Viht

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib harilikult taimse materjali kimbust valmistatud saunatarbest; lisakaalu andmise või kaalumise abivahendite kohta vaata artiklit kaaluviht; loomasöödaks kasutatavate vihtade kohta vaata lehisviht; taimsest, loomsest või sünteetilisest kiust või metallist valmistatud lõnga või niidi korrastatud pundarde kohta vaata artiklit lõngaviht.

Vihad

Viht on saunas vihtlemiseks kasutatav harilikult taimsest materjalist kimp.

Kõige sagedamini tehakse Eestis viht lehtedega kaseokstest, küllaltki levinud on ka tamme-, eukalüpti- (imporditud), kuuse- ja kadakaokstest tehtud vihad ja mitmesugustest rohtsetest taimedest tehtud vihad (näiteks nõgesevihad). Parima viha saab suvisel ajal vahetult enne sauna värskest materjalist tehes.

Viha valmistamiseks puuokste varumine ei ole igaüheõigus, seega võõrast metsast vihtu tegema minnes tuleks saada metsaomaniku luba.[1] Kindlasti ei maksa oksi varuda tulevikupuudelt, sest okste lõikamine pidurdab puude kasvu ja võib põhjustada tüvepuidu kvaliteedi langust. Kaseviha valmistamisel eelistatakse arukaske (kolmnurksete või rombjate lehtedega), sest selle raod on jäigemad ning lehed püsivad tugevamini küljes. Kuid arukase puudumisel kõlbab ka sookask (ümaramate lehtetega). Harilikult kulub ühe kaseviha valmistamiseks 30–40 kaseoksa.

Okste alaosast eemaldatakse lehed 10–15 cm ulatuses (käes hoitaval osal) ja oksad asetatakse kimpu nii, et lehtede heledam alakülg jääks kimbu keskosa suunas. Käepidemeosa seotakse kahest kohast. Vanasti kasutati vihaokste kokkusidumiseks sookasevitsu, kuid tänapäeval enamasti nööri, plastikust kaablisidemeid või ka traati. Kokkuseotud viha konts lõigatakse ühetasaseks, et mõne rohkem välja ulatuva tüükaga end vihtlemisel ei kriimustaks. Sobivaim aeg vihtade valmistamiseks on alates jaanipäevanädalast juuli keskpaigani, sest siis on kase lehed juba piisavalt tugevad, et ei lagune vihtlemisel kohe ära, ning on veel piisavalt tugevalt oksaraagude küljes kinni. Sügise poole tehtud vihad kipuvad vihtlemisel kergesti lehed maha poetama. Talveperioodiks tehakse vihad pigem juuli keskel, kui oksad on hoogsa kasvu lõpetanud, lehed on paksemad, kannatavad paremini kuivatamist (ei tõmbu nii kortsu) ja oksatippudes on välja arenenud järgmise aasta kasvupung. Talveperioodiks mõeldud vihad kas kuivatatakse varjulises ja hea ventilatsiooniga kohas või külmutatakse kilekotti pakituna. Kuivatatud vihta on vaja enne kasutamist vees leotada, et lehed ja oksad uuesti pehmeks läheks. Külmutatud viht sulatatakse enne kasutamist toatemperatuuril. Ka üles sulatatud ja värske viha puhul annab enne vihtlemist lühiajaline sooja (okaspuu- ja nõgesevihtade puhul natuke kauemaks ja tulisesse) vette panemine kaasa aroomide (eeterlike õlide) vallandumisele ja vihtlemisomaduste paranemisele.

Toodetakse ka kunstvihtu, mis võivad olla taimset päritolu materjalist või muust materjalist. Kunstviha ettevalmistamine ja kasutamine käivad vastavalt tootja poolt antud juhistele.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]