Wolfsburg

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Wolfsburg

saksa Wolfsburg

Vapp
Wolfsburgi vapp

Pindala: 205 km² (2017)[1][2] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 123 914 (31.12.2017)[3] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid: 52° 25′ N, 10° 47′ E
Wolfsburg (Saksamaa)
Wolfsburg
VW elektrijaam öösel
Wolfsburgi paiknemine Alam-Saksimaal

Wolfsburg on linn Saksamaal Alam-Saksimaal. Ta on liidumaal suuruselt viies linn. Linna pindala on 204,02 km². 31. detsembril 2017 elas seal 123 914 inimest. See asub umbes 75 km Hannoverist idas ja 230 km Berliinist läänes Alleri jõe ääres.

2013. aastal oli Wolfsburg rikkaim linn Saksamaal: tänu edukatele autotööstustele oli Saksa linnadest kõrgeim SKT elaniku kohta.

Wolfsburg on kuulus Volkswagen AG peakorteri ja maailma suurima autotehase asukohana. Volkswageni tehase kõrval on külastajatele avatud Autostadti keskus, kus on näha Volkswageni erinevaid tooteid: Audi, Bentley, Bugatti, Ducati, Lamborghini, MAN, Neoplan, Porsche, Scania, SEAT, Škoda Auto, TRATON AG ja Volkswagen Nutzfahrzeuge. Wolfsburg on üks väheseid 20. sajandi esimeses pooles ehitatud Saksa linnu. Selle asutamisest 1. juulil 1938 tööliste koduna, kes tootsid KdF-Wagenit (Volkswagen Põrnikas) kuni 25. maini 1945 kandis linn nime Stadt des KdF-Wagens bei Fallersleben. 1972. aastal ületas rahvaarv esimest korda 100 000 piiri. Linn kuulub Hannover-Braunschweig-Göttingeni linnastusse.

Geograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Wolfsburg asub iidse Alleri jõeoru lõunapoolsel serval Kesk-Saksa kanali ääres.

Kliima[muuda | muuda lähteteksti]

Aastane sademete kogusumma on umbes 685 mm, mis on üsna väike, kuuludes Saksamaa kümne väiksema hulka. Kõige kuivem kuu on aprill, kõige vihmasem aga august. Sademed jaotuvad ühtlaselt terve aasta peale.

Aasta keskmine õhutemperatuur on 9,7 °C. Kõige külmem kuu on jaanuar (keskmiselt 1,2 °C), kõige soojem aga juuli (keskmiselt 19,0 °C).

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Wolfsburgi lossi on esimest korda mainitud 1302. aastal Bartenslebeni aadliliini elupaigana. Algselt oli see lossitorn Alleri juures, mõni sajand hiljem kaitses seda vallikraav. 1372. aastal ilmus esimene dokumentaalne viide Neuhausi lossile (Burg Neuhaus) Wolfsburgi juures. Pärast Bartenslebeni liini hääbumist 1742. aastal läks selle vara ja Wolfsburgi loss Schulenburgi krahvidele. Kogukondlik mõis oli oluline tööandja lähedalasuvatele Rothenfelde ja Heßlingeni asulatele.

Mõned tänased linnarajoonid, sealhulgas Heßlingen, kuulusid 18. sajandil Magdeburgi hertsogile. 1932. aastal lahutati need rajoonid Preisi Saksimaa provintsist ja liideti Hannoverile kuuluva Lüneburgi ringkonnaga.

Teised linnarajoonid, nagu Vorsfelde, ja külad, mis anti Wolfsburgile üle Helmstedti maakonna poolt, kuulusid sajandeid Braunschweigi hertsogile. Fallersleben ja teised külad kuulusid Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkonnale või Hannoveri kuningriigile.

Wolfsburg asutati 1. juulil 1938 nimega Stadt des KdF-Wagens bei Fallersleben (KdF-autode linn Fallerslebeni juures). Fallerslebeni küla ümber ehitatud linn oli mõeldud Volkswageni tehaste tööliste majutamiseks, tehas püstitati Volkswagen Põrnikate ehitamiseks.

Teise maailmasõja ajal ehitati siin sõjaväeautosid, lennukeid ja muud sõjaväevarustust, peamiselt tegid seda sunnitöölised ja sõjavangid. 1942. aastal rajasid Saksa võimud paari kuuga linna Arbeitsdorfi koonduslaagri.

Briti okupatsioonivõimu pealekäimisel nimetati linn 25. mail 1945 Wolfsburgiks, seal asuva samanimelise lossi järgi. 1951. aastal eraldati Wolfsburg Gifhorni kreisist ja sellest sai kreisivaba linn.

1955. aastal toodeti Wolfsburgis miljones Volkswageni Põrnikas. Sõjajärgse Põrnika tootmine lõppes Wolfsburgis 1974. aastal, kuigi Saksa Põrnika tootmine jätkus Emdenis 1978. aastani. Wolfsburgi tehased jäävad Volkswageni tootmisvõimsuse oluliseks osaks.

Saksa majandusime ajal toimus Wolfsburgi võõrtööliste suur sissevool, eriti Itaaliast.

1958. aastal ehitati raekoda. 1960. aastal muudeti Volkswagenwerk GmbH (piiratud vastutusega usaldusühing) AG-ks (aktsiaselts).

1972. aasta maareformi käigus Alam-Saksimaal lisati linnale 20 paikkonda. Wolfsburg saavutas ligi 131 000 elanikuga suurlinna staatuse. Linna pindala kasvas 35-lt ligi 204 km²-ni. 1973. aastal saavutas linn suurima rahvaarvu – 131 971.

1982. aastal ehitati otseteena Wolfsburgini A39, mis oli A2 (Oberhausen–Hannover–Werder) kõrvaltee.

1988. aastal sai linnast ülikoolilinn, sinna rajati Braunschweig/Wolfenbütteli rakendusteaduste ülikool. Täna on selle nimi Ostfalia rakendusteaduste ülikool.

Volkswagen Golfi 5. põlvkonna käivitamise tutvustamisel tervitas Wolfsburgi linn 25. augustist 10. oktoobrini 2003 külastajaid internetis, ametlikus kirjas ja igal linnapiiri tähisel kirjaga "Golfsburg". See kampaania sai ajakirjanduse, raadio- ja teleringhäälingu üleriigilise tähelepanu osaliseks.

2009. aasta suvel pälvis Wolfsburg üleriigilist tähelepanu, kui linna jalgpallimeeskond VfL Wolfsburg võitis Saksa jalgpalliliiga. Esimest korda linna ajaloos peeti kesklinnas peeti pidu umbes 100 000 inimesega.

Kultuur ja vaatamisväärsused[muuda | muuda lähteteksti]

Wolfsburgi kesklinn on Saksamaal ainulaadne. Keskaegse linnakeskuse asemel on Wolfsburgis uus ja moodne atraktsioon, mida nimetatakse Autostadtiks. Linna vanas osas Alt-Wolfsburgis on mõned traditsioonilises vahvärkstiilis mõisahooned. Alleri jõe ääres mäe otsas on Wolfsburgi loss.

Autostadt on vabaõhumuuseum-teemapark, mis on pühendatud Volkswagenile kuuluvatele ja selle hallatavatele autodele. Pargi keskel on Volkswageni peamiste kaubamärkide paviljonid: Volkswagen ja Audi põhjas, kaugemal lõunas SEAT, Škoda Auto, Lamborghini, Bentley, Bugatti ja Premium Clubhouse. Kohe laguuni kõrval on Porsche paviljon. Põnev Volkswagen Commercial Vehiclesi paviljon asub pargi kaguosas. Autostadtis asub ka planetaarium; Ritz-Carltoni hotelli; Saksamaa suurim interaktiivne teadusmuuseum phæno; veesuusatamiskeskus ja erakunstimuuseum (Kunstmuseum Wolfsburg), mis on spetsialiseerunud moodsale ja kaasaegsele kunstile.


Arhitektuur[muuda | muuda lähteteksti]

Kultuurikeskus, Alvar Aalto (1958–62)
Pühavaimu kirik, Alvar Aalto (1958–62)

Ajaloolised lossid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Schloss Wolfsburg (Wolfsburgi loss), Weseri renessanssloss 13. sajandist oli algselt Bartenslebenite elupaik. Linn sai nime selle lossi järgi, see on Wolfsburgi maamärk;
  • Burg Neuhaus (Neuhausi kindlus) on keskaegne vallikraav 14. sajandist, mille linnavalitsus omandas 1981. aastal;
  • Schloss Fallersleben (Fallerslebeni loss) sai valmis 1551. aastal. 1991. aastast on seal Hoffmann-von-Fallersleben-Museum.

Muuseumid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kunstmuseum Wolfsburg (Wolfsburgi kunstimuuseum) on rahvusvaheliselt tuntud ning on näidanud kaasaegset ja moodsat rahvusvahelist kunsti alates aastast 1994;
  • Städtische Galerie (Linnagalerii), paikneb Schloss Wolfsburgis (Wolfsburgi lossis), näitab mitmekülgseid kaasaegse kunsti teoseid;
  • AutoMuseum Volkswagen avati vanas tekstiilivabrikus Heßlingenis 1985. aastal;
  • Stadtmuseum Wolfsburg (Linnamuuseum) on kaasaegne muuseum, kus on väljapanek lossi, piirkonna ja linna ajaloost. See asub Wolfsburgi lossis;
  • Hoffmann-von-Fallersleben-Museum Fallerslebeni lossis näitab Saksa luule ja demokraatia ajalugu, keskendudes eriti August Heinrich Hoffmann von Fallerslebeni elule aastatel 1798–1874;
  • Heinrich-Büssing-Haus Nordsteimkes avati MAN-rühma algatusel Büssingi sünnipäeval 1988. aastal. See näitab Büssingi elu ja arengut käsitöölisest töösturiks;
  • Burg Neuhaus (Neuhausi kindlus) on vallikraav, mis näitab lossi ja vesiveski mudeleid, hiliskeskaegseid relvi ja dokumente, mis käsitlevad inimeste elu enne 1800. aastat;
  • Autostadt on Pariisi Disneylandi järel külastatavuselt teine teemapark Euroopas;
  • phæno on ligi 6000 m² näituseruumis asuv teaduskeskus, millel on 250 katsejaama. Ainulaadse arhitektuuri autor on Zaha Hadid;
  • Romantikpark Landleben (teemapark) Kästorfis näitab ajaloolist Alam-Saksi küla koos parkide ja restoranidega

Sport[muuda | muuda lähteteksti]

Kõige kuulsam professionaalne spordiklubi linnas on 1945. aastal asutatud VfL Wolfsburg. Jalgpallimeeskond võitis Bundesliga 2009. aastal, DFB Pokali 2015. aastal ja DFL-Supercupi 2015. aastal. Jalgpallinaiskond on isegi edukam, olles võitnud Bundesliga 2013. ja 2014. aastal, samuti DFB-Pokali 2013. ja 2015. aastal. Naiskonnal õnnestus võita ka UEFA Naiste Meistrite Liiga kahel järjestikusel aastal, 2013 ja 2014.

Wolfsburgis on ka jäähokimeeskond Grizzlys Wolfsburg, mis on alates 2007. aastast Saksamaa jäähoki liigas juhtinud.

Linnas toimub ka tenniseturniir Volkswagen Challenger, mida peetakse igal aastal alates 1993.

Sõpruslinnad[muuda | muuda lähteteksti]

Wolfsburgi panoraamvaade hämaras, vaadatuna Schillerteichi keskusest. Keskelt vasakule jäävad punases valguses korstnad kuuluvad Volkswageni tehasele

Tuntud inimesi[muuda | muuda lähteteksti]

August Heinrich Hoffmann von Fallersleben, Schumacher, 1819

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

  1. https://www.destatis.de/DE/ZahlenFakten/LaenderRegionen/Regionales/Gemeindeverzeichnis/Administrativ/Aktuell/05Staedte.html
  2. Alle politisch selbständigen Gemeinden mit ausgewählten Merkmalen am 31.12.2018 (4. Quartal), vaadatud 10.03.2019.
  3. Alle politisch selbständigen Gemeinden mit ausgewählten Merkmalen am 31.12.2018 (4. Quartal), vaadatud 10.03.2019.