Eva Lepik

Allikas: Vikipeedia
Eva Lepik Tartu hansapäevadel 2013
Ansambel Saltatriculi, vasakult esimene Eva Lepik.
Eva Lepik Poka järve ääres (2014)
Tartu botaanikaaia kollektsiooni kuulub ka Eva ja Laine Lepiku aretatud iiris 'Toomas'.

Eva Lepik (sündinud 1. augustil 1971) on eesti semiootik, kirjandusteadlane, keeletoimetaja, sordiaretaja ja ühiskonnategelane.[1]

1991–97 õppis Lepik Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat, 2000–2004 semiootikat. 2004–2006 oli ta samas magistri- ning 2006. aastast doktoriõppes. 2004. aastal kaitses Lepik TÜs bakalaureusetöö "Karl Ristikivi ajalooliste romaanide tsükkel ja Johann Sebastian Bachi "Die Kunst der Fuge": struktuursed sarnasused" Mihhail Lotmani juhendamisel, millega pälvis üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi III preemia ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas. Lepiku doktoritöö teema on "Leitmotiividest Karl Ristikivi ajalooliste romaanide tsüklis", juhendaja Mihhail Lotman.[1][2]

2005. aastast töötab Lepik TÜ semiootikaosakonnas Thomas A. Sebeoki memoriaalraamatukogu hoidjana. 2007. aastast on ta TÜ filosoofia ja semiootika instituudi nõukogu liige, 2010. aastast kuulub keeleteaduse, filosoofia ja semiootika doktorikooli nõukokku.[1]

Teadusartiklites on Lepik on käsitlenud peamiselt Karl Ristikivi ajalooliste romaanide tsüklit.[1] Tema teaduslik põhihuvi on Karl Ristikivi teoste intertekstuaalne ja muusikalooline analüüs.[3] Kultuuriajakirjandusele on ta kirjutanud ka artikleid (vana)muusika teemal ning päevalehtedele meediaanalüüse. Ta on keeletoimetanud Juri Lotmani raamatu "Kultuuritüpoloogiast" (2010), ajakirja Acta Semiotica Estica (alates 2005. aastast) jpt semiootikaväljaandeid.[1]

2014. aastal avaldasid Eva Lepik ja Edward Kess kirjastuses Maurus gümnaasiumikursuse “Kirjandusteose analüüs ning tõlgendamine” tarbeks õpiku "Maailm veetilgas". Ajakirja UT arvustuse sõnul paistab "Lepiku ja Kessi õpik ühelt poolt silma nii teoreetilise kui ka tundeelamusliku kirjanduskäsitusega. Niisugune emotsionaalne lähenemine on meie peamiselt faktiteadmistele tuginevas õppesüsteemis haruldane ja minu meelest vägagi teretulnud." Samuti on raamatus "külluslik tekstinäidete ja viidete varamu". Siiski peab arvustaja õpikut mõnevõrra raskepäraseks.[4]

2012–2017 oli Eva Lepik eestikeelset Vikipeediat edendava MTÜ Wikimedia Eesti juhatuse liige, 2014–2016 Eesti Semiootika Seltsi esimees ja 2016. aastast aseesimees.[5] Ta on ka Karl Ristikivi Seltsi liige[6].

Eva Lepik tantsib Tartu vanatantsuansamblis Saltatriculi.

Artikleid[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Muusikasektsioon V semiootika sügiskoolis" Eesti Muusikateaduse Seltsi Infoleht nr. 13, 1. APRILL 2004
  • Kangelane ja autor: Karl Ristikivi "Mõrsjalinik" Mihhail Bahtini uurimuse "Autor ja kangelane esteetilises tegevuses" taustal. Hortus Semioticus, 1 (2006)
  • Karl Ristikivi "Põleva lipu" leitmotiividest. Acta Semiotica Estica IV, Tartu, 2007, lk 175–194
  • Pärli, Ü.; Lepik, E. (Toim.) (2008). Nimetamise strateegiatest eesti kultuuris. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus
  • Lepik, E.; Heinapuu, O. (2008). Pärisnimi kui leitmotiiv: nimi ja pagulus Ristikivi ajalooliste romaanide tsüklis. Pärli, Ü.; Lepik, E. (Toim.). Nimetamise strateegiatest Eesti kultuuris (187–229). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus
  • Lepik, Eva; Magnus, Riin; Pern, Tanel; Põhjala, Priit; Pärn, Katre; Remm, Tiit; Väli, Katre (2010). Crunch Chronotope. In: Hortus Semioticus:, 2010.
  • Lepik, Eva (2010). Kriisi personifitseerimine. Hortus Semioticus, 5
  • "Muusikaline muinasjutt ja kodu metsa varjus" Postimees, 08.03.2010 (Vanemuise kodulehel)
  • "Kevad. Suvi. Sügis. Talv" Sirp, 20.05.2010 (IV Türi kevadfestivali arvustus)
  • "Meedia teeb kriisist koletise" Postimees, 19.06.2010 (Hortus Semioticuses ilmunud artikli "Kriisi personifitseerimine" populaarne käsitlus)
  • "Kampaania on senistest vaimuvaeseim" Postimees, 23.01.2011
  • Lepik, Eva; Pern, Tanel (toim.) (2014). Jutustajakujudest Karl Ristikivi „Põlevas lipus” . Acta Semiotica Estica, 11, 2014

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Eva Lepik Eesti Teadusinfosüsteemis Muuda Vikiandmetes
  2. Raamatukogukataloog Ester.ee
  3. http://kirjastusmaurus.ee/oppematerjalid/maailm-veetilgas/#tab-tab-autorid
  4. Mirt Kruusmaa "Lugemine on loomine" UT, Oktoober 2014, nr 9
  5. Äriregistri päring 28.06.2017
  6. http://ristikivi.net/templ/index.php?page=8&lang=2

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]