Wolfsburg

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Wolfsburg

saksa Wolfsburg

DEU Wolfsburg COA.svg
Flagge Wolfsburg.svg

Pindala: 205 km² (2017)[1][2] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 123 914 (31.12.2017)[3] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid: 52° 25′ N, 10° 47′ E
Wolfsburg (Saksamaa)
Wolfsburg

www.wolfsburg.de
VW elektrijaam öösel
Wolfsburgi paiknemine Alam-Saksimaal

Wolfsburg on suuruselt viies linn Alam-Saksimaal Saksamaal. Linna pindala on 204,02 km². 31. detsembril 2017 elas seal 123 914 inimest. Linn paikneb Alleri jõe ääres. See asub umbes 75 km Hannoverist idas ja 230 km Berliinist läänes.

2013. aastal oli Wolfsburg rikkaim linn Saksamaal, kus SKT elaniku kohta oli 128 000 dollarit tänu oma edukatele autotööstusele.

Wolfsburg on kuulus Volkswagen AG peakorteri ja maailma suurima autotehase asukohana. Autostadt on külastajate atraktsioon Volkswageni tehase kõrval, kus on ettevõtte mudelivalik: Audi, Bentley, Bugatti, Ducati, Lamborghini, MAN, Neoplan, Porsche, Scania, SEAT, Škoda Auto, TRATON AG ja Volkswagen Nutzfahrzeuge. Wolfsburg on üks väheseid 20. sajandi esimeses pooles ehitatud Saksa linnu. Selle asutamisest 1. juulil 1938 tööliste koduna, kes tootsid "KdF-Wagenit" (Volkswagen Põrnikas) kuni 25. maini 1945 kandis linn nime "Stadt des KdF-Wagens bei Fallersleben". 1972. aastal ületas rahvaarv esimest korda 100 000 piiri. Kuulub Hannover-Braunschweig-Göttingeni linnastusse.

Geograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Wolfsburg asub iidse Alleri jõeoru lõunapoolsel serval Kesk-Saksa kanali ääres.

Kliima[muuda | muuda lähteteksti]

Aastane sademete kogusumma on umbes 532 mm, mis on üsna väike, kuna see kuulub Saksamaa kümne väiksema hulka. Ainult 7% kõigist Deutscher Wetterdienst (Saksa ilmateenistuse) vaatlusjaamadest registreerivad madalamad näite. Kõige kuivem kuu on oktoober, kõige vihmasem aga juuni, kui sademeid on 1,9 korda rohkem kui oktoobris. Sademed vaevu mitmekesistuvad ja jaotuvad ühtlaselt aastaringselt. Ainult 17% vaatlusjaamadest mõõdavad madalamat iga-aastast kõrvalekaldumist.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

"Wolfsburgi lossi" on esmakordselt mainitud 1302. aastal Bartenslebeni aadliliini elupaigana. Algselt oli see lossitorn Alleri juures, mõni sajand hiljem kaitses seda vallikraav. 1372. aastal ilmus esimene dokumentaalne viide Neuhausi lossile (Burg Neuhaus) Wolfsburgi juures. Pärast Bartenslebeni liini hääbumist 1742. aastal läks selle vara ja Wolfsburgi loss Schulenburgi krahvidele. Kogukondlik mõis oli oluline tööandja lähedalasuvatele Rothenfelde ja Heßlingeni asulatele.

Mõned tänased linnarajoonid, sealhulgas Heßlingen, kuulusid 18. sajandil Magdeburgi hertsogile. 1932. aastal lahutati need rajoonid Preisi Saksimaa provintsist ja liideti Hannoverile kuuluva Lüneburgi ringkonnaga.

Teised linnarajoonid, nagu Vorsfelde, ja külad, mis anti Wolfsburgile üle Helmstedti maakonna poolt, kuulusid sajandeid Braunschweigi hertsogile. Fallersleben ja teised külad kuulusid Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkonnale või Hannoveri kuningriigile.

Wolfsburg asutati 1. juulil 1938 nimega Stadt des KdF-Wagens bei Fallersleben' (KdF autolinn Fallerslebeni juures), planeeritud linn Fallerslebeni küla ümber, ehitatud Volkswageni ('rahvaauto) tehaste tööliste majutamiseks, tehas püstitati Volkswagen Põrnika koostamiseks.

Teise maailmasõja ajal ehitati siin sõjaväeautosid, lennukeid ja muud sõjaväevarustust, peamiselt sunnitööliste ja sõjavangide poolt. 1942. aastal rajasid Saksa võimud paari kuuga linna Arbeitsdorfi koonduslaagri.

Briti okupatsioonivõimu pealekäimisel nimetati linn 25. mail 1945 Wolfsburgiks, seal asuva samanimelise lossi järgi. 1951. aastal eraldati Wolfsburg Gifhorni kreisist ja sellest sai kreisivaba linn.

1955. aastal toodeti Wolfsburgis miljones Volkswagen Põrnikas. Sõjajärgse Põrnika tootmine lõppes Wolfsburgis 1974. aastal, kuigi Saksa Põrnika tootmine jätkus Emdenis 1978. aastani. Wolfsburgi tehased jäävad Volkswageni tootmisvõimsuse oluliseks osaks.

Saksa majandusime ajal koges Wolfsburg võõrtööliste suurt sissevoolu, eriti Itaaliast.

1958. aastal ehitati raekoda. 1960. aastal muudeti Volkswagenwerk GmbH (piiratud vastutusega usaldusühing) AG-ks (aktsiaselts).

Maareformi käigus Alam-Saksimaal 1972. aastal lisati linnale 20 paikkonda. Wolfsburg saavutas ligi 131 000 elanikuga suurlinna staatuse. Linna pindala kasvas 35-lt ligi 204 km²-ni. 1973. aastal saavutas linn suurima rahvaarvu – 131 971.

1982. aastal ehitati A39, A2 (Oberhausen–Hannover–Werder) kõrvaltee, otseteena Wolfsburgini.

1988. aastal sai linnast ülikoolilinn, kui rajati Braunschweig/Wolfenbütteli rakendusteaduste ülikool. Täna on selle nimi Ostfalia rakendusteaduste ülikool.

Volkswagen Golfi 5. põlvkonna käivitamise tutvustamisel tervitas Wolfsburgi linn külastajaid internetis, ametlikus kirjas ja igal linnapiiri tähisel nimega "Golfsburg" 25. augustist 10. oktoobrini 2003. See kampaania sai ajakirjanduse, raadio- ja teleringhäälingu üleriigilise tähelepanu.

2009. aasta suvel pälvis Wolfsburg üleriigilist tähelepanu, kui nende jalgpallimeeskond VfL Wolfsburg võitis Saksa jalgpalliliiga. Kesklinnas peeti pidu umbes 100 000 inimesega ja see oli esimest korda linna ajaloos.

Kultuur ja tõmbenumbrid[muuda | muuda lähteteksti]

Wolfsburgi kesklinn on Saksamaal ainulaadne. Keskaegse linnakeskuse asemel on Wolfsburgis uus ja moodne atraktsioon, mida nimetatakse Autostadtiks. Linna vanas osas Alt-Wolfsburg on mõned mõisahooned traditsioonilises vahvärk stiilis. Mäel Alleri jõe ääres on Wolfsburgi loss.

Autostadt on vabaõhu muuseum-teemapark, mis on pühendatud Volkswagenile kuuluvatele ja hallatavatele autodele. Pargi keskel on Volkswageni peamiste kaubamärkide paviljonid: Volkswagen ja Audi põhjas, kaugemal lõunas SEAT, Škoda Auto, Lamborghini, Bentley, Bugatti ja Premium Clubhouse. Kohe laguuni kõrval on Porsche paviljon. Põnev Volkswagen Commercial Vehiclese paviljon asub pargi kaguosas. Autostadt sisaldab ka planetaariumi; Ritz-Carltoni hotelli; phænot, suurimat praktiline teadusmuuseum Saksamaal; veesuusatamine ja erakunstimuuseum (Kunstmuseum Wolfsburg), spetsialiseerunud moodsale ja kaasaegsele kunstile.

Teine suur atraktsioon on Wolfsburg Water Show, maailma suurim leek-laser-video-purskkaev, millel on kuni 70 meetri kõrgused purskkaevud.

Jrk Riik Rahvaarv (2013)
1 Itaalia 5143
2 Mall:Flag 1022
3 Türgi 611
4 Portugal 405
5 Venemaa 401
6 Tuneesia 370
7 Süüria 278
8 Serbia 272
9 Hiina 269
10 Brasiilia 251

Arhitektuur[muuda | muuda lähteteksti]

Kultuurikeskus, Alvar Aalto (1958-62)
Pühavaimukirik, Alvar Aalto (1958-62)

Ajaloolised lossid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Schloss Wolfsburg (Wolfsburgi loss), Weseri renessanssloss 13. sajandist oli algselt Bartenslebenite elupaik. Linn sai nime selle lossi järgi, see on Wolfsburgi maamärk.
  • Burg Neuhaus (Neuhausi loss) on keskaegne vallikraav 14. sajandist, mille linnavalitsus omandas 1981. aastal.
  • Schloss Fallersleben (Fallerslebeni loss) lõpetati 1551. aastal. 1991. aastast on seal Hoffmann-von-Fallersleben-Museum.

Muuseumid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kunstmuseum Wolfsburg (Wolfsburgi kunstimuuseum) on rahvusvaheliselt tuntud ning on näidanud kaasaegset ja moodsat rahvusvahelist kunsti aastast 1994
  • Städtische Galerie (Linnagalerii), paikneb Schloss Wolfsburgis (Wolfsburgi lossis), näitab mitmekülgseid kaasaegse kunsti teoseid
  • AutoMuseum Volkswagen avati vanas tekstiilivabrikus Heßlingenis 1985. aastal
  • Stadtmuseum Wolfsburg (Linnamuuseum) on kaasaegne muuseum, kus on väljapanek lossi, piirkonna ja linna ajaloost. See asub Wolfsburgi lossis
  • Hoffmann-von-Fallersleben-Museum Fallerslebeni lossis näitab Saksa luule ja demokraatia ajalugu, keskendudes eriti Hoffmann von Fallerslebeni elule aastatel 1798–1874
  • Heinrich-Büssing-Haus Nordsteimkes avati MAN-rühma algatusel Büssingi sünnipäeval 1988. aastal. See näitab Büssingi elu ja arengut käsitööst tööstuseks
  • Burg Neuhaus (Neuhausi loss) on vallikraav, mis näitab lossi ja vesiveski mudelite näitust, hiliskeskaegseid relvi ja dokumente, mis käsitlevad inimeste elu enne 1800. aastat
  • Autostadt on Pariisi Disneylandi järel külastatavuselt teine teemapark Euroopas. Teemaks on autod
  • phæno on ligi 6000 m² näituseruumis asuv teaduskeskus, millel on 250 katsejaama. Ainulaadse arhitektuuri lõi Zaha Hadid
  • Romantikpark Landleben (teemapark) Kästorfis näitab ajaloolist Alam-Saksi küla koos parkide ja restoranidega

Sport[muuda | muuda lähteteksti]

Kõige kuulsam professionaalne spordiklubi linnas on 1945. aastal asutatud VfL Wolfsburg. Jalgpallimeeskond võitis Bundesliga 2009. aastal, DFB Pokali 2015. aastal ja DFL-Supercupi 2015. aastal. Jalgpallinaiskond on isegi edukam, võites Bundesliga 2013. ja 2014. aastal, samuti DFB-Pokali 2013. ja 2015. aastal. Naiskonnal õnnestus võita ka UEFA Naiste Meistrite Liiga kahel järjestikusel aastal, 2013 ja 2014.

Wolfsburgis on ka jäähokimeeskond Grizzlys Wolfsburg, mis on alates 2007. aastast juhtinud Saksamaa jäähoki liigas.

Linnas toimub ka tenniseturniir Volkswagen Challenger, mida peetakse igal aastal Wolfsburgis aastast 1993.

Sõpruslinnad[muuda | muuda lähteteksti]

Wolfsburgi panoraamvaade hämaras, vaadatuna Schillerteichi keskusest. Keskelt vasakule jäävad punases valguses korstnad kuuluvad Volkswageni tehasele

Tuntud inimesi[muuda | muuda lähteteksti]

Hoffmann von Fallersleben, Schumacher, 1819

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

  1. https://www.destatis.de/DE/ZahlenFakten/LaenderRegionen/Regionales/Gemeindeverzeichnis/Administrativ/Aktuell/05Staedte.html
  2. Alle politisch selbständigen Gemeinden mit ausgewählten Merkmalen am 31.12.2018 (4. Quartal), vaadatud 10.03.2019.
  3. Alle politisch selbständigen Gemeinden mit ausgewählten Merkmalen am 31.12.2018 (4. Quartal), vaadatud 10.03.2019.