Loone Ots

Allikas: Vikipeedia
Loone Otsa näidendi "Üksainus araabia öö. Salme Niilendi näidend" ettelugemine Karl Ristikivi Seltsi korteris 15.10.2012

Loone Ots (aastani 1993 Kaust; sündinud 31. detsembril 1965 Tallinnas) on Eesti folklorist.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Loone Ots on inseneri tütar.[1]

Ots lõpetas 1984 Tallinna 37. Keskkooli ja 1990 Tartu Ülikooli eesti keele ja kirjanduse osakonna ning oli 1990–93 TÜ magistrant. Ta kaitses folkloorimagistri kraadi TÜ-s 1993. aastal väitekirjaga "Dr. Oskar Kallase elu ja töö" ja oli aastast 1993 TÜ doktorant, ühtlasi eesti kultuuri ja kirjanduse lektor Balti Õpingute Projektis (hiljem Euroopa Kolledž). 1999. aastal kaitses ta TÜ-s PhD pedagoogikas väitekirjaga "Õppekomplekt multikultuuriliseks hariduseks eesti kirjanduse näitel" (Tartu, 1999).[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Loone Otsa peamised uurimisvaldkonnad on olnud folkloristika historiograafia, muinaspõhja müüt ja selle seosed eesti folklooriga.[1]

Kunstiline looming[muuda | muuda lähteteksti]

Ots on kirjutanud näidendeid, sh ajaloolise näidendi Jaan Poskast ning Karl Ristikivi ja Salme Niilendi kirjavahetusel põhineva näidendi "Üksainus Araabia öö". Näidend "Koidula veri" põhineb fiktsioonil, mille kohaselt oli Juhan Liiv Lydia Koidula ja Vene keisri vallaslaps. Karl Ristikivi lapsepõlve ja romaanimotiive põimib lavateos "Karl Ristikivi põlev lipp".

Ühiskondlik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Loone Ots on Tartu Richard Wagneri Seltsi esinaine.[1]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1901. aasta Oskar Kallase elus. // Eesti rahvaluule aspekte. TÜ Toimetised 963 (1992)
  • Müüdist Karl Ristikivi kahes ajalootriloogias. // Vikerkaar (1992) 4
  • Symboolit Karl Ristikiven historialiseissa romaaneissa. // Synteesi (1993) 3
  • Dr. Oskar Kallas eesti folkloristikas. Tartu, 1993
  • Lauliku muunded: Cocteau' "Orfeusest" Wagneri "Valküürideni". // Eksperimentaalne folkloristika. Tartu, 1993
  • On the problem of birth of on eschatological myth. // Contemporary Folklore (1996)
  • Some notes on teaching in multicultural environment: The Estonian Literature Project at the University of Tartu. // Higher Education in Europe 23 (1998)
  • Songs on the last relict and their visual interpretation in film. // Bridging the Cultural Divide: Our Common Ballad Heritage. Hildesheim, Zürich, New York, 2000
  • School as developmental environment and students'coping (kaasautor). // Person. Color. Nature. Music. Daugavpils, 2005

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 "Eesti teaduse biograafiline leksikon", 3. köide

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.