Braunschweig

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Disambig gray.svg  See artikkel räägib linnast; hertsogkonna kohta vaata artiklit Braunschweigi hertsogkond.

Braunschweig

[ br'aunšvaig ]
saksa Braunschweig

Wappen Braunschweig.svg
Flagge Stadt Braunschweig.png

Pindala: 193 km² (2016)[1][2] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 248 023 (31.12.2017)[3] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid: 52° 16′ N, 10° 31′ E
Braunschweig (Saksamaa)
Braunschweig
Vaade Braunschweigile
Braunschweigi paiknemine Alam-Saksimaal

Braunschweig (alamsaksa Brunswiek) on kreisivaba linn Saksamaal Alam-Saksimaal Harzi mägedest põhjas. See asub Okeri jõe kaugeimas laevatatavas punktis, mis ühendab linna Alleri ja Weseri jõgede kaudu Põhjamerega. Linna pindala on 192,13 km². 31. detsembril 2017 elas seal 248 023 inimest.

Võimsa ja mõjuka ärikeskusena keskaegsel Saksamaal oli Braunschweig 13.–17. sajandil Hansa Liidu liige. See oli kolme järjestikuse riigi: Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkonna (1269–1432, 1754–1807 ja 1813–1814), Braunschweigi hertsogkonna (1814–1918) ja Braunschweigi Vaba Riigi (1918–1946) pealinn.

Praegu on Braunschweig suuruselt teine linn Alam-Saksimaal ning suur teadus- ja arendustegevuse keskus.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Asutamine ja varajane ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Linna asutamise kuupäev ja asjaolud ei ole teada. Pärimus väidab, et Braunschweig loodi kahe asula ühendamisel, ühe asutas Saksi krahv Brun, kes suri 880. aastal, Okeri jõe ühele kaldale – legend annab asutamisaastaks 861 – ja teine oli legendaarse krahv Dankwardi asula, kelle järgi on nimetatud Dankwarderode loss ('Dankwardi välu'), mis rekonstrueeriti 19. sajandil. Linna algne nimi Brunswik on segu nimest Brun ja alamsaksa sõnast wik (ladina vicus), koht, kus kaupmehed puhkasid ja oma kaupu hoidsid. Seega näitab linna nimi ideaalset puhkekohta, kuna see asub koolme juures üle Okeri jõe. Teine linna nime selgitus on, et see pärineb sõnast Brand ('põleng'), viidates kohale, mis tekkis pärast maastiku puhastamist põletamise abil. Linna on esmakordselt mainitud Püha Magni kiriku 1031. aasta dokumentides, seal on linna nimi Brunesguik.

Varasemate teadete kohta pole kindel, kas need just Braunschweigi kohta käivad. Arheoloogilised väljakaevamised on näidanud, et linn asutati 9. sajandi teisel poolel. Braunschweigi riimkroonika (12791298) annab linna asutamise aastaks 861, ent see on legend. Esialgu nimetati linna Brunswickiks linna asutaja Bruni järgi, kuid Bruni kohta on vähe teada. Braunschweigiks nimetati linna esimest korda 1573.

Keskaeg ja varauusaeg[muuda | muuda lähteteksti]

Braunschweig 16. sajandil, "Civitates orbis terrarum", Georg Braun ja Frans Hogenberg
Braunschweigi Püha Blasiuse toomkirik ja lõvikuju

12. sajandini valitses Braunschweigi Saksi brunoonide aadlisuguvõsa, siis läks see abielu kaudu Welfidele. 1142. aastal sai Welf Heinrich Lõvi Saksi hertsogiks ja tegi Braunschweigist oma riigi pealinna (1156 sai ta endale ka Baieri hertsogkonna). Ta võttis Braunschweigi krahvide residentsi Dankwarderode lossi endale ja arendas linna edasi. Heinrichi valitsemise ajal ehitati Püha Blasiuse toomkirik, mis valmis kõigest 53 aastaga (11731226), ja lossi ette püstitati ka Heinrichi vapilooma lõvi kuju (1166). Lõpuks sai lõvist linna maamärk. See oli esimene vabalt seisev pronksskulptuur Alpidest põhjas.

Heinrich Lõvi sai nii võimsaks, et julges keelduda sõjalisest abist keiser Friedrich I Barbarossale, mis viis tema pagendamiseni 1182. aastal. Heinrich läks Inglismaale eksiili. Ta oli 1168. aastal loonud sidemed Inglise kuningakojaga, abielludes Inglismaa kuninga Henry II tütre Matildaga, kes oli Richard Lõvisüdame õde. Kuid tema poeg Otto, kes suutis mõju taastada ja krooniti lõpuks Saksa-Rooma keisriks, jätkas linna arengu soodustamist.

Keskajal oli Braunschweig oluline kauplemiskeskus, üks Põhja-Euroopa majanduslikke ja poliitilisi keskusi ning Hansa Liidu liige 13. sajandist 17. sajandi keskpaigani. 1600. aasta paiku oli Braunschweig suuruselt seitsmes linn Saksamaal. Kuigi linn oli ametlikult üks Saksa-Rooma riigi liikmesriigi Braunschweig-Lüneburgi hertsogkonna valitsejate residentse, valitsesid enamiku hiliskeskajast ja varauusajast Braunschweigi de facto sõltumatult võimas patriitside klass ja gildid. Braunschweigi bürgerite kasvava võimu tõttu kolisid Braunschweig-Wolfenbütteli vürstid, kes valitsesid ühte Braunschweig-Lüneburgi osa, 1432. aastal lõpuks oma residentsi lähedalasuvasse Wolfenbütteli linna. Braunschweig-Wolfenbütteli vürstid saavutasid kontrolli linna üle alles 17. sajandi lõpus, kui Braunschweig-Lüneburgi hertsog Rudolf August vallutas selle pärast piiramist. 18. sajandil ei olnud Braunschweig ainult poliitiline, vaid ka kultuuriline keskus. Mõjutatuna valgustusajastu filosoofiast, hakkasid hertsogid Anton Ulrich ja Karl I kunstide ja teaduse patroonideks. 1745. aastal asutas Karl I Collegium Carolinumi, mis on Braunschweigi tehnikaülikooli eelkäija, ja 1753. aastal kolis ta hertsogi residentsi tagasi Braunschweigi. Sellega meelitas ta luuletajaid ja mõtlejaid, nagu Lessing, Leisewitz ja Jakob Mauvillon oma õukonda ja linna. Lessingi "Emilia Galottit" ja Goethe "Fausti" etendati esimest korda Braunschweigis.

19. sajand[muuda | muuda lähteteksti]

Landschaftliches Haus, Braunschweigi hertsogkonna ja Vaba Riigi Maapäeva hoone

Iseseisva riigina lakkas Braunschweig olemast 1806, mil Saksa-Rooma riik likvideeriti. Napoleoni sõdade ajal 1806. aastal vallutasid linna prantslased ja 1807. aastal sai sellest üürikese Vestfaali kuningriigi osa. Maapaos hertsog Friedrich Wilhelm rajas vabatahtlike korpuse (must korpus), mis võitles prantslastega mitmes lahingus.

Pärast Viini kongressi 1815. aastal sai Braunschweigist taasloodud sõltumatu Braunschweigi hertsogkonna pealinn, 1871. aastast sai hertsogkonnast Saksa keisririigi liiduriik. 1830. aasta juulirevolutsiooni kiiluvees sunniti Braunschweigis troonist loobuma hertsog Karl II. Tema absolutistlik valitsemisstiil oli eelnevalt võõrandanud aadli ja kodanluse, samas kui alamklasse mõjutas halb majanduslik olukord. 7. septembri öösel vastu 8. septembrit 1830 ründas vihane rahvahulk hertsogipaleed Braunschweigis, see süüdati põlema ja hävitati täielikult. Karli järglane oli tema vend Wilhelm VIII. Wilhelmi valitsemisajal tehti liberaalseid reforme ja tugevdati Braunschweigi parlamenti.

19. sajandil tekitas industrialiseerimine linnas kiire rahvaarvu kasvu, põhjustades lõpuks esimest korda Braunschweigi märkimisväärse laienemise keskaegsete kindlustuste ja Okeri jõe taha. 1. detsembril 1838 avati esimene lõik Braunschweigi–Bad Harzburgi raudteeliinist, mis ühendas Braunschweigi ja Wolfenbüttelit. See oli esimene raudteeliin Põhja-Saksamaal ja sellega opereeris Braunschweigi hertsogkonna riigiraudtee.

20. sajandi algus ja keskpaik[muuda | muuda lähteteksti]

Braunschweig 1900. aasta paiku
Braunschweig 15. oktoobri öösel 1944

8. novembril 1918, esimese maailmasõja lõpupäevil, sundis sotsialistlik tööliste nõukogu hertsog Ernst Augusti troonist loobuma. 10. novembril kuulutas nõukogu välja Braunschweigi Sotsialistliku Vabariigi, mida valitses Saksamaa Sõltumatu Sotsiaaldemokraatliku Partei (USPD, juht Heinrich Jasper). Järgnenud maapäeva valimistel 22. detsembril 1918 võitis Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei (MSPD) ning USPD ja MSPD moodustasid koalitsioonivalitsuse.Kommunistliku Spartakistide Liidu juhitud 1919. aasta ülestõus Braunschweigis sai lüüa, sest vabakorpuste väed Georg Ludwig Rudolf Maerckeri juhtimisel võtsid linna Saksa kaitseministri Gustav Noske käsul üle. Seejärel loodi SPD juhitud valitsus; 1921. aasta detsembris kiideti heaks uus põhiseadus Braunschweigi Vabale Riigile, mis oli nüüd parlamentaarne vabariik Weimari vabariigis. Selle pealinn oli taas Braunschweig.

Pärast maapäeva valimisi 1930. aastal oli Braunschweig teine liidumaa Saksamaal, kus natsid osalesid valitsuses: Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (NSDAP) moodustas koalitsioonivalitsuse mitme konservatiivse ja parempoolse parteiga. Braunschweigi siseministri Dietrich Klaggesi toel organiseeris NSDAP Braunschweigis suure SA kogunemise. 17.–18. oktoobril 1931 marssis 100 000 SA rünnakrühmlast läbi linna, tänavavõitlustes natside, sotsialistide ja kommunistide vahel jäid maha mitu surnut ja vigastatut. 25. veebruaril 1932 andis Braunschweigi liidumaa Adolf Hitlerile Saksa kodakondsuse, et võimaldada tal osaleda 1932. aasta Saksa presidendivalimistel. Braunschweigis sooritasid natsid liidumaa valitsuse nõusolekul mitmeid rünnakuid poliitiliste vaenlaste vastu.

Pärast natside võimuhaaramist 1933. aastal paigutati Braunschweigi liidumaale mitu riigiasutust, sealhulgas Deutsche Forschungsanstalt für Luftfahrt Völkenrodes, Hitlerjugendi Akademie für Jugendführung ja SS-Junkerschule Braunschweig. Reichswerke Hermann Göring Salzgitteris ja Stadt des KdF-Wagens, samuti mitu tehast linnas endas (sealhulgas Büssing ja Volkswagenwerk Braunschweig) muutsid Braunschweigi piirkonna üheks Saksa relvatööstuse keskuseks.

Teise maailmasõja ajal oli Braunschweig XI sõjaväeringkonna alampiirkonna peakorter ja garnisonilinn 31. jalaväediviisile, mis võttis osa sissetungist Poolasse, Belgiasse ja Prantsusmaale ja sai suuri purustusi taganemise käigus pärast sissetungi Venemaale. Sel perioodil toodi linna sunnitööle tuhandeid Ostarbeiter'eid (idapoolsetest riikidest pärit töölisi) ja aastatel 1943–1945 suri vähemalt 360 nendelt töölistelt ära võetud last Ostarbeiter'ite sünnitusmajas (Entbindungsheim für Ostarbeiterinnen).

1944. aastal rajati Braunschweigi linna Neuengamme koonduslaagri alamlaager. Sajad vangid, peamiselt juudid, elasid rasketes tingimustes ja sajad surid nälga, haigustesse ja ületöötamisse. Itaalia kirjanik Piera Sonnino kirjutas oma vangistusest selles laagris raamatus "Questo è stato" ("See on juhtunud").

15. oktoobril 1944 korraldati Inglise-Ameerika õhurünnak korraga Duisburgile, Kölnile ja Braunschweigile. Esimest kaht linna ründas kumbagi üle tuhande, Braunschweigi 233 lennukit. Linnas elas sel ajal umbes 150 000 inimest. Pommitati eeskätt kesklinna vahvärkmajade piirkondi. Algul visati lõhkepomme, et majakatuseid purustada, pärast süütepomme, et tekitada võimalikult suurt tulekahju. Pommitamise tulemusel tekkis tuletorm, milles enamus linnast maha põles. Hävines suurem osa linna kirikutest ja vanalinn (Altstadt), suurim ühesuguste vahvärkmajade ansambel Saksamaal. Viimased tulekolded kustutati alles 20. oktoobril. Ainult 18% majadest ja 19% korteritest jäid kahjustamata. Surnuid oli ametlikel andmetel vaid poolsada, tänapäeval arvatakse, et pisut üle tuhande.

 Linna toomkirik, mille natside valitsus muutis rahvuslikuks pühamuks (nationale Weihestätte), seisab endiselt.

Sõjajärgne aeg kuni 21. sajandini[muuda | muuda lähteteksti]

Väikesed linnaosad elasid liitlaste pommirünnakud üle, nii jäid nad esindama linna erilist arhitektuuri. Toomkirik taastas oma funktsiooni protestantliku kirikuna.

Liitlaste okupatsioonivõimud kaotasid Braunschweigi Vaba Riigi pärast sõda, Braunschweig lakkas olemast pealinn ja enamus tema maid liidendati äsjaloodud Alam-Saksi liidumaaga.

Külma sõja ajal kannatas Braunschweig Lääne-Saksamaa osana majanduslikult raudse eesriide läheduse tõttu. Linn kaotas oma ajalooliselt tugevad majandussidemed toonase Ida-Saksamaaga; aastakümneteks jäi majanduslik kasv alla ja töötus ületas Lääne-Saksa keskmise.

28. veebruaril 1974 kaotati kreisireformi osana Alam-Saksimaal linna ümbritsev Braunschweigi kreis. Suurem osa endisest kreisist liidendati Braunschweigi linnaga ja selle rahvastik suurenes umbes 52 000 inimese võrra.

1990. aastatel kiirendati õhurünnakus hävinud ajalooliste hoonete rekonstrueerimist. Braunschweigi lossi fassaad ehitati ümber ja hooned nagu Alte Waage (algselt ehitatud 1534. aastal) on taas terved.

Demograafia[muuda | muuda lähteteksti]

2015. aastal oli Braunschweigis 252 768 elanikku. Praegu on Braunschweig üks kahekümnest Saksamaa linnast, mis on kõige atraktiivsemad 25–34-aastastele noortele.

Religioon[muuda | muuda lähteteksti]

2015. aastal olid 91 785 inimest ehk 36,3% rahvastikust protestandid ja 34 604 (13,7%) inimest olid roomakatoliiklased; 126 379 inimest (50,0%) kas pidas kinni teistest usulahkudest või ei järginud mingit religiooni.

Sisseränne[muuda | muuda lähteteksti]

2015. aastal oli Braunschweigis 64 737 sisserännanu taustaga elanikku (25,6% kogurahvastikust), sealhulgas Saksa kodanikud. Nende seas oli 25 676 mitte-Saksa kodanikku (10,2%); järgnev tabel loetleb suuremad vähemusrühmad:

Jrk. Kodakondsus Arv (2018)
1 Türgi 4899
2 Poola 3568
3 Hiina 1405
5 Itaalia 1232
6 Venemaa 691
7 Hispaania 622

Vaatamisväärsused[muuda | muuda lähteteksti]

  • Burgplatz (lossiplats), hõlmab suure ajaloolise ja kultuurilise tähtsusega hoonete rühma: toomkirik (St Blasius, ehitatud 12. sajandi lõpus), Burg Dankwarderode (Dankwarderode loss), 19. sajandi rekonstruktsioon vanast Heinrich Lõvi lossist), uusgooti stiilis raekoda (ehitatud 1893–1900), samuti mõned maalilised vahvärkmajad, nagu Gildehaus (gildihoone), praegune käsitööliste liidu asupaik. Väljaku keskel seisab Burglöwe (Braunschweigi lõvi) koopia, romaani stiilis lõvikuju, mille originaal valati pronksi 1166. aastal. Viimast saab näha Dankwarderode lossi muuseumis. Lõvist on saanud tõeline Braunschweigi sümbol.
  • Altstadtmarkt (vanalinna turg), mida ümbritsevad vanalinna raekoda (ehitatud 13.–15. sajandil gooti stiilis) ja Martinikirche (Püha Martini kirik 1195. aastast) koos oluliste ajalooliste majadega, sealhulgas Gewandhaus (endine kangakaupmeeste gildi hoone, ehitatud enne 1268. aastat) ja Stechinelli-Haus (ehitatud 1690. aastal) ja purskkaev 1408. aastast.
  • Kohlmarkt (söeturg), turg paljude ajalooliste majadega ja purskkaevuga 1869. aastast.
  • Hagenmarkt (Hageni turg), koos 13. sajandi Katharinenkirche (Püha Katariina kirik) ja Heinrichsbrunneniga (Heinrich Lõvi purskkaev) 1874. aastast.
  • Magniviertel (Püha Magno kvartal), jäänuk iidsest Braunschweigist, munakivitänavate, väikeste kaupluste ja kohvikutega, mis paiknevad 13. sajandi Magnikirche (Püha Magno kiriku) ümber. Siin on ka Rizzi-Haus, erakordne multifilmilik büroohoone, mille töötas Expo 2000 jaoks välja arhitekt James Rizzi.
  • Romaani ja gooti stiilis Andreaskirche (Püha Andrease kirik), ehitatud peamiselt 13.–16. sajandil, Charles Crodeli vitraažidega. Kiriku ümber on Liberei, vanim säilinud omaette raamatukoguhoone Saksamaal, ja rekonstrueeritud Alte Waage.
  • Gooti stiilis Aegidienkirche (Püha Aegidiuse kirik), ehitatud 13. sajandil, koos külgneva kloostriga, mis tänapäeval on muuseum.
  • Staatstheater (riigiteater), ehitatud 19. sajandil, pärineb esimesest alalisest avalikust teatrist Saksamaal, mille asutas 1690. aastal hertsog Anton Ulrich.
  • Braunschweigi hertsogipaleed pommitati teises maailmasõjas ja see lammutati 1960. aastal. Välisilmet muudeti, et majja mahuks 2007. aastal avatud paleemuuseum, raamatukogu ja kaubanduskeskus.
  • Barokkpalee Schloss Richmond (Richmondi palee), ehitatud aastatel 1768–1769 koos maja ümbritseva Inglise pargiga Braunschweig-Wolfenbütteli hertsogi Karl Wilhelm Ferdinandi naisele, Suurbritannia printsess Augustale, et tuletada talle meelde Inglismaa kodu.
  • Kloster Riddagshausen (Riddagshauseni klooster), endine tsistertslaste ordu klooster koos ümbritseva looduskaitseala ja arboreetumiga. Looduskaitseala Riddagshäuser Teiche on tähtis linnuala ja erikaitseala.

Pargid ja aiad[muuda | muuda lähteteksti]

Pargid ja aiad linnas on 1840. aastal Johann Heinrich Blasiuse asutatud botaanikaaed Botanischer Garten der Technischen Universität Braunschweig, Bürgerpark, Löwenwall obeliskiga 1825. aastast, Prinz-Albrecht-Park ja Inselwallpark. Teised pargid ja puhkealad on Stadtpark, Westpark, Theaterpark, Museumpark, Heidbergsee, Südsee, Ölpersee, loomaaed Arche Noah Zoo Braunschweig ja lähedalasuv Essehofi loomaaed.

Mall:Gallery

Linnaosad[muuda | muuda lähteteksti]

Braunschweigis on 19 linnaosa (Stadtbezirke), mis võivad koosneda mitmest kvartalist (Stadtteile). Need 19 linnaosa on:

  1. Wabe-Schunter-Beberbach1
  2. Hondelage
  3. Volkmarode
  4. Östliches Ringgebiet
  5. Innenstadt
  6. Viewegsgarten-Bebelhof
  7. Stöckheim-Leiferde
  8. Heidberg-Melverode
  9. Südstadt-Rautheim-Mascherode
  10. Weststadt
  11. Timmerlah-Geitelde-Stiddien
  12. Broitzem
  13. Rüningen
  14. Westliches Ringgebiet
  15. Lehndorf-Watenbüttel
  16. Veltenhof-Rühme
  17. Wenden-Thune-Harxbüttel
  18. Nordstadt
  19. Schunteraue

1Moodustatud 2011. aastal endistest linnaosadest Wabe-Schunter ja Bienrode-Waggum-Bevenrode.

Sõpruslinnad[muuda | muuda lähteteksti]

Transport[muuda | muuda lähteteksti]

Jalakäijate ala kesklinnas

Braunschweigi kesklinn on enamasti autovaba jalakäijate ala.

Autoliiklus[muuda | muuda lähteteksti]

Braunschweigi teenindavad peamised Autobahn'id on A2 (BerliinHannoverDortmund) ja A39 (SalzgitterWolfsburg). Linnatänavad on üldiselt laiad, ehitatud pärast teist maailmasõda, et toetada eeldatavat autode kasutamist. Linnas on mitu parklat.

Jalgrattaliiklus[muuda | muuda lähteteksti]

Paljud elanikud liiguvad linnas jalgrattaga, kasutades ulatuslikku jalgrattaradade võrgustikku. Pearaudteejaamas on jalgrataste parkla.

Rongiliiklus[muuda | muuda lähteteksti]

Linn asub Frankfurdi ja Berliini vahelisel peamisel raudteeliinil. Deutsche Bahn (Saksa Raudtee) teenindab linna kohalike, linnadevaheliste ja kiirete InterCityExpress (ICE) rongidega, mis peatuvad tihedalt Braunschweigi pearaudteejaamas (Braunschweig Hauptbahnhof).

Trammi- ja bussiliiklus[muuda | muuda lähteteksti]

Tramm Braunschweigis

Braunschweigi trammiteede võrk on odav ja ulatuslik 35 km pikk elektrifitseeritud trammiteede süsteem. Esimene lõik avati 1897. aastal, seda on moderniseeritud, sealhulgas ehitati 3,2-kilomeetrine pikendus 2007. aastal. Võrgul on 1100 mm rööpmelaius, mis on Euroopa raudtee- või trammivõrgu jaoks ainulaadne. Kuid seda täiendatakse järk-järgult kolmanda rööpaga, et võimaldada tulevast ühistööd 1435 mm rööpmelaiusega raudtee põhivõrguga.

Linnaettevõttel Braunschweiger Verkehrs-AG on praegu 5 trammiliini ja mitu bussiliini. Trammiliinid on järgmised:

Liin Kust Kuhu
Tramm 1 Wenden Stöckheim
Tramm 2 Siegfriedviertel Heidberg
Tramm 3 Volkmarode Weststadt Weserstraße
Tramm 4 Radeklint Helmstedter Straße
Tramm 5 Hauptbahnhof Broitzem

Lennuliiklus[muuda | muuda lähteteksti]

Braunschweig-Wolfsburgi lennujaam paikneb linnast põhjas.

Nimi[muuda | muuda lähteteksti]

Üle maailma on palju kohti nimega Brunswick, mis on Braunschweigi ajalooline inglisepärane nimi. Aastatel 1714–1837 valitses Hannoveri dünastia personaalunioonis Hannoveri kuurvürstkonnaga Suurbritanniat. Hannoveri dünastia oli ametlikult tuntud kui Braunschweig-Lüneburgi dünastia Hannoveri liin. Seetõttu nimetati paljud paigad Briti kolooniates Braunschweigi järgi, näiteks New Brunswicki provints Kanadas.

Ometi ei valitsenud Hannoveri dünastia Braunschweigi linna, kuigi Braunschweigi nimi anti teistele Brunswickidele üle maailma. 1269. aastast läbis Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond mitmeid jagunemisi ja ühinemisi, territooriumi osi anti üle perekonna erinevatele harudele. Braunschweigi linn läks dünastia vanemale harule, Wolfenbütteli liinile, samas kui Lüneburgi sai lõpuks Hannoveri liin. Kuigi territoorium oli jagunenud, jätkasid kõik perekonna harud endiselt Braunschweig-Lüneburgi dünastias. 1884. aastal Welfide vanem haru hääbus. Hannoveri liin, mis oli perekonna viimane elusolev liin, hoidis seejärel Braunschweigi hertsogkonna trooni novembrist 1913 novembrini 1918.

Valitsusasutused[muuda | muuda lähteteksti]

Braunschweigis asuvad Luftfahrt-Bundesamt (LBA, riiklik lennundusamet) ja Bundesstelle für Flugunfalluntersuchung (Saksamaa lennundusõnnetuste uurimise büroo, BFU) kontorid paiknevad Braunschweigis.

Uuringud ja teadus[muuda | muuda lähteteksti]

Braunschweig on olnud oluline tööstuspiirkond. Tänapäeval on see tuntud oma ülikooli ja uurimisinstituutide poolest, peamiselt Johann Heinrich von Thünen Institut, Julius Kühn-Institut ja Friedrich-Loeffler-Institut, mis uurivad taime- ja loomakasvatuse eri tahke. PTB Braunschweig (füüsikalis-tehniline uurimisasutus) säilitab aatomkella, mis vastutab DCF77 ajasignaali eest ja määrab kindlaks ametliku Saksa aja. 2006. aastal oli Braunschweigi piirkond kõige rohkem teadus- ja arendustegevusele suunatud piirkond kogu Euroopa Majanduspiirkonnas, investeerides uuringutesse ja tehnoloogiasse 7,1% oma SKP-st. 2014. aastaks oli see näitaja tõusnud 7,7%-ni, millega Braunschweig on jätkuvalt kõige rohkem teadus- ja arendustegevusele suunatud piirkond Saksamaal. Braunschweig nimetati 2007. aastal Saksamaa teaduspealinnaks (Stadt der Wissenschaft 2007).

Braunschweigi tehnikaülikool (Technische Universität Braunschweig) asutati 1745. aastal ja on TU9 (üheksa kõige prestiižsemat, vanemat ja suuremat ülikooli, mis keskenduvad masinaehitusele ja tehnoloogiale Saksamaal) vanim liige. Umbes 18 000 üliõpilasega on Braunschweigi tehnikaülikool suuruselt kolmas ülikool Alam-Saksimaal.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Braunschweigis paikneb ka1415. aastal asutatud gümnaasium Martino-Katharineum. Selle kuulsad õpilased olid Carl Friedrich Gauss, August Heinrich Hoffmann von Fallersleben, Richard Dedekind ja Louis Spohr. Aastast 2004 on Braunschweigis ka rahvusvaheline kool. Teised märkimisväärsed gümnaasiumid on Gymnasium Neue Oberschule, Gymnasium Gaussschule, Gymnasium Kleine Burg, Hoffmann-von-Fallersleben-Schule Braunschweig, Integrierte Gesamtschule Franzsches Feld ja Wilhelm-Gymnasium.

Alam-Saksi ainus kunstiülikool on 1963. aastal Braunschweigis asutatud Hochschule für Bildende Künste Braunschweig (Braunschweigi kujutavate kunstide kolledž). HBK on kunstilis-teaduslik kõrgkool ning kuulub viie suurima kunstikõrgkooli hulka Euroopas. Lisaks paiknes 2010. aastani linnas üks Ostfalia Hochschule für angewandte Wissenschaften, varem Fachhochschule Braunschweig/Wolfenbüttel (Ostfalia rakenduskõrgkooli) linnakuid.

Majandus[muuda | muuda lähteteksti]

2015. aastal nimetas Saksa äriuudiste nädalaajakiri Wirtschaftswoche Braunschweigi üheks kõige dünaamilisemaks majandusruumiks kogu Saksamaal.

Braunschweig oli üks Põhja-Saksamaa industrialiseerimiskeskusi. 19. sajandil ja 20. sajandi alguses olid Braunschweigi majandusele suure tähtsusega konservi- ja raudteetööstused ning suhkrutootmine, kuid lõpuks muutusid tähtsamaks muud harud, nagu autotööstus, kui eriti konserveerimistööstus hakkas linnast pärast teist maailmasõda kaduma. Kadunud veoautode ja busside tootja Büssingi peakorter asus Braunschweigis. Praegused vabrikud linnas on Volkswagen, Siemens, Bombardier Transportation ja Bosch.

Moebrändil NewYorker, kirjastusel Westermann Verlag, Nordzuckeril, Volkswageni finantsteenustel ja Volkswageni pangal, samuti Volkswageni tarbesõidukite valdusel olid linnas peakorterid. Ka kaks suurt optikaettevõtet asusid Braunschweigis: Voigtländer ja Rollei.

1980. aastatel ja 1990. aastate alguses olid arvutifirmadel Atari ja Commodore International linnas arendus- ja tootmisüksused.

Braunschweigis on kaks klaveriettevõtet, mõlemad on kogu maailmas tuntud oma instrumentide kõrge kvaliteedi poolest: Schimmel ja Grotrian-Steinweg. Mõlemad ettevõtted asutati 19. sajandil. Lisaks asub Braunschweigis Sandberg Guitars.

Kultuur[muuda | muuda lähteteksti]

1904. aasta postkaart, mis kujutab tüüpilist Braunschweigi toitu
"Piëta", Menashe Kadishmani skulptuur Braunschweigis

Braunschweigi tuntakse keskaegse naljahamba Till Eulenspiegeli järgi, kes mängis oma kaaskodanikele palju praktilisi vempe. Linnas oli ka palju pruulikodasid ja ikka veel tehakse väga omapärast õlut nimega Mumme, mida esimest korda mainiti 1390. aastal. Braunschweigis tegutseb ikka veel kaks suurt pruulikoda, 1627. aastal asutatud Hofbrauhaus Wolters ja endine 1871. aastal asutatud Feldschlößcheni pruulikoda, mida nüüd juhib Oettinger Brauerei.

Pehme määritav suitsusealihavorst Braunschweiger Mettwurst on nime saanud linna järgi. Teised traditsioonilised kohalikud toidud on spargel, Braunschweiger Lebkuchen, lehtkapsas, mida serveeritakse Bregenwurstiga, ja küpsised nimega Uhlen un Apen (alamsaksa "öökullid ja ahvid").

Meedia[muuda | muuda lähteteksti]

Braunschweigi suur kohalik ajaleht on aastast 1946 Braunschweiger Zeitung. Varem Braunschweigis ilmunud lehed olid Braunschweigische Anzeigen/Braunschweigische Staatszeitung (1745–1934), Braunschweigische Landeszeitung (1880–1936) ja Braunschweiger Stadtanzeiger/Braunschweiger Allgemeiner Anzeiger (1886–1941) ning sotsiaaldemokraatlik Braunschweiger Volksfreund (1871–1933).

Braunschweigi lähedal Cremlingen-Abbenrodes on Cremlingeni ülekandejaam, suur kesklaine raadiojaam, mis kannab üle Deutschlandfunki programme sagedusel 756 kHz.

Festivalid[muuda | muuda lähteteksti]

Schoduveli, keskaegset Põhja-Saksa karnevali peetakse Braunschweigis juba 13. sajandist. 1979. aastast peetakse Braunschweigis Rosenmontagi eelõhtul Põhja-Saksa suurimat karnevaliparaadi, mida kutsutakse keskaegse tava auks Schoduveliks.

Iga-aastast jõuluturgu peetakse novembri lõpus ja detsembris Burgplatzil Braunschweigi kesklinnas. 2008. aastal oli turul 900 000 külastajat.

Muuseumid ja galeriid[muuda | muuda lähteteksti]

Hertsog Anton Ulrichi muuseum
Villa Salve Hospes

Linna kõige olulisem muuseum on Herzog Anton Ulrich-Museum. See on tuntud kunstimuuseum ja vanim avalik muuseum Saksamaal, mis on asutatud 1754. aastal. Seal on Lääne-Euroopa kunstimeistrite kogu, mis sisaldab muuhulgas Düreri, Giorgione, Cranachi, Holbeini, Van Dycki, Vermeeri, Rubensi ja Rembrandti teoseid.

1891. aastal asutatud Braunschweigi liidumaamuuseumis (Braunschweigisches Landesmuseum) on püsikogu, mis dokumenteerib Braunschweigi liidumaa ajalugu varasemast ajaloost kuni tänapäevani.

1861. aastal asutatud Braunschweigi linnamuuseum (Städtisches Museum Braunschweig) on kunsti- ja kultuuriajaloo muuseum, mis dokumenteerib Braunschweigi linna ajalugu.

Naturhistorisches Museum on 1754. aastal asutatud zooloogiamuuseum.

Teised muuseumid linnas on fotograafiamuuseum (Museum für Photographie), juudi muuseum (Jüdisches Museum), põllumajandustehnoloogia muuseum Gut Steinhof ja Gerstäcker-Museum. Sagedasi kaasaegse kunsti näitusi korraldab ka Braunschweigi kunstiühing (Kunstverein Braunschweig), mis asub aastatel 1805–1808 ehitatud klassitsistlikus villas Villa Salve Hospes.

Muusika ja tants[muuda | muuda lähteteksti]

Braunschweig Classix Festival on iga-aastane klassikalise muusika festival. See on suurim klassikalise muusika edendaja piirkonnas ja üks kõige olulisemaid muusikafestivale Alam-Saksimaal.

Aastatel 2001–2009 ja taas aastast 2013 peetakse Braunschweigis Volkswagen Halles rahvusvahelise breiktantsuvõistluse Battle of the Year iga-aastased finaalid.

Braunschweiger TSC on juhtivaid kujundtantsu võistkondi maailmas ning on võitnud mitmeid maailma- ja Euroopa meistrivõistluste tiitleid.

Sport[muuda | muuda lähteteksti]

Konrad Kochi jalgpallireeglite esimene saksa versioon
Eintracht-Stadion, 3. Liga klubi Eintracht Braunschweig staadion

Braunschweigi nimekaim kohalik jalgpallimeeskond on Eintracht Braunschweig. 1895. aastal asutatud Eintracht Braunschweigil on pikk ja kirju ajalugu. Eintracht Braunschweig võitis Saksa jalgpalli meistrivõistlused 1967. aastal ja mängib praegu 3. Ligas, Saksa jalgpalli kolmandal tasandil, ning tõmbab ligi palju toetajaid. Klubile kuulub harukordne rekord: aastail 19631973 ei saanud ainuski klubi mängija 322 Bundesliga mängus järjest punast kaarti. Braunschweig oli ilmselt linn, kus toimus esimene jalgpallimäng Saksamaal. Mängu oli Saksamaale toonud kohalik kooliõpetaja Konrad Koch, kes kirjutas esimesena ka jalgpalli mängureeglite Saksa versiooni ja korraldas 1874. aastal esimese võistluse oma kooli Martino-Katharineumi õpilaste vahel. 2011. aasta Saksa mängufilm "Der ganz große Traum" räägib Kochist.

Eintracht Braunschweigil on ka edukas naiste maahoki võistkond, mis tuli 9 korda (aastatel 1965–1978) Saksamaa meistriks. Varem olid klubil ka esimese või teise astme võistkonnad jäähokis, välikäsipallis ja veepallis.

New Yorker Lions (varem Braunschweig Lions) on linna Ameerika jalgpalli võistkond, võitnud rekordilised 11 German Bowli tiitlit, samuti 5 Eurobowli (jagatud rekord).

Linna elukutseline korvpallivõistkond Basketball Löwen Braunschweig mängib korvpalli Saksamaa kõrgliigas Bundesligas. Nende eelkäija SG Braunschweig mängis varem samuti Bundesligas. Eintracht Braunschweigi naiste korvpallivõistkond mängib 2. Damen-Bundesligas, Saksamaa naiste korvpalli teisel tasandil.

Käsipallis mängib linna vanim spordiklubi MTV Braunschweig (asutatud 1847. aastal) poolelukutseliste 3. Ligas.

Teised Braunschweigi spordiklubid, mis mängivad või on mänginud Bundesligas või 2. Bundesligas, on Braunschweig Spot Up 89ers (pesapall), Braunschweiger THC (maahoki), FC Braunschweig (käsipall), Rugby-Welfen Braunschweig (ragbi) ja USC Braunschweig (võrkpall).

Iga-aastased Braunschweigis peetavad spordisündmused on rahvusvaheline ratsutamisturniir Löwen Classics, Saksamaa vanim maanteesõit Rund um den Elm ja elukutseliste tenniseturniir Sparkassen Open.

Tuntud inimesi[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]