Valdeko Vende
 | See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2019) |
Valdeko Vende (12. oktoober 1920 – 2. aprill 2009) oli eesti insener ja kodu-uurija.
Hariduskäik[muuda | muuda lähteteksti]
- 1940 Hugo Treffneri Gümnaasium[1]
- 1948 Tallinna Polütehniline Instituut (elektriinseneri eriala)
Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]
Oli aastatel 1949–1960 Volta tehases elektriinsener, laborijuhataja, peakonstruktor ja peainsener; aastatel 1960–1992 Tallinna Elektrotehnika Instituudi konstrueerimisosakonna juhataja.
Uurimisvaldkonnad[muuda | muuda lähteteksti]
Ta uuris peamiselt Tallinna ajalugu, sealhulgas arhitektuuri, seltside, kinode, fotograafia ja liikluse ajalugu.
Tal oli ulatuslik vanade postkaartide kogu, mida kasutasid ka kutselised ajaloolased.
Valdeko Vende esines raadios ja televisioonis muu hulgas rubriikidega "Vana postkaart" ja "Väljavõtted ajalehtedest 100 aastat tagasi" saates "Meelejahutaja".
Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]
- "Esimesest autost viimase voorimeheni". Valgus 1976. 2. trükk, Perioodika 1989 (ISBN 5797901617)
- "Filokartia". Valgus 1981
- "Ununenud Tallinn". Perioodika. 1990. ISBN 5797902303
- "Eesti postkaart 1894–1994" (koos Rein Loodusega). Olion. 1995. ISBN 5460000866
- "Tallinna kohvikud". 1996. ISBN 9985602439
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 2001 – Valgetähe medaliklassi teenetemärk[2]
- 2002 – Tallinna teenetemärk
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Ta oli kunstiajaloolase Ella Vende ja sõjaväelase Jakob Vende poeg. Tema poolvend isa teisest abielust oli tõlkija Kullo Vende.
Viimased viis eluaastat oli ta pime.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Vilistlased > Lennud Hugo Treffneri Gümnaasium
- ↑ Eesti Vabariigi teenetemärgid[alaline kõdulink]
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- EE, kd 14. Tallinn 2000. Lk 598