromaatse julga. Siis taarub ta koju, et järgmisel õhtul naasta, valmis uuteks mehetegudeks. Nii mööduvad esmaspäev, teisipäev, kolmapäev jne kuni pühapäevani välja. Pühabaõhtase tippsaavutuse järel saab aknaalusel suupillikääksutajal isu täis, ta võtab Petsil natist, viskab tolle ukse taha ja keerab ukse lukku. Aidanud nüüd küll. Mõni hingab kergendatult, mõnel on kama ja mõni lihtsalt magab. Siis aga saabub esmaspäev, tuleb õhtu ja Pets kolistab jälle ukse taga. Natuke aega kolistab, kuni ukse juures koikul istuv lahke mees, nimeks, ütleme, Andres, astub ukse manu ja keerab selle lukust lahti: "Armas Pets, tule omaeti tuppa! Ma küll ei saa aru, miks nad sinu kohta nii koledaid sõnu ütlevad, sest oli eelmisel nädalal mis oli, see on nüüd unustatud, aga TÄNA ei ole sa ju midagi paha teinud. Häbi võiks olla!" Pets langeb Andresele tänulikult kaela ning katab ta ilaste suudlustega. Ning tõesti, naabertoa tüdrukudki arutavad järgmisel päeval, et küll see Andres on üks tore ja lahke mees, ei tea, kuidas ta suudab nii õela kambaga ühes toas elada, need oleksid ju vaese Petsi päris ära külmuda lasknud. Andres küll kedagi külmuda ei lase, tema on õnnis ja õilis. Ja ka Pets ei jäta kellelegi kuulutamata, kui rõõmus on tema meel, sest tal käib kõht korralikult läbi. Õel suupillikääksutaja, ütleme, et ta nimeks võiks olla näiteks Raul, paneb oma seitse asja kokku, läheb pikemaks ajaks maale ja mõtleb, kas äkki üldse ülikool pooleli jätta, sest piisavalt paljude inimeste silmis pole ju mingit vahet, kas keegi mängib suupilli või roojab põrandale. Ülejäänud ühikatuba elab aga edasi kui üks suur sõbralik pere. - Kas polnud ilus lugu? Paha sai karistuse, hea ja õilis oli aga hea ja õilis. Tore oleks, kui päriselus ka nõnda saaks. --Oop (arutelu) 28. jaanuar 2019, kell 18:41 (EET)
Mulle meenub aasta 2006. kui ma veel polnud kellegi kohta seda p-tähega algavat sõna, ega oma teada ühtki muud halba sõna öelnud, kuidas keegi Oop osatas minu poolt arutelulehel tehtud näpuviga, et portsjon kirjutatakse muuseas jotiga ja mul ei maksa end naeruväärsemaks teha kui ma niigi olen. Ning kuidas juhuslikult üldise arutelu lehele sattununa lugesin, kuidas mind sõimati küll trolliks küll muude koledate nimedega. Teemaks oli toona Roheline ideoloogia, mille sisu oli sisuliselt roheliste endi kirjutatud - ehk siis eneseimetluslik deklaratiivne jutt (Wikipedias ei ole ju ometi kombeks ise endast artikleid kirjutada?), mida ma püüdsin pisut kriitika lisamisega tasakaalustada ning tõstatasin küsimusi sisutute väidete kohta, nagu "rohelised pooldavad heaolu mõõtmisel põhinevat majanduskasvu", mille sisu pole tänaseni lahti seletatud.--Bumbulumbu (arutelu) 28. jaanuar 2019, kell 21:26 (EET)
Minule jälle hakkas tänu bikese järjekordsele räusatamisele üha enam aimuma, miks mõne(s) maa(kohas) on sõna “filosoof” kasutusel pigem (ja enamasti) pejoratiivina, tänud talle ka minu poolt;
igavene (?) «üksik↔üldise» kisma...°—° Pietadè 28. jaanuar 2019, kell 21:37 (EET)

Ma saan sellest aru küll, et keegi tunneb end demoraliseerituna, kui sallitakse kellegi teise niisugust halba käitumist, mida endal ei ole. Neid asju on teisi ka, mille tõttu võidakse end demoraliseerituna tunda. Need asjad võivad ka üksteist välistada, nii et lihtsat lahendust ei ole. Mina tunnen end juba tükk aega väga demoraliseerituna. Ma ei taha siinsete inimestega (enamikuga neist) ühes toas elada. Minu meelest on Vikipeedias hullem kui päriselus. Aga ma ei viskaks kedagi välja, kellel on Vikipeediale midagi pakkuda. Jah, me saame valida, kellega koos elada, aga me ei saa valida, kellega koos Vikipeediat teha. Vikipeedia ei ole meie oma. See on minu motiiv, et oleks arusaadav. Andres (arutelu) 28. jaanuar 2019, kell 19:37 (EET)

See motiiv ei ole küll arusaadav, või vähemalt ei ole see arusaadavalt väljendatud-sõnastatud. Vikipeedia ei ole Sinu oma. Ja Vikipeedia ei ole minu oma. Vikipeedia ei ole ühegi üksiku kaastöötaja oma. Vikipeedia on just "meie" oma. See "meie" tähendab muuhulgas seda, et vastandlike, üksteist välistavate seisukohtade puhul tuleb seisukohti ühise huvi vaatenurgast kaaluda ja valida. Arvestades Vikipeedias kokku lepitud põhimõtteid, hinnates suurt pilti, hinnates kasu ja kahju. Seda valikut ei saa teha Sina ainuisikuliselt lähtudes oma motiividest ja tõlgendustest. Kui konsensust ei ole, siis tuleb paraku hääletada ja otsustab enamus. Minu jaoks ei ole ei päriselus ega Vikipeedias mitte midagi hullu, kui hoida korda ja mitte asju kätte hulluks lasta. Eks muidugi on isiklikud toimetulekustrateegiad erinevad, mh olukordadega, kus sa jääd vähemusse. Loomulikult on stressi ja frustratsiooni taluvus inimestel erinev ja eks see põhjustab ka erinevat käitumist. Kui Sa sellistes olukordades kasutad jõudu, et ellu viia oma motiivi – anda alati bona fide uus võimalus kõigile, vaatamata varasematele tegudele, siis on see tõesti Sinu moraalne valik. Aga see ei pruugi olla veel Vikipeedia moraalne valik. Sa peaksid enne veenduma, kas see on ka enamuse valik. Aga Sa ei veendunud selles. Sulle piisas otsustamiseks ühest toetavast häälest, isegi kui enamus teistest väljendatud seisukohtadest Sinu valikut ei toetanud. Jah, siin on küsimus pahatahtlikult käitunute retsidiivsusriskis. Kõik ei pruugi hinnata võimalikku kasu ja kahju ühisele ettevõtmisele ja ühishuvile päris ühtemoodi. Tuleb otsustada. Kes otsustas? Kas otsustas Vikipeedia? Ei, otsustasid Sina.--VillaK (arutelu) 28. jaanuar 2019, kell 20:51 (EET)
Mina saan otsustada ainult seda, mida mina teen. Just nagu mul oleks rohkem jõudu kui teistel administraatoritel ja minu samme ei saaks tagasi pöörata. Kui ma oleks seda blokeerimist varem tähele pannud, oleksin selle varem tagasi pööranud, koos põhjendusega. Ja kui see vaidlustatakse, siis saab arutada ja vajaduse korral hääletada.
Vikipeedia ei ole ka ainult kaastööliste, vaid kogu ühiskonna oma. Andres (arutelu) 28. jaanuar 2019, kell 21:53 (EET)
Mida Sa siin siis sisuliselt ütled? Et Cumbril administraatorina oleks pidanud alustama Sinuga redigeerimissõda ja Sinu samme tagasi pöörama? Kas see on normaalne eriarvamuste lahendamise viis? Jah, muidugi on Vikipeedia kogu ühiskonna oma. Või nagu vanasti öeldi, et kunst kuulub rahvale. Ainult et see abstraktne ühiskond ei käi siin oma meelsust väljendamas, mistõttu me ei tea, mida terve ühiskond siinsetest tegemistest ja üksikutest komadest või nurksulgudest täpsemalt arvab. Siin kirja pandud lausete ja sulgude üle saavad otsustada ikkagi ainult siinsed kirjutajad. Ma saan muidugi aru, et Sa oled liberaal, mingis mõttes isegi ultraliberaal ja tõlgendad vaba entsüklopeedia kontsepti iga kirjutaja maksimaalse kirjutamisvabadusena. Aga reaalsuses tulevad sellele vabadusele ikkagi kuskil maal piirid ette ja neid vabadusi ei piira mitte ainult teiste kirjutajate samalaadsed vabadused, vaid ka kokkulepitud eesmärgid ja ühishuvi. Kui hulk inimesi kühveldab lund tee pealt ära ja äkki tulevad mõned inimesed, kes hakkavad lund tee peale tagasi kühveldama, siis ilmselgelt tekib konflikt. Nüüd Sina "ühiskonna tööriistana" asud seda konflikti lahendama ja kui Sa lahendad selle moel, et teatad, et see ei ole meie tee ja see ei ole meie lumi ja kõigil on ühesugune õigus kühveldada, siis paraku ei ole Sa osa lahendusest, vaid saad osaks probleemist. Sest nendel esimestel, kes üritasid teed korras hoida, tekib loomulik reaktsioon, et mida pagan, mis me siin lolli mängime, kui kõik võivad teha, mida tahavad. See on see, mida siin selgelt väljendasid näiteks Pseudacorus ja Neptuunium. Näe virna taga puid ja puude taga metsa, siis ei eksi Sa igas erimeelsuses õigustuste sohu ära.--VillaK (arutelu) 29. jaanuar 2019, kell 07:27 (EET)
Miks redigeerimissõda? Kui tahate kedagi tähtajatult blokeerida, korraldage arutelu ja hääletus.
Minu meelest tuleb lähtuda sellest, kas tehakse konstruktiivset kaastööd (tehakse artikleid paremaks, luuakse uusi enam-vähem kõlblikke artikleid ja tõstatatakse arutelulehel küsimusi, millest on artikli loomisel abi). Lihtsalt sellepärast blokeerida, et keegi väljendub ebameeldival viisil, pole minu meelest õigustatud just sellepärast, et Vikipeedia peab (ühiskonna huvides) inimeste kaastöö vastu võtma. Ma saan aru küll, et inimestel on tunded ning kellegi tegevus võib teiste kaastööd vähendada, aga siis peaks blokeerima ka Oobi, Estopedisti ning Sind ja mind. See on minu arvamus. Andres (arutelu) 29. jaanuar 2019, kell 12:40 (EET)
Mina ei tea, millise deduktsiooniga oled Sa jõudnud järelduseni, et Vikipeedia peab ühiskonna huvides päris kõik kaastööd vastu võtma. Aga selline väide paistab mulle ülaltoodud lumekühveldamise metafoori illustratsioonina kuivõrd ühtegi piiravat lisaklauslit sa selle väite juurde esitanud ei ole, mida võib tõlgendada nii et Sa pole pidanud neid piiranguid olulisteks. Ma tunnistan, et mina ei tea, milline on täpsemalt kogu ühiskonna ja selle erinevate rühmade huvid ja ootused Vikipeedia sisu suhtes. Ma ei tea, et seda oleks Eestis uuritud, nii et mul ei ole siin tõenduspõhist faktoloogilist alust. Aga, mulle paistab, et hulk Vikipeedia kaaskirjutajaid on lähtunud eeldusest, et Vikipeedia tähendab entsüklopeediat (ja mitte näiteks kollast ajakirjandust või sotsiaalmeediat, ehkki ühiskonnas on ilmselgelt huvi ka nende vastu), millele kehtivad kindlad kvaliteedinõuded, sh tõenduspõhisus, faktitäpsus, ideoloogiline neutraalsus, aga ka teatav informatsiooniline kasinus (Wikipedia is not an indiscriminate collection of information, vt. Wikipedia:What Wikipedia is not). Ja nende eesmärkide ja printsiipide valguse ei ole siiski päris ükskõik, kes ja millises suunas lund kühveldavad. Sest ühe intensiivne kühveldamine võib teha kümne inimese töö olematuks ja tuua veel kümnele inimese lisatööd. Kes süstemaatiliselt ja pahatahtlikult neid kokkulepitud kriteeriume eiravad, siis neile tuleb ikkagi selgelt öelda, et see ei ole OK. Kui on olemas eesmärk ja kokkulepitud printsiibid, siis nende suhtes ei ole kõik panused positiivse kaaluga. Osad on paraku negatiivse kaaluga ja need tuleb kustutada. Ma tahan siinkohal tänada Pikset, kelle puhul miinusmärgiga kaastööd ehk kustutustööd paistavad ületama kirjutamistööd. Selliseid kaastöötajaid oleks tegelikult vaja palju rohkem. Tunded tunneteks, tundeid saab talitseda ja see on lõpuks palju lihtsam kui kontrollida ja tagada kvaliteeti. Minu etteheide nt Estopedistile on just see, et pannes rõhu kvantiteedile, on tema genereeritud artiklites palju faktilisi ebatäpsusi ja muid kvaliteedivigu. Keegi peab neid parandama, sest kui seda ei tehta (ja kuni seda ei tehta), siis kannatab selle veebientsüklopeedia usaldusväärsus ja tõsiseltvõetavus. Aga Estopedisti puhul ma ei kahtlusta pahatahtlikkust. Minul seda blokeerimise "tuumanuppu" ei ole ja ma ka teadlikult ja vabatahtlikult ei ole seda endale soovinud. Sestap ma isegi ei mängi mõttega Sind blokeerida. Ja ma ei pane tundeid ja kvaliteeti samale pulgale.--VillaK (arutelu) 30. jaanuar 2019, kell 10:01 (EET)
Ei, ma ei pidanud silmas kõigi kaastööde vastuvõtmist, vaid kaastööde vastuvõtmist kõigilt. Sellelt, kes on blokeeritud, ei võeta kaastöid vastu.
Ma ei saa ka midagi uuringupõhiselt väida, kuid väidan nii-öelda aprioorsetel kaalutlustel, et ühiskonna huvides on, et Vikipeedias oleks võimalikult palju (kvaliteetset) infot ja sellepärast tuleks kõigilt kaastöö vastu võtta, kui see ei jää allapoole teatud kvaliteeditaset (võib vaielda, mis see tase on). Tõsi küll, nüüd jääb arvestamata demoraliseeriv mõju, mis teiste kasutajate kaastööd vähendab. Ja need, kes räägivad kasu ja kahju kaalumisest, peavadki nähtavasti seda silmas. Seda tehakse intuitsiooni järgi, ja mul pole aimugi, kas sellised intuitsioonid on ligikaudugi usaldatavad. Nüüd ma lisaksin juurde veel ühe kaalutluse, mis lähtub minu intuitsioonist: igaühel on prima facie õigus kaastööd teha (jutt ei ole selles, et iga kaastöö on vastuvõetav), ja see, et inimese käitumine ei ole meeldiv, ei ole iseenesest piisav põhjus selle äravõtmiseks. Ja kui niisugune õigus on tõesti olemas, siis kasu ja kahju kaalutlused ei loe. Me oleme blokeerinud sellised kasutajad, kes on teinud tapmisähvardusi või kedagi räigelt läbi sõimanud. Ma arvan, et ka nendelt võib bloki maha võtta, kui ohver andeks annab.
Minu meelest tuleks keskenduda sellele, et halb kaastöö parandada (või kustutada juhul, kui sealt midagi võtta ei ole) ja head sisu lisada. Seda saaks teha, kui meil oleks rohkem võimekaid toimetajaid ja kirjutajaid. Kuidas neid juurde saada või kas see on võimalik, seda ma ei tea. Aga ma ei näe lahendust selles, et viskame tülikad inimesed välja.
Kogu jutt demoraliseerimisest lähtub ju eeldusest, et tundeid pole võimalik talitseda. Ja siin ei ole asi selles, kas keegi on pahatahtlik (seda me kipume asjatult teistele omistama). Estopedisti tegevus on inimesi demoraliseerinud, nii et mõni on (kõige rohkem) tema pärast üldse kaastööst loobunud. Mind on viimasel ajal demoraliseerinud paljude, aga eriti Sinu tegevus. Kui ma alustasin, siis mul oli valus paljude asjade pärast, mida teised tegid, ja aegapidi jõudis mulle kohale, et minu jõud asjadest üle ei käi. Hakkasin panema toimetamismärkusi, lihtsalt meeleheite ja häbi pärast. Aga siis selgus, et need demoraliseerivad kirjutajaid. Ja minu märkused arutelulehtedel on ka demoraliseerivad. Ma tahaksin, et siin oleks sõbralik koostöö, aga ma ise ka ei oska seda. Andres (arutelu) 30. jaanuar 2019, kell 11:24 (EET)
Ma olen Andresega nõus, et ideaalis tuleks mitte kaastöölisi tõrjuda, vaid parandada (vajadusel kustutada) ja suhelda (juhendada, vajadusel viisakalt korrale kutsuda). Minu arvates on selle (üheks) eelduseks oma peas teatud mõttes kaastöö eraldamine kaastöölistest, nii enda kui teiste oma, ja mitte sinna juurde negatiivsete emotsioonide külgepookimine. Mulle tundub, et head toimetajad saavad sellega hakkama, algajad ja mõned teised mitte nii hästi ja seepärast tekivad tülid. Häid toimetajaid on aga liiga vähe ja parandamist vajava sisu järjest kasvamise nägemine tekitab omakorda kontrolli kaotamisega seotud emotsioone. Tean omast käest, et ma nii väga tahaksin parandada, aga nähes, kuidas me ei suuda isegi ilmselget vandalismi päeva jooksul likvideerida, hakkab kurb ja ma ei leia endas jõudu rohkem panustada. Adeliine 30. jaanuar 2019, kell 12:01 (EET)
Mul on lihtne ettepanek: kui tegu on vandaalitseja või sodijaga (näiteks selgelt sodib kolm korda), siis blokeerida kas kasutajanimi või IP-aadress ilma pikema jututa koheselt ja alaliselt. Kui siis selline kasutaja leiab, et blokeeringu peaks maha võtma, peaks ta seda ise taotlema ning pärast arutelu võib seda teha. Kui aga tegu on kasutajaga, kellega on eriarvamus, siis tuleb temaga arutleda, miks ta mingeid asju teeb ning püüda ühiselt artiklit toimetades leida kõiki asjaosalisi rahuldav parim lahendus. Loomulikult ei ole see protsess lihtne, kuid kes ütleb, et see peaks lihtne olema? --Andrus Kallastu (arutelu) 30. jaanuar 2019, kell 14:18 (EET)
  • Probleem on selles, et on olemas üks IP-kasutaja (võimalik, et IP-käpiknukk), kelle jaoks Vikipeedia ja Wikimedia Commonsi reeglid eriti midagi ei loe, ning kes surub jonnakalt peale oma maailmavaadet. (Reeglid loevad talle vaid siis, kui need kuidagimoodi langevad kokku tema arvamuse ja maailmavaatega ja tema tõlgendusega nendest reeglitest.)
See IP-kasutaja peidab ennast IP-aadresside taha, et ta ei peaks vastutama oma tegude eest, kuna ta teab, et tema registreeritud kasutajakonto blokeeritaks aegapikku ära, sest sealt nähtuks tema tegevuste olemus. Kuskilt otsast muutub asi kogukonnale väljakannatamatuks, ning selle IP-kasutaja tegevusele tuleb panna otsustav piir.
Oopile suured tänud ühika-teemalise šedöövri eest, mille olemuskirjeldus sarnaneb veidi Sander Õiguse "Antoška"-loole (vaadake ja naerge). -Mardus /arutelu 2. veebruar 2019, kell 23:46 (EET)
Mardus, räägid sa 80.235.30.93, 82.131.43.204 ja 62.65.237.48 eest? Või? 6. veebruar 2019, kell 18:35 (EET)
^ eelnev kommentaar oli kirjutatud kasutaja 62.65.237.48 poolt.
Mina räägin kõigi nende registreeritud kasutajate eest, kelle tööd segab ja häirib IP-käpiknukkude ebameeldiv tegevus. Konsensus on praegu siinmail ühe või mitme IP-kasutaja ja/või võimaliku IP-käpiknuku häiriva tegevuse vastu, mis tegevus raskendab registreeritud kasutajate tööd, kuna antud isik teeb vastuolulisi redigeerimisi ja väga tihti muudab oma IP-aadressi, et hoida kõrvale vastutusest, mis muidu lasub registreeritud kasutajal. -Mardus /arutelu 6. veebruar 2019, kell 22:48 (EET)