Raffaele Fitto
| Raffaele Fitto | |
|---|---|
.jpg) Raffaele Fitto (2024) | |
| Euroopa Komisjoni ühtekuuluvuspoliitika ja reformide eest vastutav juhtiv asepresident | |
| Ametis | |
|
Ametisse asumise aeg 1. detsember 2024 | |
| Eelnev | Elisa Ferreira |
| Itaalia Euroopa asjade ning lõuna- ja ühtekuuluvuspoliitika minister | |
|
Ametiaeg 22. oktoober 2022 – 30. november 2024 | |
| Eelnev | Vincenzo Amendola (2021) (Euroopa asjad), Mara Carfagna (lõuna- ja ühtekuuluvuspoliitika) |
| Järgnev | Tommaso Foti |
| Euroopa Parlamendi liige | |
|
Ametiaeg 1. juuli 2014 – 12. oktoober 2022 | |
| Järgnev | Denis Nesci |
| Itaalia regionaal- ja territoriaalse ühtekuuluvuse minister | |
|
Ametiaeg 8. mai 2008 – 16. november 2011 | |
| Eelnev | Linda Lanzillotta |
| Järgnev | Piero Gnudi (regionaal), Fabrizio Barca (territoriaalne ühtekuuluvus) |
| Apuulia president | |
|
Ametiaeg 19. mai 2000 – 27. aprill 2005 | |
| Eelnev | Salvatore Distaso |
| Järgnev | Nichi Vendola |
| Euroopa Parlamendi liige | |
|
Ametiaeg 20. juuli 1999 – 20. juuni 2000 | |
| Isikuandmed | |
| Sünniaeg |
28. august 1969 Maglie |
| Erakond | Itaalia Vennad (2019–) |
| Abikaasa | Adriana Panzera |
| Lapsed | 3 |
| Alma mater | Bari Ülikool |
Raffaele Fitto (sündinud 28. augustil 1969 Maglies Apuulias) on Itaalia ja Euroopa Liidu poliitik. Ta on alates 1. detsembrist 2024 Euroopa Komisjoni ühtekuuluvuspoliitika ja reformide eest vastutav juhtiv asepresident von der Leyeni teises komisjonis.
Ta on erakonna Itaalia Vennad liige.
Poliitiline karjäär
[muuda | muuda lähteteksti]Apuulias Maglie linnas sündinud Fitto alustas poliitilist karjääri 1990. aastatel Kristlikus Demokraatlikus (DC) erakonnas, mis oli sõjajärgses Itaalias võimul. Pärast seda, kui DC saadeti laiali ja kui sündis teine Itaalia Vabariik, liitus Fitto uute kristlik-demokraatlike erakondadega, nagu näiteks Itaalia Rahvapartei (PPI), Ühendatud Kristlikud Demokraadid (CDU) ja Kristlikud Demokraadid Vabaduse eest (CDL).
1999. aastal valiti Raffaele Fitto Euroopa Parlamenti Forza Italia (FI) valimisnimekirjas, mille liige ta oli aastatel 2001–2009. Aastatel 2000–2005 oli ta Apuulia president ja aastatel 2008–2011 Itaalia regionaal- ja territoriaalse ühtekuuluvuse minister.
2009. aastal liitus Raffaele Fitto Silvio Berlusconi uue parteiga Vabaduse Rahvas (PdL).
Kui Forza Italia 2013. aastal taasasutati, liitus Raffaele Fitto uuesti sellega. 17. mail 2015 lahkus ta uuesti Forza Italiast ja ühtlasi ka Euroopa Parlamendi Euroopa Rahvapartei fraktsioonist, et ühineda Euroopa Konservatiivide ja Reformistidega. Aastatel 2015–2017 oli Fitto Konservatiivide ja Reformistide (RK) liige. 2017. aastal liitus ta organisatsiooniga Itaalia Suund (DI), lahkus sealt 2019. aastal, et liituda Giorgia Meloni juhitud parteiga Itaalia Vennad.
Alates 22. oktoobrist 2022 kuni 30. novembrini 2024 oli ta Itaalia Euroopa asjade ning lõuna- ja ühtekuuluvuspoliiitika minister Giorgia Meloni valitsuses.
Süüdistused
[muuda | muuda lähteteksti]Altkäemaksu andmine Itaalia riiklikule tervishoiusüsteemile
[muuda | muuda lähteteksti]2006. aastal algatas Bari prokuratuur Fitto suhtes menetluse seoses Antonio Angeluccile kuuluva ettevõtte Tosinvest 500 000 euro suuruse annetusega Raffaele Fitto piirkondlikule parteile La Puglia Prima di Tutto 2005. aasta Apuulia piirkondlike valimiste eel. Prokuratuur kahtlustas, et tegemist on altkäemaksuga, et tagada Apuulia piirkonnas üheteistkümne hooldekodu juhtimine. Itaalia parlament lükkas Raffaele Fitto (kellest oli vahepeal saanud Itaalia parlamendi liige) vahistamise taotluse tagasi. 2009. aasta detsembris mõisteti ta süüdi ametiseisundi kuritarvitamises, korruptsioonis ja erakondade ebaseaduslikus rahastamises. 2012. aasta juunis mõisteti ta mõnes süüdistuses õigeks.
2013. aasta veebruaris mõistis esimese astme kohus (Tribunale di Primo Grado) Fitto neljaks aastaks vangi ja keelas tal viis aastat riigiametis töötada. Karistust lühendati ühe aastani. 2015. aasta septembris mõistis teise astme kohus (Corte d'Appello) Fitto kõigis süüdistustes õigeks. 2017. aasta juunis mõistis ülemkassatsioonikohus (Corte di Cassazione) ta kõigis süüdistustes õigeks.
Cedise pankrot
[muuda | muuda lähteteksti]2009. aasta veebruaris süüdistati Raffaele Fittot Apuulia presidendiks oleku ajal (2000–2005) vandenõus müüa lühikeseks tolleaegne (2004–2006) kaubandusettevõte Cedis. Süüdistus esitati 2009. aasta aprillis. 2017. aasta märtsis mõistis teise astme kohus Fitto kõigis süüdistustes õigeks.
Euroopa Komisjoni volinik
[muuda | muuda lähteteksti]Alates 17. septembrist 2024 oli ta Euroopa Komisjoni ühtekuuluvuspoliitika ja reformide eest vastutava juhtiva asepresidendi kandidaat von der Leyeni teises komisjonis. Tema kuulamine Euroopa Parlamendis toimus 12. novembril 2024. Von der Leyeni teine komisjon astus ametisse 1. detsembril 2024.
