Paolo Gentiloni

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Paolo Gentiloni
Paolo Gentiloni - Festival Economia 2016.jpg
Paolo Gentiloni (2016)
Sünninimi Paolo Gentiloni Silveri
Sündinud 22. november 1954 (65-aastane)
Itaalia Rooma
Rahvus itaallane
Religioon roomakatoliiklane[1]
Ülikool Rooma La Sapienza Ülikool
Eriala ajakirjanik

Paolo Gentiloni Silveri[2] (itaalia hääldus: ˈpaːolo dʒentiˈloːni; sündinud 22. novembril 1954 Roomas) on Itaalia poliitik.

Ta on alates 1. detsembrist 2019 von der Leyeni komisjonis Euroopa Komisjoni majandusvolinik.

Ta lõpetas Torquato Tasso klassikalise lütseumi. Seejärel lõpetas ta Rooma Sapienza Ülikooli politoloogia alal.

Poliitiline tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Ta kuulub Demokraatlikku Parteisse.

2001. aasta Itaalia parlamendivalimiste ajal valiti ta Itaalia Parlamendi liikmeks (erakonna Democrazia è Libertà - La Margherita nimekirjas). 17. maist 2006 kuni 8. maini 2008 oli ta Itaalia sideminister (Romano Prodi teises valitsuses).

31. oktoobrist 2014 kuni 11. detsembrini 2016 oli ta Itaalia välisminister. 11. detsembril 2016 tegi Itaalia president Mattarella Gentilonile ülesandeks moodustada uus valitsus.[3][4]

12. detsembrist 2016 kuni 1. juunini 2018 oli ta Itaalia peaminister.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "L'ascesa di Paolo Gentiloni, dalla Margherita alla Farnesina". La Repubblica (itaalia keeles) (Rooma: Gruppo Editoriale L’Espresso). 31. oktoober 2014. Vaadatud 20. veebruaril 2015. 
  2. "Camera dei Deputati- Paolo Gentiloni Silveri". Camera dei Deputati - Paolo Gentiloni Silveri. 
  3. Rovelli, Michela (11. detsember 2016). "Governo, Gentiloni accetta l'incarico di governo: «Un grande onore»" (itaalia keeles). Corriere della Sera. Vaadatud 11.12.2016. 
  4. "Паоло Джентилоне назначен премьер-министром Италии" (vene keeles). BBC venekeelne teenistus. 11. detsember 2016. Vaadatud 11.12.2016. 
Eelnev:
Federica Mogherini
Itaalia välisminister
20142016
Järgnev:
Angelino Alfano
Eelnev:
Matteo Renzi
Itaalia peaminister
20162018
Järgnev:
Giuseppe Conte