Oldenburg

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib linnast; riigi kohta vaata artikleid Oldenburgi krahvkond, Oldenburgi hertsogkond ja Oldenburgi suurhertsogkond; liidumaa kohta vaata artiklit Oldenburgi Vaba Riik; dünastia kohta vaata artiklit Oldenburgi dünastia; aadlisuguvõsa kohta vaata artiklit Oldenburg (aadlisuguvõsa); kreisi kohta vaata Oldenburgi kreis.

Oldenburg

saksa Oldenburg

Wappen oldenburg.png
Flagge der kreisfreien Stadt Oldenburg.svg

Pindala: 103 km²
Elanikke: 167 081 (31.12.2017)[1] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid: 53° 9′ N, 8° 13′ E
Oldenburg (Saksamaa)
Oldenburg

www.oldenburg.de
Vapp
Oldenburgi paiknemine Alam-Saksimaal
Oldenburgi kesklinn, sealhulgas Püha Lamberti kirik

Oldenburg ['oldenburk] on iseseisev linn Oldenburgi kreisis Alam-Saksimaal Saksamaal. Linna ametlik nimi on Oldenburg (Oldb) (Oldenburg in Oldenburg), et mitte segi ajada Oldenburg in Holsteiniga.

Linna pindala on 102,96 km². 31. detsembril 2017 elas seal 167 081 inimest.

Prantsuse anneksiooni ajal (1811–1813) oli see tuntud ka kui Le Vieux-Bourg.

Linn asub Hunte ja Haareni jõe ääres, Bremeni (idas) ja Groningeni (Holland) (läänes) linna vahel.

Linn on Oldenburgi dünastia päritolukoht. Enne Saksa keisririigi lõppu (1918) oli see Oldenburgi monarhide halduskeskus ja elukoht.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Arheoloogiliste leidude järgi sai asustus alguse 8. sajandil. Paika on esmakordselt mainitud 1108. aastal kui Aldenburg seoses Egilmar I-ga, keda nähakse nüüd üldiselt esimese Oldenburgi krahvina. Linn omandas tähtsust tänu oma asukohale laevatatava Hunte jõe koolmel. 1345. aastal sai linnaõigused. Oldenburgist sai pealinn Oldenburgi krahvkonnale (hiljem hertsogkond, suurhertsogkond ja Vaba Riik), mis oli väike riik palju võimsama Hansalinn Bremeni varjus. Krahvkonda valitses Oldenburgi dünastia, mis tõusis hiljem Taani troonile.

17. sajandil oli Oldenburg sõja ja segaduse ajal jõukas linn ning selle rahvaarv ja võim kasvasid järjepidevalt. 1667. aastal tabas linna katastroofiline katkuepideemia ja varsti pärast seda kahjustas Oldenburgi tulekahju. Taani kuningaid, kes olid samal ajal ka Oldenburgi krahvid, ei huvitanud linna seisukord ja see kaotas enamuse oma endisest tähtsusest. 1773. aastal Taani võim lõppes. Alles siis ehitati linna hävinenud hooned uusklassitsistlikus stiilis ümber.

Oldenburgi loss

Pärast Saksa keisri Wilhelm II sunnitult troonist loobumist seoses Saksa keisririigi kurnatuse ja lüüasaamisega esimeses maailmasõjas lõppes monarhia Oldenburgis samuti Oldenburgi suurhertsogi Friedrich August II troonist loobumisega 11. novembril 1918. Suurhertsogkonnast sai nüüd Oldenburgi Vaba Riik (saksa: Freistaat Oldenburg), linn jäi selle pealinnaks.

1928. aasta linna valimistel sai Natsipartei 9,8% häältest, mis oli piisav koha saamiseks Oldenburgi linnanõukogus. 1930. aasta septembris Oldenburgi osariigi valimistel sai Natsipartei 27,3% häältest ja 29. mail 1932 sai Natsipartei osariigi valimistel 48,4% häältest, mis oli piisav, et panna Natsipartei vastutama osariigi valitsuse moodustamise eest ja mis tähendusrikas, teha Oldenburgist riigis esimene liidumaa, kus natsid said võimule valimiste teel. Sel sügisel algas aarjaseerimise kampaania, mis sundis järsu allahindlusega müüma varem juudi omanduses olevaid valdusi.

1945. aastal, pärast teist maailmasõda, kuulus Oldenburgi osariik Briti okupatsioonitsooni. Briti sõjaline valitsus Oldenburgi piirkonnas asus linnas. Mitu põgenikelaagrit püstitati linnas, mis kannatas teise maailmasõja pommirünnakutes vaid 1,4% kahju. Umbes 42 000 põgenikku kolis Oldenburgi, mille elanike arv kasvas üle 100 000.

1946. aastal Oldenburgi Vaba Riik kaotati ja alast sai Oldenburgi 'haldusringkond' (saksa: Verwaltungsbezirk Oldenburg) osana äsjaloodud Alam-Saksi liidumaast (saksa: Niedersachsen). Linn oli nüüd ringkonna keskus. 1978. aastal ringkond kaotati ja asendati äsjaloodud Weser-Emsi halduspiirkonnaga (saksa: Regierungsbezirk Weser-Ems), linn oli ka selle keskus. Alam-Saksi liidumaa kaotas kõik Regierungsbezirkid 2004. aasta lõpuks haldusreformi käigus.

Majandus ja taristu[muuda | muuda lähteteksti]

Transport[muuda | muuda lähteteksti]

Oldenburgi raudteejaam
Oldenburgi sadam

Põllumajandus[muuda | muuda lähteteksti]

Linna ümbritsevad ulatuslikud põllumajandusmaad, millest umbes 80% on rohumaa. Linna lähedal on talusid ja mõned on isegi linna piires. Piirkonna peamisteks põllumajandustegevusteks on kariloomade kasvatamine, eriti lüpsilehmad ja muud kariloomad, põllukultuurid, nagu teravili toiduks ja loomasöödaks, samuti spargel, mais ja lehtkapsas.

Kultuurielu[muuda | muuda lähteteksti]

"Hundehütten" (koeramajad) tüüpiline arhitektuur Oldenburgis

Korduvad kultuuriüritused[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kultursommer (kultuurisuvi), rida tasuta muusika- ja muid kultuuriüritusi kesklinnas suvepuhkuste ajal juulis.
  • CSD Nordwest (Christopheri tänava päev) piirkonna LGBT-kogukonna paraad juunis, kuni 10 000 osalejaga (1995. aastast).
  • Stadtfest, kolmepäevane kesklinna festival augustis/septembris, sisaldab gastronoomilisi pakkumisi ning rokk- ja popmuusika etendusi mitmel laval.
  • Oldenburgi rahvusvaheline filmifestival, erasektori organiseeritud filmifestival septembris, mis keskendub indie-filmidele ja filmitegijatele. Festivali rahastatakse riiklike toetuste ja erasektori sponsorluse kaudu.
  • Kramermarkt, laat Weser-Ems Halles kümnel päeval septembris/oktoobris. Selle iga-aastase "Volksfesti" traditsioon pärineb 17. sajandist, kui Kramermarkt oli turusündmus saagikoristuse lõpus.
  • Oldenburger Kinder- und Jugendbuchmesse (KIBUM), uue saksakeelse laste- ja noortekirjanduse näitus, toimub novembris rohkem kui 11 päeval. Linnavalitsuse korraldatav mittekaubanduslik laat koostöös avaliku raamatukogu ja ülikooli raamatukoguga. Laadal antakse auhind Kinder- und Jugendbuchpreis algajale autorile või illustraatorile.

Huvipaigad[muuda | muuda lähteteksti]

  • Südalinn, piirkonna suur jalakäijate ostukoht.
  • Oldenburgisches Staatstheater, vanim peavoolu teater Oldenburgis, avati 1833. aastal.
  • Oldenburgi loss kesklinnas, 1918. aastani Oldenburgi monarhide elukoht, täna muuseum. Kõrval on avalik park Schlossgarten.
  • Weser-Ems Halle, näituse- ja kongressikeskus koos vabaõhu messialaga, paikneb Oldenburgi Donnerschwees.
  • Kleine EWE Arena ja Große EWE Arena, kaks spordi- ja üritustesaali paiknevad pearaudteejaama kõrval, avati aastatel 2005 ja 2013 ning mahutavad vastavalt 4000 ja 6852 külastajat. Suur areen on ka koduks EWE Baskets Oldenburgi korvpalliklubile.

Luteri kogukond[muuda | muuda lähteteksti]

Oldenburg on Oldenburgi evangeelse luterliku kiriku administratsiooni ja piiskopi asukoht, kelle jutlustamispaik on Püha Lamberti kirik.

Juudi kogukond[muuda | muuda lähteteksti]

Nathan Marcus Adler, Oldenburgi juudi kogukonna pearabi 19. sajandil

Juudi kogukonna ajalugu Oldenburgis algab 14. sajandil. 19. sajandini ja selle ajal oli juute Oldenburgis alati umbes 1% kogurahvastikust ja selle ajaga soetasid nad oma sünagoogi, kalmistu ja kooli. Enamus neist olid kaupmehed ja ärimehed. 1938. aasta Kristalliööl viidi linna mehed Sachsenhauseni koonduslaagrisse, nende seas Leo Trepp, kogukonna rabi, kes elas selle üle ja sai hiljem Oldenburgi aukodanikuks ning tema auks nimetati tänav. 1981. aastast peavad Oldenburgi kodanikud iga-aastast mälestuskõndi (Erinnerungsgang) Oldenburgi juutide küüditamise mälestuseks 10. novembril 1938. Need, kes pärast 1938. aastat jäid, rändasid Kanadasse, USA-sse, Suurbritanniasse, Hollandisse või Palestiinasse.

Pärast teist maailmasõda tuli rühm ellujäänuid linna tagasi ja hoidis väikest kogukonda, kuni see 1970. aastatel lõpetati. Siiski, tänu juudi väljarändele endisest Nõukogude Liidust Saksamaale 1990. aastatel peab umbes 340 inimesest kogukond nüüd oma sünagoogi, kalmistut ja muid rajatisi. Vana juudi kalmistut, mis ei ole pärast uue avamist enam aktiivne, rüvetati kaks korda, 2011. ja 2013. aastal.

Meedia[muuda | muuda lähteteksti]

Trükitud[muuda | muuda lähteteksti]

  • Nordwest-Zeitung (NWZ) Oldenburgil põhinev päevaleht, pakub ka kohalikke väljaandeid naaberkreisides
  • Tasuta iganädalased ajalehed kodumajapidamistele, peamiselt reklaamideks ja lisadeks: Hunte-Report (kolmapäeviti+pühapäeviti), Sonntagszeitung (pühapäeviti).
  • Diabolo tasuta iganädalane linna ajakiri
  • Mox tasuta kahenädalane ürituste kavaga ajakiri
  • Alhambra-Zeitung kahekuune vasakpoolne antifašistlik ajakiri
  • Oldenburger Stachel kohalik alternatiivne ajakiri (lõpetati)
  • Oldenburgische Wirtschaft igakuine Oldenburgi kaubandus-tööstuskoja (Industrie- und Handelskammer) ajakiri

Raadio ja televisioon[muuda | muuda lähteteksti]

  • Oldenburg Eins mittekaubanduslik üldkasutatav kaabel-TV ja raadiojaam (otseülekanded on kättesaadavad Internetis)
  • Norddeutscher Rundfunk, avalik-õiguslik televisiooni- ja raadioringhääling (ARD osa), omab piirkondlikku stuudiot Oldenburgis.
  • Radio FFN, kaubanduslik raadioringhääling, omab piirkondlikku stuudiot NWZ hoones.

Internetis[muuda | muuda lähteteksti]

  • Nordwest-Zeitung TV kohalikke videouudiseid avaldab Nordwest-Zeitung

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Kõrgharidus[muuda | muuda lähteteksti]

Oldenburgis on kaks avalikku ülikooli.

  • Carl von Ossietzky Oldenburgi Ülikool on asutatud 1973. aastal, põhinedes varasemal õpetajate kolledžil Pädagogische Hochschule Oldenburg, mille ajalugu Oldenburgis sai alguse 1793. aastal. Ülikool nimetati ametlikult Carl von Ossietzky järgi 1991. aastal. 2014. aastal oli seal 13 746 üliõpilast, 1130 teadustöötajat, samuti 964 tehnilist ja haldustöötajat. Uus arstiteaduste ja tervise teaduskond loodi 2012. aastal osana äsjaloodud Euroopa Oldenburgi-Groningeni meditsiinikoolist, koostöös Groningeni Ülikooli (Holland) ja kohalike haiglatega.
  • Jade Kõrgkool (Jade-Hochschule), endine Fachhochschule Oldenburg (aastani 1999), asutatud 1971. aastal, kui ühendati endine inseneriakadeemia ja merekolledž Elsflethis. Oldenburgil oli juba 1882. aastal ehitustehnikakoolituse ajalugu. Alates 2000. aastast on Fachhochschule olnud osa mitmest ümberkorraldusest, mis hõlmas mitut Fachhochschulet loodepiirkonnas. Taaskäivitamine Jade-Hochschule nime all toimus 2009. aastal (eelnevalt: Fachhochschule Oldenburg/Ostfriesland/Wilhelmshaven). Jade-Hochschule koosneb nüüd harudest kolmes linnas: Oldenburg, Elsfleth ja Wilhelmshaven. Oldenburgis baseeruvad osakonnad on arhitektuur, ehitustehnika ja ehituse juhtimine, geodeesia, samuti kuulmisabi tehnoloogia ja audioloogia instituut. Oldenburgi harus on umbes 2000 üliõpilast. (Elsflethi haru pakub bakalaureuseõppe kursusi mereteaduses, rahvusvahelises logistikas ja sadamajuhtimises. Wilhelmshaveni haru pakub inseneeria, ärijuhtimise ja meediajuhtimise kursusi.)

Erahalduslikud kõrgkoolid

  • 2004. aastal asutatud Oldenburgi IBS IT & ärikool (endine Berufsakademie Oldenburg), kooperatiivhariduse kolledž, pakub B.Sc. õppe kursust äriinformaatikas ning B.A. õppe kursust äriõppes. Kahesüsteemne kursus ühendab praktilise kutseõppe ühes partnerettevõtjatega akadeemiliste õpingute perioodidega.
  • Private Fachhochschule für Wirtschaft und Technik, piirkondlik kooperatiivhariduse kolledž, omab haru Oldenburgis, mis pakub bakalaureuse õppe kursust integreeritud kutseõppega elektrotehnikas ja mehhatroonikas.

Muud

  • Alam-Saksimaa politseiakadeemia (Polizeiakademie Niedersachsen) Oldenburgi haru toetab Oldenburgis õppekava, valmistades ette kandidaate kõrgema keskastme või kõrgeastme politseiteenistuses.

Alg- ja keskharidus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Gymnasium Graf-Anton-Guenther School
  • Wirtschaftsgymnasium Oldenburg
  • Cäcilienschule Oldenburg
  • Liebfrauenschule Oldenburg
  • Herbartgymnasium Oldenburg
  • Altes Gymnasium Oldenburg
  • Neues Gymnasium Oldenburg
  • Gymnasium Eversten
  • IGS Flötenteich
  • Helene Lange Schule Oldenburg (IGS)
  • Realschule Hochheider Weg
  • Real- und Hauptschule Osternburg
  • Realschule Ofenerdiek
  • Kath. Grundschule Lerigauweg

Sport[muuda | muuda lähteteksti]

Oldenburg korraldas 2007. aasta rusikapalli maailmameistrivõistlused.

Linnas on kaks jalgpallivõistkondaVfB Oldenburg ja VfL Oldenburg, kes omavad ka samanimelisi käsipalliosakondi.

Oldenburgis on korvpalli võistkond EWE Baskets Oldenburg.

Sõpruslinnad[muuda | muuda lähteteksti]

Tuntud inimesi[muuda | muuda lähteteksti]

Helene Lange, 1899
Karl Jaspers

Vaata eriti Oldenburgi valitsejate loendit valitsejate kohta, kes ei sündinud Oldenburgis.

Rootsi printsess Cecilia, 1835

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]