Raimo Kangro

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Raimo Kangro (21. september 1949 Tartu4. veebruar 2001 Ruila) oli eesti helilooja ja pedagoog.

Elu ja töö[muuda | muuda lähteteksti]

Raimo Kangro lõpetas 1973. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi, kus ta õppis kompositsiooni algul Jaan Räätsa ja hiljem Eino Tambergi käe all.

Raimo Kangro sai rahvusvaheliselt tuntuks peamiselt heliloojana. Kangro oli üks Eesti kõige viljakamaid heliloojaid kammermuusika vallas. Tema muusikat on kirjeldatud kui võimast ja impulsiivset.

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1978 ja 1988 Eesti NSV muusika aastapreemia
  • 1984 Eesti NSV teeneline kunstitegelane
  • 1996 Eesti Vabariigi kultuuripreemia
  • 1996 Eesti Kultuurkapitali Helikunsti sihtkapitali aastapreemia
  • 1998 Harjumaa Kultuurkapitali aastapreemia
  • 1998 Eesti Kultuurkapitali Helikunsti sihtkapitali aastapreemia Hermanni ooperi "Uku ja Vanemuine" ümbertöötluse ning ooperi "Uku ja Ecu" eest
  • 1999 Eesti Kultuurkapitali Helikunsti sihtkapitali aastapreemia ooperi "Süda" eest
  • 2001 Valgetähe IV klassi teenetemärk (otsus allkirjastati 2. veebruaril 2001, s.o kaks päeva enne Kangro surma, teenetemärk anti omastele üle 23. veebruaril 2001)

Perekond[muuda | muuda lähteteksti]

Raimo Kangro abikaasa oli luuletaja Leelo Tungal. Neil sündis kolm tütart: Maarja Kangro, Kirke Kangro ja Anna-Magdaleena Kangro.

Helilooming[muuda | muuda lähteteksti]

Lavateosed:

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]