Osnabrücki kreis

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Osnabrücki kreisi paiknemine Alam-Saksimaal
Vapp

Osnabrück on kreis (Landkreis) Alam-Saksimaal, Saksamaal. Kreisi pindala on 2122 km². 31. detsembril 2017 elas seal 356 140 inimest. See on pindala suuruselt teine kreis Alam-Saksimaal.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kreis praegusel kujul moodustati 1. juulil 1972, kui ühendati endised kreisid Melle, Bersenbrück ja Wittlage ning enamus vanast Osnabrücki kreisist. Kaheksa valda (Atter, Pye, Hellern, Nahne, Voxtrup, Darum, Gretesch ja Lüstringen) ühendati samal aastal Osnabrücki linnaga. Endist Osnabrücki kreisi oli 1932. aastal juba Iburgi kreisiga laiendatud. 1972. aasta kohalike omavalitsuste reform tõi kaasa ka märkimisväärse valdade arvu vähenemise.

Praegune Osnabrücki kreisi ja linna ühendatud territoorium on peaaegu sama, mis Osnabrücki piiskopkonnal, mis eksisteeris 1802. aastani, kui see mediatiseeriti ja omistati Hannoveri kuurvürstkonnale. Aastatel 1807 kuni 1813 okupeeris seda Prantsusmaa, pärast mida tagastati see Hannoveri kuningriigile. Pärast 1866. aasta Austria-Preisi sõda annekteeris Hannoveri kuningriigi (sealhulgas endise Osnabrücki piiskopkonna) Preisi kuningriik. 1. novembrist 1946 on ala Alam-Saksi osa.

Geograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Kreisi põhjapoolne 2/3 asub Põhja-Saksa madalikul; Teutoburgi metsa ja Wieheni mäestikud kulgevad ida-läänesuunalisena kreisi lõunapoolses kolmandikus. Hase jõgi voolab läbi kreisi lõunast põhja. Idaosas voolab Hunte.

Kreis ümbritseb kreisivaba Osnabrücki linna. Koos moodustavad nad Osnabrücker Landi, mida saab jagada inter alia väiksemateks piirkondadeks: Artland, Grönegau ja Wittlager Land.

Tecklenburger Land läänes on Osnabrücker Landi geograafiline jätk naaberliidumaal Põhja-Rein-Vestfaalis. Sageli kutsutakse seda Münsterlandiks, kuigi ajalooliselt kuulub see Osnabrücker Landi.

Kreisi ümbritsevad (läänest ja päripäeva) Emslandi, Cloppenburgi, Vechta ja Diepholzi kreisid, Põhja-Rein-Vestfaali liidumaa (Minden-Lübbecke, Herfordi, Gütersloh', Warendorfi ja Steinfurti kreisid) ning Osnabrücki linn.

Linnad ja vallad[muuda | muuda lähteteksti]

Linnad ja vallad Osnabrücki kreisis
Linnad Vabad vallad Samtgemeinden
  1. Bad Iburg
  2. Bramsche
  3. Dissen
  4. Georgsmarienhütte
  5. Melle
  1. Bad Essen
  2. Bad Laer
  3. Bad Rothenfelde
  4. Belm
  5. Bissendorf
  6. Bohmte
  7. Glandorf
  8. Hagen
  9. Hasbergen
  10. Hilter
  11. Ostercappeln
  12. Wallenhorst
  1. Badbergen
  2. Menslage
  3. Nortrup
  4. Quakenbrück1, 2
  1. Alfhausen
  2. Ankum
  3. Bersenbrück1, 2
  4. Eggermühlen
  5. Gehrde
  6. Kettenkamp
  7. Rieste
  1. Berge
  2. Bippen
  3. Fürstenau1, 2
  1. Merzen
  2. Neuenkirchen1
  3. Voltlage
1Samtgemeinde keskus; 2linn

Religioon[muuda | muuda lähteteksti]

Osnabrücki kreisi ala on reformatsioonist ja Vestfaali rahust saati usutunnistuselt segatud – seal elavad nii luterlased kui ka katoliiklased. Kuna (katoliiklik) Osnabrücker Land külgnes luterlike territooriumitega, on luterlased kreisis alates 19. sajandist. Usutunnistuslik jaotus ei ole märgatavalt muutunud vaatamata Heimatvertriebene sissevoolule pärast 1945. aastat.

Transport[muuda | muuda lähteteksti]

Maanteed[muuda | muuda lähteteksti]

Kreisi läbivad järgmised maanteed:

Raudteed[muuda | muuda lähteteksti]

Esimene kreisi territooriumile jõudnud raudtee oli Hannoversche Westbahn, mis ühendas 1855. aastal Osnabrücki Hannoveriga. 1856. aastal pikendati see Rheineni. Köln-Mindener Eisenbahn-Gesellschaft ühendas Osnabrücki Bremeniga 1871. aastal ja Münsteriga 1873. aastal. See tegi linnast olulise raudteesõlme.

Tänapäeval kasutatakse ühistranspordiks järgmisi raudteeliine:

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]