Mine sisu juurde

Maroš Šefčovič

Allikas: Vikipeedia
Maroš Šefčovič
Maroš Šefčovič
Maroš Šefčovič (2024)
Euroopa Komisjoni kaubanduse ja majandusjulgeoleku ning institutsioonidevaheliste suhete ja läbipaistvuse volinik
Ametis
Ametisse asumise aeg
1. detsember 2024
Eelnev Valdis Dombrovskis, Paolo Gentiloni
Euroopa Komisjoni juhtiv asepresident (Euroopa roheline kokkulepe)
Ametiaeg
22. august 2023
kt 22. august 2023 – 5. oktoober 2023 – 1. detsember 2024
Eelnev Frans Timmermans
Euroopa Komisjoni kliimavolinik
kt
Ametiaeg
22. august 2023 – 9. oktoober 2023
Eelnev Frans Timmermans
Järgnev Wopke Hoekstra
Euroopa Komisjoni asepresident (institutsioonidevahelised suhted ja tulevikusuunad)
Ametisse asumise aeg
1. detsember 2019 – 22. august 2023
Eelnev Frans Timmermans
Euroopa Komisjoni digitaalse ühtse turu volinik
kt
Ametiaeg
3. juuli 2019 – 30. november 2019
Eelnev Andrus Ansip
Järgnev volinikukoht kaotati
Margrethe Vestager (juhtiv asepresident)
Euroopa Komisjoni energialiidu ja ELi kosmosepoliitika volinik
Ametiaeg
1 November 2014 – 30 November 2019
Eelnev Günther Oettinger
Järgnev Kadri Simson
Euroopa Komisjoni tervise- ja tarbijaküsimuste volinik
kt
Ametiaeg
16. oktoober 2012 – 28. november 2012
Eelnev John Dalli
Järgnev Tonio Borg
Euroopa Komisjoni institutsioonidevaheliste suhete ja halduse asepresident
Ametiaeg
9. veebruar 2010 – 1. november 2014
Eelnev Margot Wallström
Siim Kallas
Järgnev Frans Timmermans
Euroopa Komisjoni hariduse, koolituse, kultuuri ja noorte volinik
Ametiaeg
1. oktoober 2009 – 9. veebruar 2010
Eelnev Ján Figeľ
Järgnev Androulla Vassiliou
Isikuandmed
Sünniaeg 24. juuli 1966 (58-aastane)
Bratislava
Erakond Euroopa Sotsialistlik Partei
Abikaasa Helena Šefčovičová
Lapsed 3
Alma mater Moskva Riiklik Rahvusvaheliste Suhete Instituut

Maroš Šefčovič (sündinud 24. juulil 1966 Bratislavas) on Slovakkia ja Euroopa Liidu diplomaat ja poliitik. Ta on alates 2009. aastast Euroopa Komisjoni volinik, alates 1. detsembrist 2024 Euroopa Komisjoni kaubanduse ja majandusjulgeoleku ning institutsioonidevaheliste suhete ja läbipaistvuse volinik von der Leyeni teises komisjonis.

Maroš Šefčovič alustas 1984. aastal ülikooliõpinguid Bratislava majanduskõrgkoolis, kuid asus aasta pärast – 1985. aastal – õppima Moskva Riiklikku Rahvusvaheliste Suhete Instituuti, mille lõpetas 1990. aastal.

1987. aasta juunis sai Maroš Šefčovičist Tšehhoslovakkia kommunistliku partei liikmekandidaat. Ta pidi kahe aasta jooksul saama heakskiidu partei kolmelt liikmelt ja laiendama teadmisi marksismist-leninismist. 1989. aasta mais esitas ta partei liikmeks astumise avalduse ja 1. juunil 1989 sai temast Tšehhoslovakkia kommunistliku partei liige.

2000. aastal sai ta Bratislava Comeniuse ülikoolist filosoofiadoktori kraadi rahvusvahelises õiguses.

Diplomaatiline karjäär

[muuda | muuda lähteteksti]

Maroš Šefčovič on olnud diplomaat. Ta on töötanud Zimbabwes ja Kanadas, olnud aastatel 1999–2002 Slovakkia suursaadik Iisraelis. Aastatel 2004–2009 oli ta Slovakkia Vabariigi alaline esindaja Euroopa Liidu juures.

Euroopa Komisjoni volinik

[muuda | muuda lähteteksti]

Barroso esimene komisjon

[muuda | muuda lähteteksti]

Maroš Šefčovič on olnud Euroopa Komisjoni volinik alates 1. oktoobrist 2009, mil Slovakkia määras ta Ján Figeľi asemel hariduse, koolituse, kultuuri volinikuks Barroso esimeses komisjonis.

Barroso teine komisjon

[muuda | muuda lähteteksti]

Barroso teises komisjonis (2010–2014) oli Maroš Šefčovič institutsioonidevaheliste suhete ja halduse asepresident. Šefčoviči kohustuste hulka kuulus komisjoni haldus ja mõne komisjoni sisetalituse juhtimine. Tema ülesanne oli ka haldusreformi, personali- ja halduspoliitika ning Euroopa koolide ja julgeoleku tugevdamine.

Junckeri komisjon

[muuda | muuda lähteteksti]

Junckeri komisjonis (2014–2019) oli Maroš Šefčovič Euroopa Komisjoni asepresident energialiidu küsimustes ja kosmosepoliitika volinik. 2015. aasta juulis sõlmis ta viieteistkümne Kesk-, Ida- ja Kagu-Euroopa riigi vahel kokkuleppe, et kiirendada gaasiühenduste ehitamist, parandada varustuskindlust, vähendada nende sõltuvust Venemaast ja arendada täielikult integreeritud energiaturg. Pärast 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimisi otsustas senine digitaalse ühtse turu volinik Andrus Ansip asuda tööle Euroopa Parlamendi liikmena ja astus seetõttu volinikukohalt tagasi. Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker määras 3. juulil 2019 Šefčovičile ka digitaalse ühte turu portfelli.

Von der Leyeni esimene komisjon

[muuda | muuda lähteteksti]

Von der Leyeni esimeses komisjonis (alates 1. detsembrist 2019) sai Maroš Šefčovičist Euroopa Komisjoni asepresident institutsioonidevaheliste suhete ja tulevikusuundade küsimustes. Alates 2021. aastast oli ta kaaseesistuja ja esindas Euroopa Liitu Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepinguga loodud partnerlusnõukogus. 22. augustil 2023 astus Euroopa Komisjoni volinikukohalt tagasi Madalmaade esindaja Frans Timmermans, et kandideerida 2023. aasta Madalmaade üldvalimistel. Šefčovičist sai tema asemel komisjoni juhtiv asepresident Euroopa rohelise kokkuleppe küsimustes. Lisaks määras Ursula von der Leyen Maroš Šefčovičile ajutiselt kuni Madalmaade uue voliniku määramiseni ka Euroopa Komisjoni kliimavoliniku portfelli. 9. oktoobril 2023 sai kliimavolikuniks Wopke Hoekstra.

Kui senine keskkonna, ookeanide ja kalandusvolinik Virginijus Sinkevičius otsustas pärast 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimisi asuda tööle Euroopa Parlamendi liikmena ja seetõttu volinikukohalt 16. juulil 2024 tagasi astus, määrast Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen tema portfelli kuni komisjoni mandaadi lõpuni Maroš Šefčovičile.

Von der Leyeni teine komisjon

[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimisi nimetas Slovakkia valitsus Maroš Šefčoviči Euroopa Komisjoni voliniku kandidaadiks ka von der Leyeni teises komisjonis. 17. septembril 2024 määras Ursula von der Leyen talle kaubandus- ja majandusjulgeoleku ning institutsioonidevaheliste suhete ja läbipaistvuse voliniku portfelli. Tema kuulamine Euroopa Parlamendis toimus 4. novembril 2024. Von der Leyeni teine komisjon astus ametisse 1. detsembril 2024.

Ta on Hadja Lahbibi, Valdis Dombrovskise kõrval üks kolmest volinikust, kellel on kaks portfelli. Teise portfelli (vastavalt võrdõiguslikkus, rakendamine ja lihtsustamine ning institutsioonidevahelised suhted ja läbipaistvus) küsimustes annavad nad aru otse Euroopa Komisjoni presidendile. Ta on von der Leyeni komisjonis ainus, kellel on see neljas ametiaeg.

Slovakkia presidendivalimised 2019. aastal

[muuda | muuda lähteteksti]

18. jaanuaril 2019 teatas Maroš Šefčovič, et kandideerib 2019. aasta Slovakkia presidendivalimistel. 16. märtsil 2019 toimunud valimiste esimeses voorus kogus Šefčovič 18,66% häältest ja tuli 40,57% häältest kogunud Zuzana Čaputová järel teiseks. Valimised võitis 30. märtsil 2019 toimunud teises voorus Zuzana Čaputová, kes kogus 58,41% häältest.