Virnatäiuse koefitsient

Allikas: Vikipeedia

Virnatäiuse koefitsient on nullist suurem ja ühest väiksem murdarv, millega korrutatakse läbi puidu virna mõõtmete põhjal leitud virna maht ruumimeetrites, et leida selles oleva puidu maht tihumeetrites. Kasutatakse peamiselt peenemate tarbepuidu ümarmaterjali sortimentide (paberipuit) mahtude teisendamiseks. Konkreetse virna virnatäiuse koefitsiendi väärtus sõltub virnastatud materjali nottide mõõtmetest (läbimõõt, pikkus), nottide kõverusest, koore paksusest, nottide pinna tasasusest (mühud, oksatüükad vms), võõrkehade (lumi, jää, muld, kivid, raiejäätmed vms) sisaldusest, nottide vormist (ristlõikepinna ühtlusest kogu noti ulatusest, sõltub tugevasti puuliigist ja sellest, millisest tüveosast on nott valmistatud), virna kõrgusest, nottide virnas oleku ajast, virna ladumise viisist ja hoolsusest jt asjaoludest. Tavapraktikas kasutatakse virnatäiuse koefitsiendina kõige enam väärtusi vahemikus 0,5...0,6.[1] Virna täiuse koefitsienti saab täpsemalt määrata erinevatel meetoditel:

  1. mõõtmise abil, näiteks diagonaalide meetodil, mõõtes virnale tõmmatud diagonaalidel nottide otspindade kooreta osa täpselt diagonaalile jäävate kõõlude pikkused ja jagades siis kõõlude pikkuste summa diagonaalide pikkusega;
  2. hinnanguliselt, näiteks kasutades puuliigipõhist baaskoefitsienti, millele kohaldatakse virnastatud materjalist ja virna iseloomust sõltuvaid parandusarve.[2][3]

Mõningaid näiteid virnatäiuse koefitsiendi orienteeruva väärtuse kohta (kehtivad materjali normaalse kvaliteedi ja ladumise puhul)[3][4][5]:

Virnastatud matejal Virnatäiuse koefitsient
Peenhagu pikkusega kuni 2m 0,1
Hagu pikkusega 2…4 m 0,12
Hagu pikkusega 4…6 m 0,2
Saepuru 0,25
Puiduhake 0,35…0,45
2…3 m pikkused küttepuu notid 0,55
2…3 m pikkused paberipuu notid 0,6
Pikad (1 m) puuhalud 0,62
Lühikesed (33 cm) puuhalud 0,67

Näide virnatäiuse koefitsiendi määramiseks[muuda | muuda lähteteksti]

Virnatäiuse koefitsiendi määramise näide: punasega – diagonaalid, sinisega – otspindadelt mõõdetud kõõlud
Diagonaalide meetod Parandusarvude meetod
Kõõlud diagonaalil 1, cm Kõõlud diagonaalil 2, cm Näitaja Parandusarv
10 14 Puuliik: kask 65
22 2 Keskmine diameeter: 15 cm 0
39 6 Koore paksus: õhuke -7
14 8 Nottide pikkus: lehtpuu 3 m 0
33 19 Virna kõrgus: üle 2 m 2/3 ulatuses 1
12 20 Virnastamise kvaliteet: normaalvirn -4
25 17 Nottide kõverus: keskmise kõverusega -4
20 14 Okslikkus, laasimine, tüükalaiendid: üksikud 0
24 37 Lumi või jää virnas: puudub 0
21 Raiejäätmed virnas: vähe -1
Kokku 220 Kokku 137 Kokku 50
Diagonaal1 = 360 Diagonaal2 = 360
Koefitsient1 = 220/360 = 0,61 Koefitsient2 = 137/360 = 0,38 Koefitsient3 = 50/100 = 0,5
Diagonaalide meetodi keskmine tulemus 0,5 Parandusarvude meetodi tulemus 0,5

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Nils Niitra "Riigimetsa palgid ripuvad metsatöösturite rõõmuks õhus" Tartu Postimees, 05.06.2008 (Vaadatud 25. oktoobril 2011)
  2. "Keskkonnaministri määrus 15.11.2006 nr 64: Puidu mõõtmise ja mahu määramise meetodid, mõõtmistäpsusele ning mõõtmistulemuste dokumenteerimisele esitatavad nõuded" Riigi Teataja, 15.11.2006 (Vaadatud 25. oktoobril 2011)
  3. 3,0 3,1 Jüri Jänes "Ümarpuidu mõõtmine ja hindamine" Eesti Metsaselts, 2001 (Vaadatud 25. oktoobril 2011)
  4. Aadu Paist, Arvi Poobus "Õppematerjal: Soojusgeneraatorid" TTÜ Soojustehnika instituut, 2008 (Vaadatud 25. oktoobril 2011)
  5. Ülo Kask, Peeter Muiste, Villu Vares "Brošüür: Puitkütus 2010" SA Erametsakeskus, 2010 (Vaadatud 25. oktoobril 2011)