Mine sisu juurde

Man

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Mani saar)
 See artikkel räägib Briti krooni sõltkonnast; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Man (täpsustus).

Man

inglise Isle of Man
mänksi Mannin, Ellan Vannin


Pindala: 572 km² Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 83 314 (2016)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 146 in/km²
Pealinn: Douglas

Man on saar Iiri meres, mis moodustab Briti krooni sõltkonna.

Saare kaugus Šotimaa rannikust 29 km, Inglismaa rannikust 48 km ja Iirimaa rannikust 52 km. Saare ulatus edelast kirdesse 52 km ja loodest kagusse 22 km. Mani ranniku lähedal on väikseid laidusid, millest suurima, Calf of Mani, pindala on 250 ha.

Saar on mägine, kõrgeim tipp on Snaefell (621 meetrit).

Kliima on mereline.

Mani riigipea on Suurbritannia kuningas Charles III, kelle tiitel on Lord of Mann. Seadusandlik organ on kahekojaline parlament Tynwald (mänksi Tinvaal), mis tegutseb vähemalt 979. aastast alates ja on vanim järjepidevalt tegutsev seadusandlik kogu maailmas. Alamkoda House of Keys valitakse üldistel otsevalimistel. Ülemkoda Legislative Council (Seadusandlik Nõukogu) koosneb kaudselt valitud ja ex-officio liikmetest. Täidesaatvat võimu teostab Tynwaldi liikmetest koosnev ministrite nõukogu, mida juhib peaminister (Chief Minister), kelleks 2006. aastast on Tony Brown.

Välissuhted

[muuda | muuda lähteteksti]

Man ei ole Suurbritannia osa. Man ei kuulu ka Euroopa Liitu, kuid saarel on vabakaubandusleping Euroopa Liiduga. Saare kaitse- ja välispoliitika eest vastutab Suurbritannia, kes esindab saart rahvusvahelistes organisatsioonides.

Mani kodanikud on ühtlasi ka Suurbritannia kodanikud, kuid neile ei laiene Euroopa Liidu liikmesusest tulenevad Suurbritannia kodanike õigused.

Rahvastik ja keel

[muuda | muuda lähteteksti]

Mani elanikkond koosneb keldi hõimu mänkside järeltulijatest. Saarel räägitakse inglise keelt. Keldi keelte hulka kuuluv mänksi keel hakkas hääbuma 19. sajandil. Selle viimane kõneleja Ned Maddrell suri 1974. aastal, kuid keelt on hiljem püütud elustada. Alates 1993. aastast õpetatakse saare koolides mänksi keelt. Saarel on ka paarkümmend last, kelle emakeel on mänksi keel. 2001. aasta rahvaloenduse andmeil oskas saare 76 315 elanikust 1689 ehk 2,2% mänksi keelt.

Suuremad asulad on Douglas (Doolish) 25 000 elanikuga, Onchan (Kione Droghad) ja Ramsey (Rhumsaa).

Peamised majandusharud on turism ja rahandus. Saarel on oma raha – Mani naelsterling, mis on 1:1 seotud Suurbritannia naelsterlingiga.

Saarel on umbes 800 km maanteid, 68,5 km raudteid ja rahvusvaheline lennujaam. Douglase rannapromenaadil tegutseb tänini ajalooline hobutramm.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]