Robert Treufeldt

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Robert Treufeldt 2019. aastal

Robert Treufeldt (sündinud 19. juunil 1965) on eesti arhitektuuriajaloolane.

Tema peamised uurimussuunad on 18.20. sajandi militaararhitektuur ja linnaplaneerimine 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul.[1] Treufeldt on kindlusarhitektuuri asjatundja[2].

Haridus- ja töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

Ta lõpetas 1984. aastal Tallinna 4. Keskkooli. 1988. aastal asus Treufeldt õppima Tartu Riikliku Ülikooli ajalooteaduskonda. Vahepeal täiendas ta end Soomes: õppis aastatel 1992–1993 Helsingi Tarbekunsti Kõrgkoolis (praegu Aalto Ülikooli Kunstide ja Disaini Kõrgkool) ja Helsingi Ülikoolis kunstiajalugu. Hiljem jätkas ta õpinguid Tartu Ülikoolis ja lõpetas selle 2000. aastal, kaitstes bakalaureusekraadi teemal "Arhitekt Anatolij Počekaev"[3]. Aastatel 2002–2005 õppis Treufeldt Tartu Ülikooli magistriõppes kunstiajalugu.[4]

Treufeldt on töötanud projektijuhina erinevates ehitusfirmades, juhtinud ajalooliste hoonete restaureerimistöid; kirjutanud artikleid arhitektuurist ja linnaplaneerimisest ning koostatud eritingimusi Eesti kultuuripärandi kaitseks.[1]

Tartu sõjakooli projekti dateeringust[muuda | muuda lähteteksti]

Ajakirjas Ajalooline Ajakiri ilmus 2013. aasta teises numbris rubriigis "Allikas ja kommentaar" kunstiajaloolase Kaur Alttoa artikkel, milles ta tutvustab 1980. aastate keskel üht Nõukogude Liidu riiklikust sõjaajaloo arhiivist leitud ehitusjoonist, mis on tõenäoliselt seotud 19. sajandi alguses päevakorras olnud sõjakooli rajamise kavaga Tartusse.[2]

Arhiivinimistu andmeil tegi Alttoa tookord järelduse, et sõjakooli ehitamise projekt pärineb aastast 1763 ning hiljem, kirjutades Tartu 1760. aastate kindluskavadest, kirjutas ta sinna suure enesestmõistetavusega sisse repliigi: "Tartusse oli plaanis ehitada ka sõjakool". Et see väide valeks osutus, selgus alles hiljem, kui mõni aeg tagasi Robert Treufeldt osutas, et plaanil kujutatud situatsioon viitab ilmselt esplanaadile Tartu linna lõunaküljel – kohale, kuhu pisut hiljem ehitati kaubahoov. Ühtlasi juhtis ta ka tähelepanu 2002. aastal ilmunud Tõnu Tannbergi artiklile sõjateadustest Tartu ülikoolis, milles käsitles muuhulgas ka 19. sajandi algul Venemaal päevakorrale kerkinud uute sõjakoolide teemat, nn jalaväekindral Platon Zubovi ideed. Analüüsinud kõiki andmeid, arvab Alttoa nüüd, et suure tõenäosusega vaatlusalune projektijoonis ei pärine Tartu kindlustustööde ajast aastast 1763, vaid on seotud hoopis kindral Zubovi algatatud üritusega.[2]

Teaduskorralduslik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 2007. aastast on Treufeldt Rahvusvahelise Kinnismälestiste Nõukogu (ICOMOS) Eesti komitee liige, aastast 2008 ka ICOMOSi Fortifikatsiooni ja Sõjalise Pärandi teaduskomitee (ICOFORT) liige.[4]

Aastatel 2009–2012 oli Treufeldt Rahvusvahelise Kinnismälestiste Nõukogu (ICOMOS) Eesti komitee esimees.[4]

Treufeldt oli kindlusarhitektuuri pärandi uurimisega tegeleva mittetulundusühingu Castellumi juhatuse esimees (MTÜ tegutses aastatel 2002–2016).

Näitused[muuda | muuda lähteteksti]

Treufeldt on kureerinud järgmisi näitusi[4]:

Raamatud[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna vesilennukite angaari tutvustava raamatu kaasautor[muuda | muuda lähteteksti]

2014. aastal kirjastas Eesti Meremuuseum Lennusadama ja vesilennukite angaari ajalugu käsitleva raamatu. "Vesilennukite angaar. Lennukuurist muuseumiks". Teose autorkonda kuulub ka Robert Treufeldt, kes kirjutas kolm peatükki:

Teisi raamatuid (autoreid)[muuda | muuda lähteteksti]

  • Tiina-Mall Kreem, Egle Tamm. "Tallinna Kaarli kirik". Toimetaja Anneli Randla. Eesti kirikud II. Tallinn 2007. ISBN 9789985976876
    • Egle Tamm, Robert Treufeldt. "Lae- ja katusetarind". Lk 54–57
  • "Tartu Pauluse Kirik". Tekst: Kristjan Luhamets, Robert Treufeldt. Tartu Pauluse kirik. Tartu 2015
  • "Suomenlahti Pietarin suojana". Toimittaneet Ove Enqvist ja Johanna Pakola. Docendo. Jyväskylä 2016
    • Robert Treufeldt. "Pietari Suuren satama, uusi sotasatama Tallinnassa". Lk 70–82
    • Robert Treufeldt. "Tallinnan meririntama". Lk 106–122
    • Robert Treufeldt. "Merellisen selusta-aseman eteläiset asemat". Lk 200–204
    • Robert Treufeldt. "Laukaanlahden uusi sotasatama (Kronstadt-2)". Lk 205–206
  • Oliver Orro, Robert Treufeldt, Maris Mändel. "Kopli sonaat. Vene-Balti laevatehas". Eesti Arhitektuurimuuseum. Tallinn 2017. 304 lk. ISBN 978-9949967971
  • "100 ehitist – sada aastat. Eesti lugu ehitistes 1918–2017". Näituse kataloog, kuraator Leele Välja. Eesti Arhitektuurimuuseum. Tallinn 2018
    • Robert Treufeldt. "1929. Taara kasarmud". Lk 34–35
    • Robert Treufeldt. "1957. Hara sadam ja laevade demagnetiseerimisjaam". Lk 90–91
  • "Kalaranna fort ehk hilisem "Patarei" vangla". Kujundaja Ivari Männi. MTÜ Castellum. Tallinn 2019. 64 lk. ISBN 978-9949015184

Teisi raamatuid (toimetajaid)[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Eesti Vabariigi Välisministeerium läbi aegade". Koostaja Peep Pillak. Toimetus: Renna Unt, Jüri Arusoo, Robert Treufeldt ja Hille Lepp. Välisministeerium. Tallinn 2008. ISBN 9789985992302
  • "Estonian Ministry of Foreign Affairs through the years". Text compiled by Peep Pillak; editorial board: Renna Unt, Jüri Arusoo, Robert Treufeldt and Hille Lepp. Välisministeerium. Tallinn 2008. ISBN 9789985992326
  • "Tallinn churches: history and restoration". Compiled by Olev Liivik, Boris Dubovik; text by Egle Tamm, Olev Liivik; edited by Olev Liivik, Henry Kuningas, Anneli Randla and Robert Treufeldt. Tallinna Kultuuriväärtuste Amet. Tallinn 2009, 2nd print 2012. ISBN 9789949188338
  • "Tallinna kirikud: ajalugu ja restaureerimine". Koostanud Olev Liivik, Boris Dubovik; tekstid: Egle Tamm, Olev Liivik; toimetanud Olev Liivik, Henry Kuningas, Anneli Randla ja Robert Treufeldt. Tallinna Kultuuriväärtuste Amet. Tallinn 2009. ISBN 9789949188765
  • "Tallinna kirikud: ajalugu ja restaureerimine". Koostanud Olev Liivik, Boris Dubovik; tekstid: Egle Tamm, Olev Liivik; toimetanud Olev Liivik, Henry Kuningas, Anneli Randla ja Robert Treufeldt. Tallinna Kultuuriväärtuste Amet. Tallinn 2011. 2., parandatud trükk. ISBN 9789949921911
  • "Välisministeerium läbi aegade: Raekoja plats 14, Väike-Pärnu mnt 3, Kiriku plats 1, 167 Queen's Gate, Lossi plats 1A, Islandi väljak 1". Tekst: Peep Pillak. Toimetajad Robert Treufeldt, Heini Vilbiks ja Hille Lepp. Välisministeerium. Tallinn 2011. ISBN 9789985992357

Artikleid[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Arhitekt Anatoli Podtšekajev". // Kunstiteaduslikke Uurimusi. Studies on Art and Architecture. Studien für Kunstwissenschaft 3–4 (13). Eesti Kunstiteadlaste Ühing. Tallinn 2004. Lk 78–112
  • Роберт Трейфельдт. "Старообрядческие храмы в эстонской архитектуре 1920-1930-х годов". // Очерки по истории и культуре староверов Эстонии. Tartu Ülikooli Kirjastus. Tartu 2007. Lk 72−84
  • "Laidoneri liin...kui Narva tabalukk". Tehnikamaailm 5/ 2010. Lk 60–63
  • "Tarnished Diamonds: About the Military Past of Tallinn’s Coastal Area. Fort of Kalarand and Double Battery". // The Changing Coastal and Maritime Culture: The 5th Baltic Sea Region Cultural Heritage Forum; Tallinn; 18–20. september 2013. Ed. Maili Roio. Muinsuskaitseamet. Tallinn 2014. Lk 101–107
  • Ragnar Nurk, Robert Treufeldt. "Uusaeg tõi bastionid". Horisont 5/ 2014. Lk 37–47
  • "Kuressaare ja Bomarsund. Ühest Vene 19. sajandi I poole kindlustamisprojektist Läänemere rannikul". // Saaremaa Muuseumi kaheaastaraamat 2013-2014. Toimetaja Olavi Pesti. Saaremaa Muuseum. Kuressaare 2015. Lk 5−19
  • "Exploring the unknown – Estonian military heritage of 20th century". // Military heritage from 20th century. Preservation, Reuse and Management. Ed. Roberta Luciani. Icofort Norway. Oslo 2018. Lk 110−115

Muinsuskaitse aastaraamatute kaasautor[muuda | muuda lähteteksti]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]