Mehhatroonika

Allikas: Vikipeedia

Mehhatroonika (sõnadest mehhaanika ja elektroonika) on mehaanika, elektroonika ja informaatika sünergeetilisel koostoimel põhinev rakendusteadus.[1]

Algselt ühendas mehhatroonika mehaanikat (eriti elektromehaanikat ja peenmehaanikat) ning elektroonikat. Aja jooksul on aga mehhatroonika hõlvanud lisaks arvutisüsteemid, mikrosüsteemid ja telekommunikatsiooni. Mikro- ja nanoelektroonika võimaldavad viia juhtimistehnika komponenditasemele ja niiviisi luua kompaktseid sõlmi, mis on suutelised ise analüüsima mõõtetulemusi ja samuti toimima süsteemi teistest osadest tuleva info alusel.

Mehhatroonika eesmärk on tehniliste süsteemide funktsionaalsete võimaluste täiustamine ja uutel põhimõtetel töötavate seadmete loomine, kasutades süsteemidesse sisseehitatava tehisintellekti põhimõtteid, nutikaid andureid, täitureid, programmeeritavat elektroonikat ning tänapäeva info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimalusi.[2]

Esimest korda mainis mehhatroonikat Jaapani ettevõtte Yaskawa vaneminsener Tetsuro Mori aastal 1969. Rakendusteadusalaks kujunes mehhatroonika 1980. aastail seoses tööstusrobotite servoajamite väljatöötamisega.

Mehhatroonikaharidus Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]