Trier
See artikkel räägib linnast; endisaegse peapiiskopkonna kohta vaata Trieri peapiiskopkond ja kuurvürstiriigi kohta vaata Trieri kuurvürstkond. |
Trier | |||
---|---|---|---|
| |||
[ tr'iir ] | |||
| |||
Vaade Trierile | |||
| |||
Pindala | 117,06 km² | ||
Elanikke | 112 195 (31.12.2022) | ||
| |||
Koordinaadid | 49° 45′ N, 6° 38′ E | ||
Trier on kreisivaba linn Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal Moseli kaldal.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Antiikaeg[muuda | muuda lähteteksti]
Trier on üks Saksamaa vanimaid linnu. Sel kohal oli keltide hõimu treeverite asula, mille 50. aastatel eKr alistas Julius Caesar. Hõimu nime on tänapäevalgi linna nimes aimata. Aastal 16 eKr rajasid roomlased asula kohale Augusta Treverorumi linna. Keiser Augustuse järgi nimetamine oli suur au, mis on osaks saanud veel ainult Augsburgile ja Augstile. Linnast sai Gallia Belgica provintsi pealinn. Umbes 70. aastal muudeti see Rooma kolooniaks. 2. sajandil algas selle halduskeskuse ja liiklussõlme õitseng.
259. aastal lõi Gallia Rooma impeeriumist lahku. Tekkinud Gallia impeeriumi valitses Postumus ja impeeriumi pealinn oli Trier. Pärast Postumuse surma hävitasid frangid ja alemannid 275. aastal linna, kuid see taastati peagi.
Constantius I Chlorus ehitas selle üles ja tegi aastal 293 oma residentsiks. Tollal oli Trieris ka rahapaja. Linnas käis elav ehitustegevus ja valitses õukondlik kultuur. See oli üks impeeriumi kõige tähtsamaid keskusi. 350. aastal ründasid Trieri germaanlased, kuid Julianus Apostata lõi kallaletungi tagasi.
Umbes aastal 395 viidi õukond ja haldusasutused Trierist Milanosse ja Arles'i. On säilinud palju 2.–4. sajandi ehitiste varemeid (amfiteater umbes aastast 100, linnavärav Porta Nigra, termid, palee koos basiilikaga, Roomlaste sild).
Kui Rooma riik loobus 5. sajandil piiri kaitsmisest Reini jõel, tähendas see linna hiilguse lõppu. Trieri vallutasid ja rüüstasid frangid aastatel 413 ja 421 ning hunnid Attila juhtimisel 451. aastal. 475. aastal läks Trier frankide valdusse. Selle sajandiga vähenes linnaelanike arv 60 000 pealt 5000ni.
Keskaeg[muuda | muuda lähteteksti]
Uusaeg[muuda | muuda lähteteksti]
Trier on Karl Marxi sünnilinn.
Trieri Rooma-aegsed mälestised ning toomkirik ja Liebfrauenkirche kuuluvad UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Sõpruslinnad[muuda | muuda lähteteksti]
Trieril on üheksa sõpruslinna:
- Metz, Prantsusmaa aastast 1957
- Gloucester, Suurbritannia, aastast 1957
- Ascoli Piceno, Itaalia, aastast 1958
- 's-Hertogenbosch, Holland, aastast 1968
- Pula, Horvaatia, aastast 1971[1]
- Fort Worth, Texas, USA aastast 1987
- Weimar, Saksamaa aastast 1990
- Nagaoka, Jaapan, aastast 2006
- Xiamen, Hiina, aastast 2010
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Međunarodna suradnja Grada Pule". Grad Pula. Originaali arhiivikoopia seisuga 5.05.2012. Vaadatud 19.01.2014.