Hellar Grabbi

Allikas: Vikipeedia
Hellar Grabbi ja Jaak Urmet 2001. aastal Rahvusraamatukogus.

Hellar Grabbi (sündinud 22. septembril 1929 Tallinnas) on eesti ajakirjanik, kirjanduskriitik, toimetaja ja kirjastaja; kolonel Herbert Grabbi vanem poeg.

Ta põgenes Suure põgenemise lainega septembris 1944 Saksamaale ja asus 1949. aastal elama USA-sse. Osales aastatel 1955–1964 ajakirja Vaba Eesti toimetamisel ja töötas aastatel 1959–1967 Kongressi Raamatukogus, esimesed aastad Vaba Euroopa Komitee projekti raames; toimetas-kirjastas ajakirja Mana aastatel 1965–1999 ja tutvustas eesti kirjandust ajakirjas Books Abroad/World Literature Today. Hellar Grabbi oli 1968. aastal Balti Uurimuste Edendamise Ühingu (AABS) asutajaliige. Ta esines sageli Vabadusraadio – Raadio Vaba Euroopa (RFE-RL) eestikeelseis saateis, varjudes seal aastatel 1975–1989 poliitika või spordi puhul Kalju Põdra, kirjandust käsitledes Toomas Ranna nime taha. Ta toimetas ja andis välja kümmekond raamatut, muuseas Betti Alveri, Ilmar Mikiveri, Urve Karuksi, Peeter Ilusa, Felix Oinase, Jaan Krossi jt sulest, tema toimetatud on ka Andres Küngi raamat "A Dream of Freedom".

Hellar Grabbi juhtis aastatel 1991–1992 Arnold Rüütli väliseesti nõunike rühma Põhja-Ameerikas ja tegutses 1992. aastal valimisliidu Eesti Kodanik juures, oli viimasest väljakasvanud rühmituse Eesti Kodanike Liit ja hiljem ka Parem Eesti üks rajajaid.

Hellar Grabbi on avaldanud püsiväärtuslikku esseistikat raamatuis "Vabal häälel: mõtteid kahesajast eesti raamatust" (1997), "Tulgu uus taevas: mõtteid viiekümnest kirjanikust" (1999) ja "Eestlaste maa" (sarjas "Eesti mõttelugu" 2004). Ta on toimetanud koguteose "Vaba Eesti tähistel" (2000). Aastast 2002 on Grabbi avaldanud peatükke oma mälestustest Eesti ajakirjanduses; 2008. aastal ilmus esimene mälestusteraamat "Vabariigi laps".

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

Bibliograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus ja välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]