Delmenhorst

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Delmenhorst

saksa Delmenhorst

DEU Delmenhorst COA.svg
Delmenhorsti vapp
Pindala: 62,5 km² (2016)[1][2] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 77 521 (31.12.2017)[3] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid: 53° 3′ N, 8° 38′ E
Delmenhorst (Saksamaa)
Delmenhorst

Koduleht: https://www.delmenhorst.de/
Delmenhorsti paiknemine Alam-Saksimaal
Kell Nordwolle hoonel

Delmenhorst on kreisivaba linn (Kreisfreie Stadt) Alam-Saksimaal Saksamaal. Linna pindala on 62,36 km². 31. detsembril 2017 elas seal 77 521 inimest. Linn paikneb Delme jõe ääres 10 km läänes Bremenist, millega see moodustab katkematu linna-ala, samas Oldenburg on 25 km loodes.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Delmenhorsti on esmakordselt mainitud 1254. aastal, pärast seda, kui Oldenburgi krahv Otto I ostis 1234. aastal paiga Delme jõe ääres. Linnus uue asula kaitseks rajati umbes 1247. aastal. Järgmine krahv Otto II tegi linnuse oma residentsiks; 15. juulil 1371 kuulutati Delmenhorst Bremeni linnaõigusega iseseisvaks linnaks.

Pärast lühikest perioodi Bremeni piiskopi juhtimise all aastatel 1421–1436 läks Delmenhorst tagasi Oldenburgi eestkoste alla. Hiljem oli Delmenhorst kurikuulsa röövelparuni krahv Gerdi alluvuses. Selle valitsus lõppes 1482. aastal tänu linnuse piiramisele, mis korraldati Münsteri piiskopi juhtimisel. Seega oli linn nüüd Münsteri võimu all, kuni krahv Anton I võitis lõpuks linna 1547. aastal tagasi, samuti linnuse.

Kui Antoni viimane pärija Christian 1647. aastal suri, langes Delmenhorst taas Oldenburgi eestkoste alla. Kuna Oldenburg kuulus Taani kuningatele ja Oldenburgi regent oli sel ajal Taani kuninga sugulane, oli Delmenhorst seega Taani kontrolli all.

1767. aastal ostis Delmenhorsti keisrinna Katariina II, kuid andis selle 1773. aastal uuele Oldenburgile. 1777. aastal kuulutati Delmenhorstis välja Oldenburgi hertsogkond. 1806. aastal okupeerisid Prantsuse ja Hollandi väed territooriumi; Delmenhorst oli Prantsuse keisririigi osa aastatel 1811–1813.

Industriaalajastul koges Delmenhorst tänu Bremenile suurt majanduskasvu. Kuna Bremen oli erinevas tollitsoonis, pidid kaupmehed, kes tahtsid eksportida tööstuskaupu väljaspool Bremenit, maksma kõrget tollimaksu. Seetõttu eksportisid nad ainult toorainet ja tootsid oma tooteid ümbritsevates külades. Tekkinud tööstused olid Jute – ketramine ja kudumine 1871. aastal, Delmenhorster Linoleumfabriklinoleumivabrik 1882. aastal, Norddeutsche Wollkämmerei und Kammgarnspinnerei või Nordwolle – suurem ketramine, ja mitmed teised. Elanike arv nendel aastatel neljakordistus.

1903. aastal kuulutati Delmenhorst kreisfreiks, see tähendab, et sel oli omavalitsus, ei pidanud järgima ühtegi teist kreisi. 1930. aastate ülemaailmse majanduskriisiga läks Nordwolle pankrotti – sellest hoolimata kasvas linn suuremaks, liidendati mitmed ümberkaudsed väiksemad külad. Kristalliööl 1938. aasta novembris põletati sünagoog natside poolt maha, kes olid Saksamaal 1933. aastal võimule tulnud. Pärast Teist maailmasõda oli Delmenhorst Briti okupatsioonitsoonis ja pidi tegelema tuhandete põgenikega Saksamaa idaosast, mida nüüd okupeeris Nõukogude Liit. Brittide nimetatud linnapea Briti okupatsiooni ajal oli major Jack Wolfe, Briti politseijõudude inspektor. 1950. aastal elas Delmenhorstis rohkem kui 57 000 inimest.

1960. aastatest on tööhõive pidevalt vähenenud, jättes enam kui 13% linnaelanikest töötuks ja ligi 7% elab sotsiaalhoolekandest. 2000. aastal oli Delmenhorst Hannoveril põhineva Expo 2000 eelpost.

Hanse-Wissenschaftskolleg (HWK) instituut edasijõudnud uuringuteks paikneb Delmenhorstis, Deichhorsti naabruses. HWK edendab koostööd rahvusvaheliste teadlaste ja kunstnike vahel, kellest paljud asuvad HWK pinnal. Avalikkus on hõivatud avaliku loengusarja kaudu. Uurimisvaldkonnad on energia, maa, aju ja ühiskond.

Suuremad välismaalaste rühmad
Riik Inimesi (31.12.2018)
Türgi 2334
Süüria 1676
Poola 1409
Bulgaaria 1328
Rumeenia 1151
Iraak 973
Afghanistan 332
Kreeka 324
Venemaa 261
Ukraina 200

Vaatamisväärsused[muuda | muuda lähteteksti]

Linna maamärk on veetorni kompleks koos külgneva raekojaga, ehitatud aastatel 1910–1914 arhitekt Heinz Stoffregeni poolt.

Veetorn

Teine huvitav paik on Burginsel (Linnusesaar), millel oli keskajal vana linnus. Ehitis lammutati 18. sajandil. Täna on vana linnuse paigas park (Graft).

Linna tööstusajalugu esindab Nordwolle Museum.

Sõpruslinnad[muuda | muuda lähteteksti]

Pilte[muuda | muuda lähteteksti]

Tuntud inimesi[muuda | muuda lähteteksti]

Fritz Stuckenberg, 1915
Iwan Bloch (enne 1920)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]