Vürtsid
|
See artikkel räägib eri taimedest saadud maitseainetest; hariliku pimendipuu vilja kohta vaata artiklit Piment |
Vürtsid on teravamaitselised või aromaatsed, naturaalsed või kuivatatud mitmesuguste taimede seemnetest (nt muskaatpähklid, sinep), viljadest (nt pipar, vanill, koriander), õitest (nt nelk, safran), koorest (nt kaneel või risoomist (nt ingver) saadud maitseained, mida kasutatakse tervelt, tükeldatult, purustatult või jahvatatult.
Taimede rohtsetest osadest saadud maitseaineid nimetatakse ürtideks. Kõige hinnatumaid vürtse saadakse troopikast ja lähistroopikast.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Vürtse hinnati juba ammu enne kirjapandud ajalugu. Neid on alati kasutatud toitude ja jookide maitsestamiseks, kuid ka näiteks kuningate kroonimisel, meditsiinis, parfümeerias, usutseremooniatel ja matustel.
Antiikajal maitsestati Vahemere maades toitu kohalike taimedega, mis sealkandis metsikult kasvasid. Nende hulka kuulusid köömned, kadakamarjad, sibul, küüslauk, sinep, tüümian ja silfion. Vana-Roomas kasutati lisaks sellerit, peterselli, tilli ja majoraani. Indiast veeti sisse pipart, ingverit ja kaneeli. Pipart hinnati sellepärast, et see soodustas seedimist. Loorberit seevastu ei kasutatud, sest see sümboliseeris võitu, ja see asendati mürdimahlaga.[1]
Rooma riigis kasutati välismaiseid vürtse salvide valmistamiseks ja suitsohvri toomisel. Petronius kirjeldas Rooma pidustuste luksuslikkust ja haruldaste vürtside rohkust nendes.[1]
Tuhat aastat tagasi olid araablased vürtsikaubanduses monopoolses seisundis, tuues oma vürtsilaadungid Indiast ja Idamaadest vaevaliselt kulgevate kaamelikaravanidega.
Keskajal oli nõudlus vürtside järele nii suur, et neist sai midagi kaupraha taolist: ühe naela muskaadiõite eest sai kolm lammast ja sama koguse pipraterade eest osta vabaks pärisorja. Selleks ajaks oli Veneetsia jõudnud Euroopa kaubanduses juhtpositsioonile ning hoidis suuremat osa ülikasumlikust vürtsikaubandusest enda kontrolli all. See monopol andis tõuke ekspeditsioonide korraldamiseks, mis viisid lõpuks Uue Maailma avastamiseni.
Tänapäeval on maailma suurim vürtside importija USA.
Tuntud vürtse
[muuda | muuda lähteteksti]
Maailma populaarseimate vürtside seas on ingver, kaneel, kardemon, kurkuma, muskaatpähkel ja -õied, paprikapulber, piment, pipar, safran ja nelk.
Vürtse müüakse ka traditsiooniliste vürtsisegudena, näiteks karripulber ja garam masala.
Ostmine ja säilitamine
[muuda | muuda lähteteksti]Paljud vürtsid on saadaval nii tervetena kui ka jahvatatud kujul. Jahvatatud vürtsid kipuvad oma aroomi ja maitset kiiresti kaotama, nii on tark tegu osta neid korraga väikeste kogustena. Terveid vürtse võib aga vajadusel ise jahvatada.
Vürtse tuleks säilitada õhukindlalt, jahedas ja varjulises kohas mitte kauem kui kuus kuud.
Kasutamine
[muuda | muuda lähteteksti]Vürtse kasutatakse paljude (nii soolaste kui ka magusate) roogade maitsestamisel. Neid tuleks kasutada mõõdukalt, et nad toitudes liialt domineerima ei hakkaks.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Antiigileksikon, 2. kd., lk. 275