Mine sisu juurde

Mall Jõgi

Allikas: Vikipeedia
Mall Jõgi ja Henn-Kaarel Hellat Kirjanike Liidu üldkogul Tartus 23. märtsil 2012

Mall Jõgi (Mall Kaevats; sündinud 16. juulil 1947 Tallinnas) on eesti kirjandusteadlane.

Ta lõpetas aastal 1965 Tallinna 1. Keskkooli. Õppis Tartu Riiklikus Ülikoolis 1965–1970.

Töötanud Keele ja Kirjanduse Instituudi murdesektoris (1970–1972), F. Tuglase majamuuseumis (1972–1978), Sirbi (Sirp ja Vasar, Reede, Kultuurileht) toimetuses (1978–1998), Eesti Teaduste Akadeemias (1998–1999), EV Kultuuriministeeriumis (1999–2004), Keele ja Kirjanduse toimetuses (alates 2004).

Avaldanud kultuuriväljaannetes (Looming, Keel ja Kirjandus, Sirp) arvustusi, artikleid ja intervjuusid alates 1971. aastast.

Toimetaja ja koostaja

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Ivar Grünthal, "Müütide maagia" (2001)
  • Debora Vaarandi, "Aastad ja päevad" (2006)
  • Debora Vaarandi, "Tähine laotus tantsib" (2007)
  • "Kultaste saaga" (2010)
  • Aino Kallas, "Londoni võlus" (2010)
  • Lydia Koidula, "Eestimaa, su hiilgav rada" (2011)
  • Aino Kallas, "Mu saatuse maa" (2012)
  • Betti Alver, "Tulipunane vihmavari" (2012)
  • Artur Alliksaar, "Ajajõe taga" (2013)
  • Lembit Lauri, "Kirjutamata memuaare" (2013)
  • Viivi Luik, "Aastasaja lõpp on aastasaja algus" (2014)
  • "Jaan Krossi ütlemisi" (2020)

Tema isa oli kirjanduskriitik ja tõlkija Olev Jõgi.

Ta oli abielus Ülo Kaevatsiga. Nende pojad on Mihkel ja Marten Kaevats.

  1. "REEDE AASTA PARIMAD". REEDE. 28.12.1990. Vaadatud 3.01.2022.
  2. Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
  • Mall Jõgi / Mihkel Kaevats, "Keskpäevamaalt ja keskpäevamaale. Kirju aastast 2004" – Looming 2006, nr 8, lk 1210–39
  • Sirje Olesk, "Intervjuu kui žanr" (raamatu "Kõnelesid" arvustus) – Looming 2007, nr 9, lk 1430–33
  • Mall Jõgi, "Kahe elu piirjooni. Pilte vanast albumist" (mälestusi) – Looming 2007, nr 11, lk 1699–1712
  • Sirje Olesk, "Kirjanduse ja kultuuriloo pidevus" (raamatu "Ajaloo ja argipäeva ees" arvustus) – Looming 2008, nr 8, lk 1268–70

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]