Sachsenhauseni koonduslaager

Allikas: Vikipeedia
Sachsenhauseni koonduslaagri värav. Kiri sellel ütleb: "Töö teeb vabaks".

Sachsenhauseni koonduslaager (saksa keeles Konzentrationslager Sachsenhausen) oli 1936. aastal rajatud koonduslaager Saksamaal Oranienburgis, 35 km kaugusel Berliinist.

Pealinna Berliini ja Gestapo peakorteri läheduse tõttu oli Sachsenhauseni laagril eristaatus koonduslaagrite süsteemis. Seal õpetati välja koonduslaagrite valvureid ja komandante. Aastatel 1936–1945 hoiti laagris vangistuses üle 200 000 vangi. Vange oli umbes 40 rahvusest. Vangide seas oli poliitilisi vastaseid, juute, mustlasi, homoseksuaale, Jehoova tunnistajaid, Saksamaa okupeeritud riikide kodanikke, uimastisõltlasi, "asotsiaale", alkohoolikuid jt.[1]

Sunnitöö ja inimkatsed[muuda | muuda lähteteksti]

Mitmes laines nagu aprill ja juuni 1938, laagrisse kinni pandud nn "asotsiaalid" olid "inimtööriistad" (omatööjõud) Albert Speeri ja Heinrich Himmleri grandioossetes riigi ülesehitusplaanides, üheks neist oli SS-i allettevõte Deutsche Erd- und Steinwerke (lüh DEST), mis vajas hädasti telliseid, et ehitada Oranienburgi maailmaajaloo suurim tellisetehas ja ümberehitada Berliin.[2]

Das Klinkerwerk Oranienburg oli Sachsenhauseni koonduslaagri Außenlager nimega "Klinkerwerk".

1941. aasta sügisest rakendati vange relvastusettevõtetes Heinkel-Flugzeugwerke (hilisem Heinkel) ja C. Wilhelm Kayser, Ahlemeyer & Co-sse.

Järgnevatel aastatel rakendati vange Saksa relvastuse arendamisel rohkem kui 100 välilaagris ja -komandos, nende sunnitöökohtadeks said Siemens, DEMAG-Panzer, Henschel-Werke, Daimler-Benz, IG Farben ja AEG. [3]

Kingatallajate komando[muuda | muuda lähteteksti]

Selle laagri eripäraks peetakse kingatallajate komandoks nimetatud üksust, kus oli algul 120 vangi ning peagi 170. Nende vangide ülesandeks oli Saksamaa jalatsitööstuse toodangu kulumiskindluse testimine lakkamatul sundmarsil. Vangid varustati uusimate toodetega sellistelt firmadelt nagu Salamander, Bata ja Leiser.[1]

17.-20. novembril 1944. aastal rentis selle salga "salajasis asjus" Kriegsmarine. Esimesel õhtul kell pool üheksa manustas mereväearst Richert vangidele ravimeid väga suurtes annustes. Ravimid sisaldasid 50–100 mg puhast kokaiini tabletina ja 20 mg pervitiini närimiskummina. Poole tunni pärast saadeti vangid testrajale marssima. Marsi tulemused pandi täpselt kirja; marss kestis tol korral öö lõpuni.[4]

Operatsioon Bernhard[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Operatsioon Bernhard.

Heinrich Himmleri korraldusel moodustas SS-Sturmbannführer Bernhard Krüger Sachsenhauseni koonduslaagri vangidest valerahatootmisüksuse, mis kandis operatsioon "Bernhardi" nime. Seal trükkisid 132 juuditest, teise allika koahselt 144 erinevast rahvusest vangi, barakkides 18 ja 19, 132 miljoni väärtuses 5, 10, 20 ja 50 kupüürides Suurbritannia naelu[5], teise allika kohaselt £134,610,810 (ühtekokku 8965080 pangatähte).[6]

Tootmisüksuses toodeti ka dollareid ja valepasse.

Valikuline vangide nimekiri[muuda | muuda lähteteksti]

Koonduslaagri personal[muuda | muuda lähteteksti]

Komandandid[muuda | muuda lähteteksti]

SA

SS-lased

Teised SS-lased[muuda | muuda lähteteksti]

Koonduslaagri kinnistu ja barakid[muuda | muuda lähteteksti]

1938. aastal, kui lisandus laagriplatsile uus barakkide laager, oli laagriplatsil 60 barakki, igas 150 vangi. Barakid olid 2,65 meetri kõrgused, 8 meetri laiused ning 53,3 m pikkused.

Barakkides oli 7 ruumi: 2 magamisruumi, 2 päevaruumi, tualettruum, pesuruum ja Besenkammer. Pesu- ja tualettruum olid ette nähtud mõlema magamisruumi tarbeks. Pesuruumisisustus koosnes 2 Waschfontänen, 1 valamust nõude pesemiseks ja ühest jalavannist, tualettruumis oli 8 kaaneta potti ja 8 pissuaari. Päevatoas olid mitmed lauad, 16-le vangile kuid ometi pidid 40 inimest ühe laua taga istuda saama, osadel vangidel tuli püsti seista. Siin oli ka "blokivanema" ruum.[7]

Järellugu[muuda | muuda lähteteksti]

Laagri vabastasid Nõukogude Liidu ja Poola sõjaväelased 22. aprillil 1945. Aastatel 19451950 asus Sachsenhausenis Nõukogude erilaager. Selle aja jooksul oli seal vangistuses üle 60 000 inimese, kellest vähemalt 12 000 suri. Aastatel 19611990 asus laagri territooriumil memoriaalkompleks. Alates 1993. aastast tegutseb laagri alal jälle muuseum ja memoriaal.



Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Ohler (2017), lk 200.
  2. Yvonne Jennerjahn, Neuer NS-Gedenkort eröffnet Klinkerwerk Oranienburg wird Geschichtspark, 21.04.2015, veebiversioon (vaadatud 9. oktoobril 2017) saksa keeles
  3. BERLIN & BRANDENBURG, Zwangsarbeit im Konzentrationslager Sachsenhausen, 23.10.2014, veebiversioon (vaadatud 9. oktoobril 2017) saksa keeles
  4. Ohler (2017), lk 201.
  5. J?Laulik, Juudid tegid Hitlerile parimat valeraha, Sirp, 12.09.2008, veebiversioon (vaadatud 9. oktoobril 2017)
  6. ANTHONY HOROWITZ, The Fuhrer's forgers, 22. september 2007, veebiversioon (vaadatud 9.oktoobril 2017) inglise keeles
  7. Simeon H., Björn Z., Fabian D, Häftlingsalltag im Konzentrationslager Sachsenhausen, 28. mai 2013, veebiversioon (vaadatud 9. oktoobril 2017) saksa keeles

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]