Urmas Kibuspuu

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Urmas Kibuspuu (5. detsember 1953 Tallinn13. juuni 1985 Tallinn) oli eesti näitleja.

Kibuspuu lõpetas kunstikallakuga Tallinna 46. Keskkooli, kus tema klassivendade seas olid Georg Bogatkin ja Raimo Aas. Juba keskkoolis osales ta teatrikavades[1]. Lavakunstikateedri lõpetas ta 1976. aastal 7. lennus koos Tiit Bergi, Sulev Luige, Aare Laanemetsa ja Jüri Krjukoviga. See oli ka viimane lend, mida juhendas Voldemar Panso[2].

Urmas Kibuspuud on nimetatud XX sajandi Eesti üheks eredamaks meesnäitlejaks Theodor Altermanni ja Jaan Sauli kõrval[1]. Tõsiste rollide kõrval mängis ta nii lasteetendustes kui ka koomilistes osades ja estraadikavades, tihti koos Jüri Krjukoviga.

Lavastused[muuda | muuda lähteteksti]

Telelavastused[muuda | muuda lähteteksti]

Filmid[muuda | muuda lähteteksti]

Kuuldemängud[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Kibuspuu sai nime Karl August Hindrey raamatu "Urmas ja Merike" järgi.[3]

Tema hüüdnimi oli Kips.

Tal on poeg Paul-Erik Kokamägi (snd 1977); poja ema on Ilo Kokamägi, kelle õde on kunstnik Epp Maria Kokamägi.

Tema tädipoeg Enn Veevo on EEKBKL Palade Priikoguduse pastor, teine tädipoeg Jaan Bärenson on Eesti Piibliseltsi peasekretär.

31-aastaselt suri Kibuspuu ajukasvajasse.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Rando Tooming "Urmas Kibuspuu: kuulsus pole muud kui riiklikud matused", Õhtuleht, 3. detsember 2009
  2. "Urmas Kibuspuu" blogis "Minu elu pisiasjad"
  3. Kirsti Vainküla "Arusaam, kes mu isa oli, võtab kogu elu." Õhtuleht, 5. detsember 2003

Personaalia[muuda | muuda lähteteksti]

  • Rait Avestik "Urmas Kibuspuu 31 aastat" Tallinn: Tänapäev, 2009

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]