Andris Piebalgs
| Andris Piebalgs | |
|---|---|
 | |
| Erakonna Ühtsus esimees | |
|
Ametiaeg 4. juuni 2016 – 19. august 2017 | |
| Eelnev | Solvita Āboltiņa |
| Järgnev | Arvils Ašeradens |
| Euroopa Komisjoni arenguvolinik | |
|
Ametiaeg 9. veebruar 2010 – 1. november 2014 | |
| Eelnev | Karel De Gucht |
| Järgnev | Neven Mimica |
| Euroopa Komisjoni energeetikavolinik | |
|
Ametiaeg 22. november 2004 – 9. veebruar 2010 | |
| Eelnev | Loyola de Palacio |
| Järgnev | Günther Oettinger |
| Isikuandmed | |
| Sünniaeg |
17. september 1957 Valmiera, Läti |
| Alma mater | Läti Riiklik Ülikool |
| Autogramm |
 |
Andris Piebalgs (sündinud 17. septembril 1957 Valmieras) on Läti ja Euroopa Liidu poliitik ja diplomaat.
Andris Piebalgs on lõpetanud Läti Riikliku Ülikooli füüsika erialal. Enne poliitikasse siirdumist töötas ta kuni 1990. aastani õpetaja ja koolidirektorina Valmiera 1. keskkoolis ning Läti haridusministeeriumis osakonnajuhatajana.
Poliitiline karjäär
[muuda | muuda lähteteksti]Andris Piebalgs oli alates 1979. aastast NLKP liige. 1993. aastal oli ta liberaal-konservatiivse erakonna Läti Tee asutajate seas. Euroopa tasandil on ta seotud Euroopa Rahvaparteiga.
- 1990–1993 Läti haridusminister
- 1993–1994 Läti parlamendi eelarve- ja rahanduskomisjoni esimees
- 1994–1995 Läti rahandusminister
- 1995–1997 Läti suursaadik Eestis
Ajal, mil Piebalgs oli suursaadik Eestis, määrati kindlaks Läti ja Eesti vaheline merepiir.
- 1998–2003 Läti suursaadik Euroopa Liidu juures
- 1. mai 2004 – november 2004 Sandra Kalniete (Läti volinik Euroopa Liidu juures) kabineti juht
- 2004–2010 Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Barroso esimeses komisjonis
- 2010–2014 Euroopa Komisjoni arenguvolinik Barroso teises komisjonis
Energiavolinikuna väljendas Piebalgs kahetsust selle üle, et Euroopa Liidus ei ole veel mänguruumi energiat ja maagaasi tootvate ettevõtete konkurentsiks. Piebalgs peab väga tähtsaks üleüldise energiakulu vähendamist, sealhulgas hoonete energiatõhususe parandamist, vesinikkütuse kasutamise pikaajalist propageerimist, taastuvenergia konkurentsivõime parandamist majanduslike vahendite abil ning tuumaenergeetika ja ITER-projekti arendamist. Tuumaenergeetika toetamisel on ta ettevaatlik; ta on öelnud, et pooldab tuumaohutuse üleliidulist reguleerivat raamistikku, et muuta see tööstusharu läbipaistvamaks ja üldsusele vastuvõetavamaks. Ta on ka öelnud, et Euratomi nõuete range rakendamine on enesestmõistetav. Ametisse kinnitamisel sai Piebalgs väga tugeva toetuse. Sealhulgas toetasid teda rohelised, kes nimetasid tema eelkäija László Kovácsi ametiaega Euroopa Parlamendi solvamiseks.
4. juunist 2016 kuni 19. augustini 2017 oli ta Läti erakonna Ühtsus esimees.
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Andris Piebalgs on abielus, tal on kolm last.
Ta oskab lisaks läti keelele inglise, saksa, prantsuse ja vene keelt ning vähesel määral eesti keelt.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Andris Piebalgs |
- Koduleht Euroopa Komisjonis
- Koduleht Euroopa Komisjonis (2004–2009)
- Piebalgs: Euroopa ümber hekki kasvatada ei saa, Postimees, 15. november 2010