Pseudomütoloogia

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Nikolai Triigi maal "Lennuk" (1910) kujutab Kalevipoja laeva, mille Kreutzwald välja mõtles. Sellegipoolest on "Lennuk" saanud oluliseks motiiviks Eesti rahvuslikus mütoloogias, see on andnud nime laevadele ja muutunud õhusõidukit tähistavaks terminiks.

Pseudomütoloogia ehk kunstmütoloogia on kunstlikult loodud mütoloogia, mis ei põhine varasemal rahvapärimusel.

Sageli on pseudomütoloogia sihilikult fabritseeritud ja esitatud ehtsa pärimuse pähe. Tuntumaid näiteid niisugusest võltsingust on Šoti luuletaja James Macphersoni "Ossiani laulud": 1760–1765 avaldatud poeemitsükkel oli MacPhersoni väitel tõlge muistse bardi Ossiani gaelikeelsetest käsikirjadest. Samas võidakse pseudomütoloogiat luua ka taotluseta autentsust teeselda.

Piir pseudomütoloogia ja autentse rahvapärimuse vahel on hägune. Nii kasutas Friedrich Reinhold Kreutzwald eesti rahvuseeposes "Kalevipoeg" suurel hulgal ehtsaid rahvalaule ning ajaloolise regivärsi vormi, kuid põimis sekka ka omaenese leiutisi, moodustades kunstlikult Kalevipoja elulugu kujutava süžee.

Pseudomütoloogilised motiivid võivad kultuuris ringelda, kuni neid ei osata enam kunstlikeks pidada - näiteks peetakse mõnel pool ajalooliseks Sõjamäe hiit, mis tegelikult loodi Eesti Kultuuriajaloolise Seltsi ettepanekul 1920. aastate lõpul.

Samuti ei ole alati kindel, kas pseudomütoloogiliseks peetud tekstil pole varasemat vähetuntud alust. Nii on Friedrich Robert Faehlmanni teksti "Koit ja Hämarik" üldiselt peetud kunstmuinasjutuks, kuid usundiloolane Uku Masing on seostanud selle motiive rahvusvaheliselt tuntud muinasjutusüžeedega.

Kuna kunstmütoloogilised motiivid võivad omandada kultuuris samasuguse jõu kui ajaloolised, kasutatakse neid tihti ideoloogilistel ja poliitilistel eesmärkidel. Rahvusromantismi ajastul kujundas kunstmütoloogia mitme rahva eneseteadvust nii Euroopas kui ka väljaspool, samamoodi võidakse pseudomütoloogiat teadlikult tarvitada tänapäevalgi.