Raimo Kangro

Allikas: Vikipeedia

Raimo Kangro (21. september 1949 Tartu4. veebruar 2001 Ruila) oli eesti helilooja ja muusikapedagoog.

Elu ja töö[muuda | muuda lähteteksti]

Raimo Kangro lõpetas 1973. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi, kus ta õppis kompositsiooni algul Jaan Räätsa ja hiljem Eino Tambergi käe all.

Aastatel 19751976 oli ta Eesti Televisiooni muusikaline juht ja 19771985 Eesti NSV Heliloojate Liidu konsultant. 1993. aastast oli ta Eesti Muusika Sihtasutuse (Eesti Muusikafondi) direktor.

Alates 1989. aastast õpetas Eesti Muusikaakadeemias kompositsiooni.

Raimo Kangro sai rahvusvaheliselt tuntuks peamiselt heliloojana. Kangro oli üks Eesti kõige viljakamaid heliloojaid kammermuusika vallas. Tema muusikat on kirjeldatud kui võimast ja impulsiivset.

Helilooming[muuda | muuda lähteteksti]

Lavateosed[muuda | muuda lähteteksti]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Raimo Kangro abikaasa oli luuletaja Leelo Tungal. Nende tütred on Maarja Kangro, Kirke Kangro ja Anna-Magdaleena Kangro.

Raimo Kangro suri südame rütmihäiretest põhjustatud äkksurma, olles lõpetanud ooperi "Süda".[2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 3504
  2. Eha Laanepere. Perpetuum mobile ootamatud löögid. Anne & Stiil / Delfi Lood. 21.01.2003.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]