Vikipeedia:Sajast kasvab miljon

Allikas: Vikipeedia
"Sajast kasvab miljon!" logo töötlus, pildil alpinist Jaan Künnap mäetipul

Tegime sajale teadlasele ja ühiskonnategelasele ettepaneku kirjutada Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks Vikipeediasse artikkel ning ootame nende tuules liituma kõiki neid, kes soovivad emakeelse entsüklopeedia tulevikku panustada. Osalemise eeldus on Vikipeedia kasutajakonto ning liituda saab kampaanialehel ja tibusid loetakse emakeelepäeval, 14. märtsil.

Kampaania lõpuspurt toimus vikilaupäevakul 10. märtsil kl 12‒16 sTARTUp Hubis Raekoja pl 16.

Emakeelepäevaks koostatud artiklid on nüüd kingikotis, kuid ootame sinna lisa veel nädala jooksul.

Kampaaniat veavad Tartu Ülikooli Miljon+ algatus ning Wikimedia Eesti.

Artikli teema valimine[muuda lähteteksti]

Artikli teema võib oma äranägemise järgi vabalt valida, aga see peab vastama Vikipeedia artiklite tähelepanuväärsuse nõuetele. St artikkel peaks olema mõne avalikult kättesaadavates allikates kirjeldatud nähtuse, isiku, objekti või mõiste kohta. Enne teema valimist veendu, kas Vikipeedias juba pole samal teemal artiklit — selleks kasuta otsingukasti ülal paremal. Kui otsitud märksõna või fraasi ei leita, siis pakub Vikipeedia ise võimalust alustada uut artiklit. Alustamiseks tuleb vajutada punasel lingil.

Vikipeedias on ka hulk loendeid, mille hulgas markeerivad punased lingid neid märksõnu, mille kohta pole veel artiklit. Kui sirvida loendite nimekirju endale huvitavas valdkonnas, võib sealt leida endale kirjutamiseks artikliteema. Loomulikult võib nn punaseid linke otsida ka lihtsalt oma valdkonna artikleid sirvides või täiendada olemasolevaid artikleid — kõik muudatused leiavad tee emakeelepäeva kingikotti. Lisaks sellele on Vikipeedias nimekirjad artiklitest, mis ootavad kirjutamist.

Ent ei maksa end loenditest ja kategooriatest liialt eksitada lasta. Maailm on muutumises, pidevalt avastatakse ja leiutatakse uusi asju, eksperimenteeritakse kõikvõimalike nähtustega — mõnikord ei ole uute või hästi unustatud vanade asjade jaoks eesti keeles terminit üldse veel olemaski. Sel juhul võib artikli teemade jaoks inspiratsiooni saada Vikipeedia eri keeleversioonidest, kusjuures ei maksa piirduda inglise keelega.

Ehk lühidalt:

  • Mõtle, mis teema sind piisavalt paelub ja mis on selles entsüklopeedilises mõttes tähelepanuväärset;
  • Sirvi eri loendeid ja kategooriaid, soovitud artiklite nimekirju, artikleid endale huvitavas valdkonnas — nende hulgas võib olla see, millest tahad kirjutada;
  • Kui otsustad uue artikli luua, siis mõtle, kuidas sõnastada see märksõna või fraas, millest sa kirjutama hakkad — enesekontrolliks vaata sarnaseid artikleid teistes Vikipeedia keeleversioonides ja mõtle, kas sul on ka allikaid, mida kasutada ja viidata;
  • Isegi kui sa ei jõua selgele otsusele, siis tee oma parim ja hakka pihta — küll kaastöölised aitavad sind kirjutamise käigus!

Artikli kirjutamine[muuda lähteteksti]

Artikli kirjutamise kohta saab ülevaate uute kaastööliste juhendist — seal kirjeldatakse nii Vikipeedia toimimispõhimõtteid, artiklite soovituslikku ülesehitust kui ka üldisi vormistusreegleid. Vikiartikkel koosneb enamasti:

  1. Määratlusest ja selle täpsustustest, mis võtavad artiklis kirjeldatava kokku;
  2. Suurema osa artiklist moodustab põhitekst, mis on enamasti ja iseäranis pikemate artiklite puhul jaotatud peatükkideks, mis võivad olla artikli tüübist sõltuvalt erinevad;
  3. Artikli lõpuosas on seotud artiklite ehk vaata ka, kirjanduse, viidete, välislinkide jmt loendid, mis aitavad artiklit laiemasse konteksti panna;
  4. Vikipeedia spetsiifiliste tehniliste vahenditena on artikli lõpus ka mallid ja kategooriad.

Väga hea ülevaade eri tüüpi artiklite eeldatavatest osadest on Vikipeedia e-kursuse vastavas jaotises.

Paljud uued kaasautorid on hädas allikate viitamisega, sest viidete loetlemine on mõnevõrra tülikas protseduur ega ole sama lõbus kui artiklite kirjutamine. Tegelikult pole artiklite usaldusväärsuse tagamine kaelamurdev ja ei pea viitama igat lauset, vaid piisab iga allika viitamisest nii, et artikli lugejad ja kaastöölised saavad aru, missuguse allika põhjal mis osa artiklist on kirjutatud. See võimaldab artiklite sisu kontrollida ning täiendada — seda on oluline silmas pidada, sest ükski Vikipeedia artikkel pole kunagi lõplikult valmis.

Lisaks eelnevale võib pakkuda inspiratsiooni tutvumine artiklite kvaliteedinõuetega ja veidi lihtsamas vormis hea artikli nõuetega. Aga miski pole kunagi kohe alguses täiuslik ja olulisem on tööga pihta hakata. Nagu paljude asjade puhul — parim õpetaja on ikkagi praktika. Ei maksa end ka eksimustest heidutada lasta — Vikipeedias saab kõike parandada ning abivalmis kaastöölised ja administraatorid juhatavad sind sõbralikult õigele rajale.

Hea viis artikli kirjutamisega seotud võimalustest ettekujutuse saamiseks on teha läbi Vikipeedia õppekäik ja väga hea ülevaate artikli kirjutamise protsessist saab Vikipeedia e-kursuse materjalidest, iseäranis vaata peatükke artikli teemavaliku ja struktuuri kohta.

Ehk lühidalt:

  • Mõtle, kuidas kirjeldatavat nähtust, isikut, mõistet vt määratleda — mõtle ka sellele, kas on mingeid olulisi täpsustusi, mida lugeja peaks kohe alguses selle kohta teadma;
  • Mõtle, mis alamjaotised peaksid artiklis olema ja millega sa need täita kavatsed ning kas sul on ka allikmaterjal, mida nende kohta viidata;
  • Alusta algusest ja pane artikli esialgne sisu kirja, esimene redaktsioon ei pea olema lõplik — piisab ka määratlusest ja täpsustustest, sest selle avaldamisel võivad juba Vikipeedia teised kaastöölised sulle artikli ülesehituse kohta nõu anda;
  • Hoolitse, et kirjapandu oleks entsüklopeediline ja mitte arvamuslik või spekulatiivne — kuid ka eri seisukohad võivad olla artiklis kajastatud, peamine on, et need oleksid viidetega dokumenteeritud;
  • Jätka kirjutamist, vajaduse korral muuda, taasta, arutle ja korda, kuni oled artikliga rahul.

Ühisloome eripärad[muuda lähteteksti]

Vikipeedia artiklid, eriti mahukamad neist, on koostatud paljude kaasautorite ühisloomena pika aja jooksul. Artiklite kujunemislugu oma kõigi muudatuste, tühistamiste, ümbernimetamiste, muudatustele lisatud resümeede ning nende kõigiga seotud kasutajatega on jälgitav lehekülje ajaloost. Vajutades ükspuha missuguse artikli ülaservas "Näita ajalugu", näidatakse loendit artikli redaktsioonidest. Ajaloolehel saab redaktsioonide vahel liikuda, lasta markeerida kahe valitud redaktsiooni vahel tehtud muudatusi jpm. Ühelt poolt on see vahend artikli kvaliteedi hindamiseks, sest ajaloost saab teada, kes on artikli algataja, missugused kasutajad ja millal viimati on artiklisse panustanud, kas artiklit võib pidada ajakohaseks jpm, aga see on ka hädavajalik vahend kirjutamisel, sest sealt saab vaadata, kes on sinu kirjutatud artiklit muutnud või täiendanud ning kuidas on muudatusi põhjendatud.

Muudatustele lisatakse küll lühikesed "resümeed" või kokkuvõtted, aga nendest ei pruugi piisata, et lahendada artiklite koostamisel tekkivaid keerulisemaid küsimusi. Nende arutamiseks on artiklitel arutelulehed, kus kaastöölised võivad esitada oma seisukohti artiklite ja nendesse tehtavate muudatuste teemal, vaielda eri sõnastuste plusside ja miinuste, eri allikate usaldusväärsuse, artikli ülesehituse vm seonduvate teemade üle, keerulisemate valikute puhul korraldatakse vahel ka hääletusi. Aruteluleht pole kommentaarium, sellel on oma struktuur ning seal mõistlikele tulemustele jõudmiseks tuleb järgida arutelureegleid. Vikipeedias tehtavad valikud ei põhine siiski hääletustel, arutelu eesmärk on konsensus ning selleni jõudmiseks peavad arutelus osalejad, st artikli kaastöölised püüdma üksteise argumentidest aru saada ning olema valmis, et kui kokkuleppele ei jõuta, saab artiklisse kirja panna ainult selle, milles jõuti ühisele arusaamisele.

Ajalugu ja arutelulehed teevad Vikipeedia artiklitest selle, mis need on: pidevalt täienevad ühikud meie ühisest teadmistepagasist. Kui mõnel keerulisel teemal ei suudeta esialgu konsensusele jõuda, siis jäävad muudatused oma aega ootama ning viiakse uute argumentide või allikate toel artiklisse hiljem. Nii väljendab Vikipeedia tõepoolest meie ühist teadmiste seisu ega eelista artiklites ühtegi kindlat huvigruppi või ideoloogiat.

Ehk lühidalt:

  • Vikipeedia artiklid on pidevas täienemises ja kõik muudatused on näha ajaloolehel, muudatusi põhjendatakse resümeedega ning keerulisemad küsimused lahendatakse arutelulehel, kus püütakse jõuda artikli sisus konsensuseni;
  • Kõik kaastöölised Vikipeedias on võrdsed ning tegutsevad ühe ja sama üldeesmärgi nimel, milleks on parem entsüklopeedia — seda silmas pidades on võimalik kõik vaidlused lahendada ja kui nad lahendamata jäävad, siis sellel on oma sisulised põhjused;
  • Pea meeles, et Vikipeedia on meie ühine teadmistepank, tunne end algusest peale kogukonna liikmena ja käitu vastavalt, ole heatahtlik ja eesmärgistatud, õpi teistelt kaastöölistelt ja aita ka ise teistel õppida.

Vaata ka[muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda lähteteksti]