Priit Aimla
![]() | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
![]() |
See artikkel räägib humoristist; trompetimängija kohta vaata artiklit Priit Aimla (trompetist). |

Priit Aimla (sündinud 19. aprill 1941 Võrus) on Eesti humorist, ajakirjanik ja poliitik.
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Priit Aimla lõpetas 1959. aastal Paide 1. keskkooli ning seejärel õppis Tartu riiklikus ülikoolis füüsikat ja inglise keelt.[viide?]
Aastatel 1968–1988 oli ta Eesti Raadio meelelahutussaadete toimetaja.[1]
Ta on kirjutanud humoreske, näidendeid, libretosid ja laulusõnu. Lisaks on ta lastelavastuste "Üle linna Vinski" ja "Onu Tik-Taki seiklused" (1981) sõnade autor. Ta on eestindanud näidendi "Thijl Ulenspiegel" ja selle laulude sõnad (kavastatud Eesti NSV riiklikus noorsooteatris 1986, Endlas 1996 ja Ugalas 2003–2004) ning kirjutanud libreto "Elurõõmumosaiik: 100 aastat Estonia operetti" (2005–2006).[viide?]
1980. aastal kirjutas Priit Aimla alla 40 kirjale.[viide?]
Priit Aimla kuulus Eesti kongressi ning riigikogu VII (kuningriiklased) ja VIII koosseisu (keskerakond). 1999. aastast on ta sotsiaaldemokraatliku erakonna liige.[viide?]
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
Teosed[muuda | muuda lähteteksti]
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- "Naliaad: humoreskid" (1973)
- "Kahe kuhja vahel" (1976)
- "Valitud seosed" (1981)
- "Aja viide: estraadimonoloogid ja -stseenid ning näidendid" (1987)
- "Seitse korda seitse" (1990)
- "Seedrioru serenaad ehk Kolmandal katsel keset Kanadamaad – seekord pelgalt sõnupidi" (1991)
- "Imelised aastad: 30 kuud, 1987–1990" (1991)
- "Korjanduskarp" (1991)
- "Ameerika onu: mu esimene eestiaegne kogumik" (1993)
- "Öösel tehtud" (1994)
- "Aasija astub Euroopasse" (1995)
- "Me käisime seaduste mäel" (2000)
- "Lend üle naljasoone" (2002)
- "Reisile meiega" (2004)
- "Igal linnul oma laul" (2009)
Telesaated[muuda | muuda lähteteksti]
Ta on kirjutatud stsenaariumid järgmistele Eesti Televisiooni saadetele:
- "Päkapikula" (1980)
- "Evergreen-show" (1981)
- sari "Huumoriaken" (1982–1983)
- "Unes või ilmsi" (1983)
- "Kolmas kell" (1983)
- sari "Naeroobika" (1986)
- "Kuidas veab" (1989)
- estraadikava "Kolmekesi paaris" (1992)
- "Teeveejahutaja" (2004)
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Priit Aimla on abielus ja tal on kolm last. Lastest tuntuim on muusik ja pedagoog Siim Aimla. Tema onu oli Helmut Tarand, onupoeg on Andres Tarand.[viide?]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ EE 14. köide, lk 13.
- ↑ Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 1227
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Priit Aimla portaalis "Tartu ilukirjanduses"