Ülo Kaevats

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Ülo Kaevats (29. september 1947 Kassari, Taguküla küla, Kaevatsi talu – 30. jaanuar 2015) oli eesti riigimees ja filosoof, Eesti riigisekretär ja "Eesti entsüklopeedia" peatoimetaja.[1] Ülo Kaevats oli Eesti Rooma Klubi liige.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Õppis Kassari Algkoolis 1955–1959, Käina 8-klassilises Koolis 1959–1963, Tallinna 16. Keskkoolis 1963–1966 (lõpetas kuldmedaliga); TRÜ füüsika-keemiateaduskond, füüsik-teoreetiku ja teadusfilosoofi kvalifikatsioon 1967–1972; Eesti NSV TA Ajalooinstituut, filosoofia, aspirantuur 1976–1978; Eesti NSV TA Ajalooinstituut, doktorantuur 1989 (katkestatud).

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ülo Kaevats õppis aastatel 19551959 Kassari algkoolis, aastatel 19591963 Käina 8-klassilises Koolis ja aastatel 19631966 Tallinna 16. Keskkoolis (mille ta lõpetas kuldmedaliga). Aastal 1972 lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna füüsik-teoreetiku ja teadusfilosoofi kvalifikatsiooniga. Järgnes aspirantuur Eesti NSV TA Ajalooinstituudis filosoofia alal 1976–1978, samas valmis Lembit Valdi juhendatud väitekiri "Mõtteliste mudelite rollist teadusteooriate sünnis ja funktsioneerimises", filosoofiakandidaadi väitekirja kaitses Ülo Kaevats 1981. aastal Vilniuse Riiklikus Ülikoolis[1]. Eesti NSV TA Ajalooinstituudis doktorantuur 1989 (katkestatud).

Teaduskraad ja kutse[muuda | muuda lähteteksti]

Filosoofiateaduste kandidaat 1981 (kaitstud Vilniuse Riiklikus Ülikoolis); dotsent 1986.

Täiendusõpe[muuda | muuda lähteteksti]

NSV Liidu TA Loodusteaduse ja Tehnika Ajaloo Instituut Moskvas 1974–1975; EV riigisekretäri ja ministeeriumide kantslerite koolitus haldusjuhtimise alal Eesti Haldusjuhtimise Instituudis; Soome Riigihalduse Instituudis ja Rootsi peaministri kantseleis 1992–1994.

Teenistuskäik[muuda | muuda lähteteksti]

Projekteerimis- ja Teadusliku Uurimise Instituudi laborant 1966–1967; Eesti NSV TA Ajalooinstituudi teadur 1973–1981; TpedI tunnitasuline õppejõud osalise koormusega 1973–1981 (vaheaegadega); Eesti NSV TA filosoofiakateederi dotsent 1981–1989; Eesti entsüklopeedia peatoimetaja 1989–1992; Eesti Vabariigi riigisekretär 1992–1995; Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS peatoimetaja 1995–2000.

TTÜ humanitaar- ja sotsiaalteaduste instituudi filosoofia õppetooli juhataja 1999–2000; TTÜ humanitaar- ja sotsiaalteaduste instituudi direktor 2000–2004; Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi filosoofia õppetooli professor ja juhataja 2005–2011; emerritprofessor 2011–2015.

Ta osales 2001 Eesti sotsiaalteadlaste avalikus pöördumises "Kaks Eestit", milles tunti muret Eesti ühiskondlike arengute pärast.[2]

Teadustöö põhisuunad[muuda | muuda lähteteksti]

Teadusfilosoofia, teadmistepõhine ühiskond, avaldanud ligikaudu 50 akadeemilist publikatsiooni ja üle 50 publitsistliku kirjutise.

Teaduskorralduslik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Ühingu "Teadus" lektor 1973–1990; Eesti Teadlaste Liidu asutajaliige 1989; juhatuse liige 1995–2000; Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühenduse juhatuse liige 2001–2015; "Riigikogu Toimetiste" toimetuskolleegiumi liige 2000–2015; "Eesti entsüklopeedia" toimetuskolleegiumi esimees 1989–1992, 1995–2000.

Ühiskondlik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

NLKP liige 1976–1990; Filosoofilis-metodoloogiliste seminaride Vabariikliku Nõukogu aseesimees 1985–1988; Eestimaa Rahvarinde programmikomitee ja aukohtu esimees, I eestseisuse töös osalemine 1988–1990; Eesti Sotsiaaldemokraatliku Iseseisvuspartei (ESDIP) asutajaliige 1990; Heraldikanõukogu esimees 1992–1995; Eesti Informaatikanõukogu esimees 1992–1995; Teenetemärkide Komitee esimees 1993–1995; Teadus- ja Arendusnõukogu liige 1993–1995; Eesti Teadusfondi Nõukogu liige 1993–1995; TÜ kuratooriumi esimees 1995–2000; Eesti Euroopa Liikumise asutajaliige 1991, 1998; Eesti Rooma Klubi liige (1983) 2001–2015; Avaliku Sõna Nõukogu Liige (2000–2002).

"Eesti entsüklopeedia"[muuda | muuda lähteteksti]

Oli "Eesti entsüklopeedia" peatoimetaja 1989–1992 ja 1995–2000. Eesti taasiseseisvumise ajal tegutses ta aktiivselt Rahvarinde ideoloogina, olles 1988–1990 Eestimaa Rahvarinde programmikomitee ja aukohtu esimees ning osaledes Rahvarinde I eestseisuse töös. 1992–1995 oli ta Eesti riigisekretär, Eesti riikliku teadus-arendusnõukogu liige, Eesti Teadusfondi Nõukogu liige ja Eesti Informaatikanõukogu esimees, 1995–2000 Tartu Ülikooli Kuratooriumi esimees, aastast 1995 oli Kaevats Eesti Teadlaste Liidu juhatuse liige. 1999. aastast oli ta Tallinna Tehnikaülikooli humanitaar- ja sotsiaalteaduste instituudi filosoofia õppetooli juhataja, 2011. aastast emeriitprofessor. 2000–2002 oli ta Avaliku Sõna Nõukogu ning 2014. aastast Pressinõukogu liige. Samuti kuulus ta Eesti Rooma Klubisse ja 1995. aastast Kassari haridusseltsi.[1][3][4][5][6][7]

2008. aastal ilmunud artiklis "Rahvusentsüklopeediast" nägi Kaevats ette "Eesti entsüklopeedia" uut trükki ning kritiseeris tollal veel ilmumata TEA entsüklopeedia pretensioone rahvusentsüklopeedia tiitlile:

"Kas tiitliga rahvus- saab juba ette õilistada midagi, mida veel ei olegi olemas? /---/ Seesugune tunnustus tuleb ikka aastakümnete pikkuse kõrgtasemel ja rahvuskultuuris erilises positsioonis olemisega rahvalt välja teenida. Ise ei saa seda keegi endale võtta. /---/ Täiesti kindel on see, et entsüklopeediakirjastusel ei ole moraalset õigust "Eesti entsüklopeedia" uus väljaanne üllitamata jätta. /---/ Praegu ei ole mina küll kindel, kas Eesti väike ja veel mitte rikas turg suudab tagada kahe üldentsüklopeedia paralleelse ilmumise. Kui see ime peaks siiski sündima, siis otsustab tulevikus rahvas, kas rahvusentsüklopeedia tunnustuse väärib praegu veel olematu TEA väljaanne või aastakümnete karastusega "Eesti entsüklopeedia". Viimane muidugi koos oma kümnete elektrooniliste harude ja allosadega."[8]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Ülo Kaevats oli abielus Mall Kaevats-Jõgiga. Mihkel ja Marten Kaevats on nende pojad.

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Artikleid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eesti entsüklopeedia. 14. köide: Eesti elulood. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000, lk 127.
  • Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade. TTÜ kirjastus. Tallinn 2008.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]