Uue-Varbla mõis
Uue-Varbla mõis (saksa keeles Neu-Werpel) oli mõis Varbla kihelkonnas Läänemaal. Tänapäevase haldusjaotuse järgi asub kunagine mõisasüda Pärnu maakonnas Lääneranna vallas.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Algselt oli tegemist Wilhelm von Fahrensbachile (Farensbach) 1382. aastal läänistatud maadega, kuhu tänapäevases mõttes kuuluvad Vaiste, Saulepi ja Varbla.
Alates 24. jaanuarist 1698 kuulus Varbla mõis Nasackinite suguvõsale. Selleks ajaks Vaiste mõis enam Varbla alla ei kuulunud. Aastal 1793 siirdus mõis pärandusena Reinhold Magnus von Nasackinile. Viimatimainitul tekkis aga tüli oma noorema venna Adam Gustav von Nasackiniga, mille tulemusena määras Venemaa keiser Paul I oma ukaasiga 1797. aastal Saulepi mõisa kroonumõisaks. Kaks aastat hiljem, 1799. aastal jõudsid kaks tülitsevat venda kokkuleppele ja mõis jagati kaheks. Sedasi hakati Reinhold Magnus von Nasackinile jäänud senist Varbla mõisa nimetama Vana-Varbla mõisaks ning sellest pisut lõuna pool asuvat, Adam Gustav von Nasackinile jäänud Uue-Varbla mõisaks.
Mõisahoone[muuda | muuda lähteteksti]
Uue-Varbla mõisahoone ehitati 1798. aastal. Aastaks 1877 oli mõisa ülesehitus nõudnud suurte laenude võtmist ja et tollal mõisaomanikuks olnud Iwan von Nasackin elas ise Tallinnas, läks mõis lõpuks "haamri alla". Mõisa omandas avalikul müügil Pärnu pärilik aukodanik Carl Julius Immanuel Schmidt, kes kolis ka mõisa elama. Mõis oli Schmidtide omanduses kuni selle võõrandamiseni 1919. aastal. 1925. aastal lahkusid Schmidtid Saksamaale ja mõisa ostis endale seejärel Šveitsi kodanik Walter Schär, kelle järglaste käes on mõis tänapäevalgi. Mõisa ruumides tegutseb Varbla muuseum. Mõisahoonet ning muuseumi hoiavad korras ning ülal üks perekond, Kask, kes on oma eesmärgiks võtnud saavutada mõisa võimalikult originaalne väljanägemine. Rahastus tuleb muuseumi külaliste annetustest, ning omafinantseeringust.
Uue-Varbla mõisnikud[muuda | muuda lähteteksti]
| Omandusaastad | Nimi | Eluaastad | Märkused |
|---|---|---|---|
| 1799–1849 | Adam Gustav von Nasackin | 1770–1855 | Pärijatevahelise kokkuleppe põhjal jagati Varbla mõis kaheks |
| 1849–1868 | Jakob Reinhold Gustav von Nasackin | 1801–1899 | Adam Gustav von Nasackin loovutas mõisa oma pojale |
| 1868–1877 | Iwan von Nasackin | 1762–1842 | Jakob Reinhold Gustav von Nasackin loovutas mõisa oma pojale |
| 1877–1903 | Carl Julius Immanuel Schmidt | 1851–1903 | Uus omanik ostis mõisa avalikust müügist |
| 1904–1914 | Perekond Schmidt | Eelmise omaniku järglased (5 poega ja 5 tütart) | |
| 1913–1914 | Marie Elisabeth Schmidt | 1857–1942 | Carl Julius Immanuel Schmidti lesk omandas osa mõisast (pärast poeg Ernsti surma) |
| 1914–1918 | Dietrich Carl Ernst Schmidt | 1883–1918[1] | Carl Julius Immanuel Schmidti poeg ostis mõisa perekonnaliikmetelt endale |
| 1919 | Eesti Vabariik | Mõis võõrandati |
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Uue-Varbla mõis |
- Uue-Varbla mõis Eesti Ajalooarhiivis
- Uue-Varbla mõis. Inventariseerimine. Muinsuskaitseameti digiteeritud arhivaalid
- Saulepi valitsejad
Kirik: Varbla
Mõisad: Orasaare mõis | Saulepi mõis | Uue-Varbla mõis | Vaiste mõis | Vana-Varbla mõis
- ↑ "Am Karfreitag entschlief sanft im 35. Lebensjahr Dietrich Carl Ernst Schmidt, Besitzer von Neu-Werpel. Dorpater Zeitung, 8. April 1918, Nr. 34, S. 4.