Soome laenud eesti keeles

Allikas: Vikipeedia

Soome laenud on eesti keelde soome keelest alates 19. sajandi lõpust tulnud laentüved[1]. Muudest laenudest erinevalt on valdav osa soome laene võetud kasutusele teadliku keeleuuenduse protsessi käigus. Mõned laenud on eesti kirjakeelde siiski tulnud ka murrete, peamiselt kirderannikumurde, ja 20. sajandi lõpus Tallinna kõnekeele kaudu. Keeleuuenduse käigus laenatud sõnad kuuluvad peamiselt abstraktsete mõistete valdkonda. Teadlikult kirjakeelde laenatud soome päritolu sõnad on nt aare, anastama, haihtuma, harras, julm, lakkama, masendama, raev, reibas, sangar, solvama, sünge, vaist, vihjama, mehu, retk, tehas. Murrete kaudu kirjakeelde jõudnud laen on nt kaadama, Tallinna kõnekeele kaudu nt romu.[2] Kokku on neid laene on eesti keeles Huno Rätsepa järgi 87–96[1], hilisematel Eesti etümoloogiasõnaraamatu andmetel 196-210[2].

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?link=L_10 (vaadatud 21.03.2013)
  2. 2,0 2,1 Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik (2012). Eesti etümoloogiasõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.