Iseseisvuse väljak
|
See artikkel on Pärnu väljakust; Kiievi väljaku kohta vaata artiklit Maidan Nezaležnosti; teiste samanimeliste väljakute kohta vaata Iseseisvuse väljak (täpsustus) |
| Iseseisvuse väljak | |
|---|---|
 Iseseisvuse väljak (Rüütli plats) 2011. aastal | |
| Asukoht | Pärnu |
| Koordinaadid | 58° 23′ 6″ N, 24° 30′ 20″ E |
 | |
Iseseisvuse väljak on Pärnu kesklinnas asuv esindusväljak. Aastani 2018 kandis väljak nime Rüütli plats.
Väljak piirneb põhjas SEB pangahoonega, idas Aia tänavaga, lõunas Rüütli tänavaga ja läänes Ringi tänavaga.
Iseseisvuse väljakul asub Eesti Vabariigi väljakuulutamise mälestusmärk.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
19. sajandi keskel hakati likvideerima Pärnu kindlusevalle ja vallikraav lükati tasapisi mulda täis. Esimene hoone, mis kunagise kindlusvalli asemele ehitati oli Rüütli 40.[1]
1896. aastal jõudis Pärnusse raudtee ja raudteejaam ning vaksalihoone rajati tasandatud vallikraavi asemele.[2]
1911. aastal kerkis raudteejaama idapoolsesse serva Endla teatri hoone. 23. veebruaril 1918 loeti Endla teatri rõdult esimest korda ette Eesti iseseisvusmanifest.[2]
1937. aasta lõpul kuulutati välja Pärnu linnaväljaku kujundamise eelprojektide võistlus. Lahendada tuli olemasoleva raudteejaama üleviimine ning raudteejaama alt vabanevale maa-alale tähtsamate haldusasutuste püstitamine. Esikoha sai arhitekt Harald Arman. Raudteejaama asemele planeeriti Konstantin Pätsi nimelist väljakut, millele plaaniti püstitada Pätsi ausammas. Vastavalt planeeringule hakati 1939. aastal väljaku äärde ehitama Eesti Panga Pärnu osakonna hoonet, mis valmis 1945. aastaks.[2]
1944. aasta pommitamise tagajärjel süttis Endla teatri hoone. Kuigi teatrihoone oleks saanud taastada, siis okupatsioonivõim seda teha ei soovinud. 1961. aastal õhiti teatrimaja varemed ja hoone asemele kerkis Pärnu Hotell.[2]
Nõukogude perioodil seisis väljakul Vladimir Lenini kuju. Seetõttu oli ka väljaku ametlik nimi Lenini väljak.[2]
2001. aasta rekonstrueerimise käigus paigaldati väljakule purskkaev. Rekonstrueerimine läks maksma 2,6 miljonit krooni, millest miljoni annetas rohkem kui sada firmat ja eraisikut.[3]
2008. aastal avati väljakul Eesti Vabariigi väljakuulutamise monument, mis kujutab Endla teatri rõdu, kust iseseisvusmanifest esimest korda ette loeti.[4]
2018. aastal toimus väljaku ja sellega piirnenud Rüütli tänava lõigu rekonstrueerimine. Väljak kaeti hallide graniitplaatidega, paigaldati uued pingid ja uuendati tänavavalgustust. Rekonstrueerimise maksumus oli 1,3 miljoni eurot. Samal aastal nimetati väljak Rüütli platsist ümber Iseseisvuse väljakuks.[5]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Tõnu Kann (21. mai 2005). "Rüütli platsil toetas käsi pead". Pärnu Postimees. Vaadatud 23.08.2020.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Jaak Juske (14. mai 2016). "Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas 6: Pärnu bussijaama ümbruse lugu". forte.delfi.ee. Vaadatud 23.08.2020.
- ↑ Teet Roosaar (18. detsember 2001). "2001. aasta parim tegu on Endla teatri juurdeehitus". Pärnu Postimees. Vaadatud 23.08.2020.
- ↑ "Pärnus on valmimisjärgus vabariigi väljakuulutamise ausammas". ERR. 3. veebruar 2008. Vaadatud 23.08.2020.
- ↑ Joosep Laik (6. aprill 2018). "Galerii: Rüütli platsi ehitus kulgeb plaanipäraselt". Pärnu Postimees. Vaadatud 23.08.2020.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas 6: Pärnu bussijaama ümbruse lugu
- Rüütli platsil toetas käsi pead
 Pärnu maamärgid | |
|---|---|
| Ajaloolised hooned ja rajatised | |
| Piirkonnad | |
| Loodus ja pargid |
Pärnu jõgi · Sauga jõgi · Rannapark · Munamäe park · Koidula park · Brackmanni park · Niidu park · Jakobsoni park · Vanapark · Siinmaa park · Salme park · Waldhofi park · Veteranide park · Annemõisa park · Pilli park · Vabaduse park · Lastepark · Mõrra park · Ülejõe park · Noorteväljaku park · Rääma park · Leinapark · Pärlimõisa tammepark · Pärnu Vallikäär · Vaasa park · Paju park · Iseseisvuse väljak · Vana-Pärnu metsapark · Vana-Pärnu Keskpark
|
| Rannad | |
| Kultuuriasutused | |
| Sport | |
| Transport | |
| Meelelahutus | |