Ago Saller

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Ago Saller (õieti Sal-Saller; 23. jaanuar 194628. juuni 1980) oli eesti näitleja.

1964. aastal lõpetas ta Tallinna 20. Keskkooli.[1] Õppis Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedris, mille lõpetas 1968. aastal (3. lend). Seejärel töötas Draamateatris. Esinenud ka paljudes telelavastustes. Kuulus raadio sarisaate "Meelejahutaja" esimesse truppi.

Rollid Draamateatris[muuda | muuda lähteteksti]

  • Okun (Juri Printsev. Üheksas sümfoonia, 1968)
  • Neljas linnaelanik (Friedrich Dürrenmatt. Vana daami visiit, 1968)
  • Jerry Ryan (William Gibson. Kahekesi kiigel, 1969)
  • Melites (Hans Luik. Kaks kuulsat kurjategijat, 1969)
  • Kurski (Mihhail Šatrov. Kolmekümnes august, 1969)
  • Tim (Ardi Liives. Monolisk ehk Alasti tünnis, 1969)
  • Hunt (Jevgeni Švarts. Punamütsike, 1969)
  • Oskar (Anton Hansen Tammsaare. Ma armastasin sakslast, 1970)
  • Harold Corringe (Peter Shaffer. Must komöödia, 1970)
  • Jaan (August Kitzberg. Tuulte pöörises, 1970)
  • Õrnade tunnete minister (Jevgeni Švarts. Alasti kuningas, 1971)
  • Aemilianus (Friedrich Dürrenmatt. Romulus Suur, 1971)
  • Wurm (Friedrich Schiller. Salakavalus ja armastus, 1971)
  • Artšil Savaneli (Aleksandr Tšhaidze. Sild, 1972)
  • Kibusk (Jüri Tuulik. November mere ääres, 1972)
  • Õpilane (Aleksei Arbuzov. Õnnetu inimese õnnelikud päevad, 1972)
  • Karalašvili (Aleksandr Volodin. Ära jäta mind, 1972)
  • Eedi Eesner (Mats Traat. Tants aurukatla ümber, 1973)
  • Herostratos (Grigori Gorin. Imepõletaja, 1973)

  • Jänes (Alan Alexander Milne. Karupoeg Puhh, 1973)
  • Neljas pale (Aleksandrs Čaks. Mängi, pillimees!, 1974)
  • Šamanov (Aleksandr Vampilov. Möödunud suvel Tšulimskis, 1974)
  • Lavruhhin (Aleksei Arbuzov. Rännuaastad, 1974)
  • Vanaätt (Oskar Luts. Nukitsamees, 1974)
  • Sir William Catesby (William Shakespeare. Richard III, 1975)
  • Jessenjuk (Mihhail Roštšin. Ešelon, 1975)
  • Maksunõudja (Teuvo Pakkala. Parvepoisid, 1975)
  • Golaud (Maurice Maeterlinck. Pelléas ja Mélisande, 1975)
  • Roman Ljubajev (Aleksandr Gelman. Ühe koosoleku protokoll, 1976)
  • Supelinspektor (Henrik Ibsen. Kui me surnud ärkame, 1976)
  • Karl (Enn Vetemaa. Roosiaed, 1976)
  • Hall (Enn Vetemaa. Roosiaed, 1976)
  • Peremees (Jaan Kaplinski. Neljakuningapäev, 1977)
  • Pasun (Mihhail Žvanetski. Allegro moderato (Elavalt, mõõdukalt), 1977)
  • Roman Koškin (Konstantin Trenjov. Ljubov Jarovaja, 1977)
  • Gavril (Jordan Radičkov. Jaanuar, 1978)
  • Ignat Nurkov (Aleksandr Gelman. Tagasiside, 1978)
  • Polonius (William Shakespeare. Hamlet, 1978)

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Ago Saller oli Hendrik Sal-Salleri onu.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]