Arvo Haug

Allikas: Vikipeedia
Presidenti valimas 21.09.2001

Arvo Haug (sündinud 14. mail 1938 Tallinnas) on Eesti psühhiaater, tervishoiujuht ja poliitik.

Ta on lõpetanud 1957. aastal Tallinna 2. Keskkooli ja 1963. aastal Tartu Riikliku Ülikooli (õppis arstiteaduskonnas), oli psühhiaatriaringi vanem. Koos E. Rebase ja V. Mustaga sai üleliidulisel üliõpilaste uurimistööde konkursil audiplomi.

Ta on teinud uurimistööd tervishoiukorralduse, psühhiaatria, tööravi, hingehaiguste ja perekonnatervise vallas. Tunnustatud tervisehariduse levitaja. 1990. aastast on tal kõrgema kategooria tervishoiujuhi kvalifikatsioon, alates 1992. aastast ka kõrgema kategooria psühhiaatri kvalifikatsioon. Aastatel 1988–1992 Eesti peapsühhiaater.

Ta lõpetas 2001. aastal Soome Vabariigi Kõrgemad Riigikaitsekursused. Arvo Haug on MTÜ Eesti Vabaduse Eest! liige.

Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1963 Tallinna Vabariikliku Psühhoneuroloogiahaigla psühhiaater.
  • 1964–1968 laevaarst (laevad Burevestnik, A. H. Tammsaare, Joh, Ruven, Kr. Raud, Inei jt).
  • 1968–1973 Tervishoiuministeeriumi Ravi- ja Profülaktilise abi Valitsuse ülema asetäitja.
  • 1973–1979 Tallinna Vabariikliku Psühhoneuroloogiahaigla dispanseri psühhoterapeut ja seksuoloogiakabineti juhataja.
  • 1979–1993 Tallinna Vabariikliku Psühhoneuroloogiahaigla peaarst.

Poliitiline tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Ühiskondlik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1988 NSV Liidu Arstide I Kongressi Eesti delegatsiooni juht
  • 1991–1992 Eesti Karskusühingu esimees

Haug on olnud Tallinna linnavolikogu kolme koosseisu liige, tarbijakaitsekomisjoni esimees.

Rahvusooper Estonia nõukogu[viide?], GLOBE'i[viide?], Eesti Rooma Klubi[viide?], Arstid Parlamendiliikmed täitevkomitee (IMPO), Tallinna Linnaapteegi ja Paljassaaare sadama nõukogu liige, MTÜ Peningi park ja Peningi mõis juhatuse, Eesti Psühhiaatrite Seltsi, Eesti Akadeemilise Seksuoloogia Seltsi, Eesti Vanamootorratta klubi Unic-Moto liige. On veendunud, et arstide kohus on ka ühiskonda tervendada. Haugi hobideks on vanaaegsed mootorrattad ja autod, eestikeelne kultuur 78 p/min grammofoniplaatidel.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

Raamatud[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1986 Külastamisaeg. Näidend.
  • 1992 Vanaema Vilma jutud
  • 1995 Üleskeeratav raadio. Kütaaluse Kata riigisaladused
  • 2008 Arvo Haug – Alati sama.
  • 2011 Matsmõisnik. Näidend.

Artiklid[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Minu tervishoid" (16.06.87, Sirp ja Vasar)
  • "Palju kära, vähe villa" (06.09.88, Õhtuleht)
  • "Eesti asi ja vene küsimus" (15. ja 17.10.90, Õhtuleht, Vetšerni Tallinn)
  • "Hakkame mehed minema" (13.12.90, Rahva Hääl)
  • "NL Rahvasaadikute IV Kongress (17.–27. dets. 1990, IV köide. Kõne stenogramm" lk 368–369) 
  • "Inimõigused ja psühhiaatria" (10.04.91, Rahva Hääl)
  • "Skisofreenilise ühiskonna haiguslugu" (29.11.91, Eesti Ekspress)
  • "Eesti delegatsioon NSVL I Arstide Kongressil 1988a" (Eesti Arst 6, 2008)
  • "Eesti iseseisvus võideti Moskvas (kirjastus Argo 2016, lk 217–247)
  • "Tegijad" T. Tootsen (Tallinn 2003, lk 81–99)
  • "Ikkest vabaks päev !" (23.08.17, Kesknädal )
  • Eesti kirurgiast läbi aegade II (Tartu 2017, lk 321-327)
  • Eestimaa Rahvarinne 30 (lk 294-304)
  • Minu tee. Viis: Calvin Harris, sõnad ja esitus: A. Haug
  • Põrgutee. Viis: Chris Rea, sõnad ja esilus A. Haug

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Isa Woldemar, rätsepaäri omanik Tallinnas, ema Miralda-Ludmilla Lenderi gümnaasiumi vilistlane, kodune. Kolm õde. Tütar Merle Mallene. Abikaasa Aiki Haug, endine ooperilaulja, puuetega laste seltsi Kelluke juhatuse liige, udmurdi ansambli Ošmes juht.