Emden

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Saksamaa linnast; Saksamaa kergeristlejate kohta vaata artikleid Emden (1909) ja Emden (1925); teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Emden (täpsustus).

Emden

saksa Emden

Wappen Emden.svg

Pindala: 112 km² (2016)[1][2] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 50 607 (31.12.2017)[3] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid: 53° 22′ N, 7° 12′ E
Emden (Saksamaa)
Emden

www.emden.de
Flug Emden 2010 191.JPG
Emdeni paiknemine Alam-Saksimaal

Emden on kreisivaba linn ja sadam Alam-Saksimaal Saksamaal Põhjamere kaldal Emsi jõe suudmes. See on peamine linn Ida-Friisimaa piirkonnas. Linna pindala on 112,33 km². 31. detsembril 2017 elas seal 50 607 inimest.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ajaloolised seosed

Ida-Friisimaa krahvkond 1464–1744
Preisi kuningriik 1744–1806
Hollandi Kuningriik 1806–1810
Prantsuse esimene keisririik 1810–1813
Preisi kuningriik 1813–1815
Hannoveri kuningriik 1815–1866
Preisi kuningriik 1866–1871
Saksa keisririik 1871–1918
Weimari vabariik 1918–1933
Kolmas riik 1933–1945
Liitlaste okupeeritud Saksamaa 1945–1949
Lääne-Saksamaa 1949–1990
Saksamaa 1990–tänapäev

Uus kirik Emdenis (1648).

Emdeni täpne asutamise kuupäev on teadmata, kuid see on olemas olnud vähemalt 8. sajandist. Emdeni vanemad nimed on Amuthon, Embda, Emda ja Embden. Linnaõiguse ja linna vapi Engelke up de Muer (Väike ingel müüril) annetas keiser Maximilian I 1495. aastal.

16. sajandil sai Emden lühikeseks ajaks oluliseks reformatsiooni keskuseks krahvinna Anna von Oldenburgi juhtimisel, kes otsustas leida religioosse "kolmanda tee" luterluse ja katoliikluse vahel. 1542. aastal kutsus ta Poola aadliku Jan Łaski (või Johannes a Lasco) asuma protestandi kiriku pastoriks Emdenis; ja 7 aastat jätkas ta uue usu levitamist Ida-Friisimaa piirkonnas. Kuid pärast keiser Karl V survet 1549. aastal pidi krahvinna paluma Łaskit lahkuma Inglismaale ja katse lõppes. Sellele vaatamata oli pärand Hollandi reformatsiooni jaoks oluline.

Emden oli 17. sajandil väga rikas linn tänu suurele hulgale Hollandi sisserändajatele, nagu Diederik Jansz Graeff. See oli sel ajal reformitud protestantluse keskus, anti välja esimene piiblitõlge hollandi keeles.

Emdeni revolutsioon 1595. aastal põhjustas Emdeni muutumise eraldiseisvaks linnriigiks. Poliitiline teoreetik Johannes Althusius oli sündik aastatel 1604-1638.

1744. aastal annekteeris Emdeni Preisimaa. 1752. aastal rajas Friedrich Suur Kantoniga kauplemise eesmärgil Emder Ostasiatische Handelskompanie, kuid ettevõte hävitati, kui Prantsuse väed 1757. aastal Seitsmeaastase sõja ajal Emdeni vallutasid. 1758. aastal vallutasid Inglise-Saksa väed linna tagasi ja britid kasutasid seda peamise varustusbaasina jätkuva sõja toetamiseks Vestfaalis.

Napoleoni ajastul olid Emden ja ümberkaudsed Ida-Friisi maad üürikese Hollandi Kuningriigi osad.

Industrialiseerimine algas 1870. aasta paiku paberivabriku ja mõnevõrra suurema laevatehasega. 19. sajandi lõpus ehitati suur kanal, Dortmund-Ems-Kanal, mis ühendas Emdeni Ruhrimaaga. See tegi Emdenist "Ruhrimaa sadama", mis kestis 1970. aastateni. Kivisütt veeti lõunast Põhjamere sadamasse ja sisseveetud rauamaak veeti kanali kaudu Reini ja Ruhri suunas. Viimane rauamaagilaev sildus Emdeni sadamas 1986. aastal.

1903. aastal asutati suur laevatehas Nordseewerke, mis on tänini alles.

Kesklinn hävitati Teises maailmasõjas peaaegu täielikult Liitlaste pommirünnakute tagajärjel, hävitades peaaegu kõik ajaloolised hooned. RAF pommitas Emdenit esimest korda 31. märtsil 1940. Kõige raskem pommitamine toimus 6. septembril 1944, kui hävitati umbes 80 % kõigist kesklinna majadest. Linna kollektiivses mälus mängib see kuupäev ikka veel olulist rolli. Laevatehas jäi suuresti puutumata – britid sihtisid elamupiirkondi, ilmselt kättemaksuks Coventry pommitamise eest Luftwaffe poolt. Rekonstrueeritud linn avati 6. septembril 1962, täpselt 18 aastat pärast pommitamist.

Majandus[muuda | muuda lähteteksti]

Emdeni peamised tööstusharud on autotootmine ja laevaehitus. Volkswagenil on suur tootmisettevõte, mis ehitab Volkswagen Passati autot ja kus töötab umbes 10 000 inimest. Emdeni sadam on ka üks kolmest peamisest autode veo sadamast Euroopas (koos Zeebruggega Belgias ja Bremerhaveniga Saksamaal). 2005. aastal imporditi ja eksporditi rohkem kui 850 000 autot. Nordseewerke laevatehas, Thyssenkruppi tütarettevõtr, annab tööd umbes 1400 sadamatöölisele ja on spetsialiseerunud tavaallveelaevadele. See toodab ka erinevaid kaubalaevu, samuti eriotstarbelisi laevu nagu jäämurdjad, süvendajad ja teised seda tüüpi laevad.

Teine oluline majandussektor on turism, peamiselt päevareiside sihtkohana turistidele, kes peatuvad ümberkaudsetes Põhjamere ranniku külades.

Rakenduskõrgkool (Fachhochschule) avati 1973. aastal. Praegu õpib umbes 4240 õpilast, enamus neist tehnilistel aladel degrees.

Lennufirma Ostfriesische Lufttransport peakorter asub Emdenis.

Sport[muuda | muuda lähteteksti]

Suurim jalgpalliklubi on Kickers Emden. Staadioni mahutavus on Saksamaa Jalgpalliliidu ohutusalaste vaiete tõttu 7200. 1994. aastal jälgis umbes 12 000 pealtvaatajat matši Hamburger SV varumeeskonna vastu, mis on ikka veel rekord. Sel hooajal sai Kickers Emden 3. Liga meistriks, kuid ei tõusnud 2. Bundesligasse, kuna meeskond kaotas üleminekuvoorus.

Kuna Emden asub mitte ainult Põhjamere lähedal, vaid ka Emsi jõe ja mitmesuguste väikeste jõgede ja kanalite lähedal, on elanike ja turistide seas populaarsed paadispordid.

Tuntud inimesi[muuda | muuda lähteteksti]

Ludolf Bakhuizeni autoportree

Linna järgi nimetatud laevad ja paigad[muuda | muuda lähteteksti]

Erruläinud tulelaev Amrumbank Emdeni raekoja ees
Raekoda (Rathaus)

Kolm Saksa kergeristlejat on nimetatud linna järgi, kaks neist teenisid Esimeses maailmasõjas ja kolmas Teises maailmasõjas. Tänaseks on linna järgi nime saanud viies mereväe laev.

Sügav merepiirkond Vaikses ookeanis Filipiinide lähedal on nimetatud esimese Emden laeva järgi ja kannab saksa keeles seega nime Emdentief. Paigast (10 400 m sügav) kuuldi 1920. aastatel (1920., 1923. või 1928. — erinevad allikad).

Sõpruslinnad[muuda | muuda lähteteksti]

Pilte[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]