Must surm
 |
See artikkel räägib 14. sajandi katkupandeemiast; haiguse kohta vaata artiklit Katk |
Must surm oli aastatel 1346–1363 Euroopas puhkenud katkupuhang, mille põhjustas kirpude ja õhu kaudu leviv bakter Yersinia pestis. Seda peetakse üheks inimajaloo kõige laastavamaks pandeemiaks; erinevatel hinnangutel suri kokku 25 kuni 50 miljonit inimest, mis võis olla 30–60% 14. sajandi Euroopa rahvastikust.
Musta surma päritolu ja levikutee üle pole teadlaste seas üksmeelt. Teada pole ka täpne alguspunkt, ehkki mõned tõendid viitavad Kesk-Aasiale, Hiinale ja Lähis-Idale. Euroopasse jõudis pandeemia 1346. aastal Krimms asunud Genova kaubasadama Kaffa kaudu, mis oli parasjagu Kuldhordi khaani Jani Begi vägede piiramisrõngas. Sealt levis see ilmselt genovalaste laevadel elanud rotikirpude kaudu läbi Vahemere piirkonna, jõudes Põhja-Aafrikasse, Lääne-Aasiasse ning Konstantionoopolist, Sitsiiliast ja Itaalia poolsaarelt Euroopasse. Tõendid näitavad, et maismaale jõudes levis must surm kiirelt edasi inimeselt inimesele kopsukatkuna, mille nakatumispotentsiaal oli palju suurem kui puhangu algvormiks olnud muhkkatkul, mille siirutajaks olid rotikirbud.
Arvatakse, et Lähis-iIdas tappis katkupuhang ligikaudu 33% sealsest rahvastikust.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- "Must surm laastas Euroopa idaosa arvatust vähem" ERR Novaator, 11. veebruar 2022