Põllumeeste Kogud
|
See artikkel räägib erakonnast; kohalike organisatsioonide kohta vaata artiklit Põllumeeste kogud |
| Põllumeeste Kogud | |
|---|---|
| Asutamine | 1920 |
| Ideoloogia | Agraarpartei, paremkonservatiivne erakond |
Põllumeeste Kogud (kaasaegses kirjanduses ka Põllumeestekogud; inglise keeles Farmers' Assemblies) oli 1920. aastal Eestis asutatud agraarerakond.
Eesti Maarahva Liit[muuda | muuda lähteteksti]
Varasem talurahvapartei, Eesti Maarahva Liit, oli asutatud 1917. aastal eesmärgiga koondada maaelanikkond tugevaks poliitiliseks parteiks, jättes linnad teistele erakondadele. Olles kandnud riigi loomise raskust Saksa okupatsiooni ja Vabadussõja alguse perioodil, kuid kaotas Asutava Kogu valimistel hääli pahempoolsetele erakondadele oma seisukohtade tõttu (eraomand, usuõpetus koolides jne). Eesti Maarahva Liit sai 120 kohast ainult 8. Erakonna ajaleht Maaliit suleti sotsialistliku valitsuse kritiseerimise eest. Jätkus maarahva organiseerimine põllumeeste kongressidel. Eesti Maarahva Liidu pärandiks jääb:
- maarahva poliitiline organiseerimine
- vastupanu osutamine enamlusele
- Maavalitsuse esimehe, Päästekomitee ja peaministri andmine Konstantin Pätsi isikus
- vastupanu osutamine Saksa okupatsioonivõimudele, eriti vallavanemate protesti avaldamine Riias
- Eesti sõjaväe mobiliseerimine ja varustamine vallavalitsuste kaudu
- põllumeeste kogude organiseerimine
27. augustil 1920 jõustunud seisuste kaotamise seadusega kaotati Eestis senised seisused ja seisuslikud piirangud. Sestpeale olid endised talupojad samaväärsed Eesti Vabariigi kodanikud kui cand. jur. Jaan Tõnisson.
Erakonna asutamine[muuda | muuda lähteteksti]
1920. aastal toimunud sügisel otsustati II põllutöökongressil moodustada maarahva huvide kaitseks Eesti Maarahva Liidu asemele uus erakond, Põllumeestekogud, mis koondas peamiselt maal elavaid eraomandi ja seadusliku korra pooldajaid. Põllumeestekogude ajalehes Kaja kirjutati 9. oktoobril 1920: "Ka Soomes, Rootsis, Daanis, Baieris, Ungaris, Bulgarias jne. jne. – igal pool ühinevad põllumehed, et parteide eestkostmise alt vabaneda ja iseseisvalt ning otsekoheselt politilisest elust osa võtta[1]."
Järgnenud I Riigikogu valimistel said Põllumeestekogud oodatud võidu: 21 kohta sajast ja Konstantin Päts kujundas esimese Põllumeestekogude valitsuse.
Põllumeestekogude võidu põhjused olid:
- üleolev ja räuskav suhtumine põllumehesse Asutavas Kogus, kus teda pilkavalt nimetati "hallparuniks", mis pidi vihjama sellele, et ta ise käib hallis maavillases kuues, aga juba mõtleb
- cand. jur. Jaan Tõnissoni taktika peaministrina, kes ei sallinud mingisugust kriitikat ja opositsiooni, kõigi teiste peale vaatas ülevalt alla ning kui tasakaalu kaotas, siis läks ähvarduste peale üle
- põllumeeste kogude organisatsiooni struktuur oli teistsugune kui teistel erakondadel, põllumeeste kogude algatus tuli tegelike põllumeeste endi seast, kes ise endi seast valisid valla põllumeeste kogu juhatuse ja revisjonikomisjoni.
Põllumeestekogude erakond koosnes valdade kohalikest Põllumeeste kogudest, maakondade põllumeeste esindustest ja Üleriiklikust Põllumeeste Esindusest. Suuremates valdades võis olla ka mitu põllumeeste kogu. Igal põllumeeste kogul oli oma roheline lipp. 1934. aastaks olid ka kõik maavalitsused läinud põllumeeste kätte, mistõttu nad vapside põhiseadusega kaotati ja asendati riigiametnikest koosnevate ajutiste maavalitsustega.
1931. aastal said põllumehed endile seadusliku kutseesinduse, mille eest nad olid võidelnud juba Eesti aja algusest peale – Põllutöökoja. 1924. aastal algatas Põllumeestekogude rühm põhiseaduse muutmise, mis õnnestus lõplikult alles 1938. aastal.
Üleriiklise Põllumeeste Esituse keskjuhatusse kuulusid: auesimees Konstantin Päts, esimees August Jürima, peasekretär Ants Oidermaa, Johan Laidoner, Jüri Uluots, Jaan Hünerson, Kaarel Eenpalu, Jaan Soots, Artur Tupits, Oskar Suursööt, Jaan Teemant, Johan Holberg, Otto Pukk, Mats Laarman, Jüri Looväli, Jaan Tallo, Kustas Tonkman, Artur Kasterpalu, Christian Arro, Mihkel Õispuu, Aleksander Saar, August Kohver, Eduard Vister, Heinrich Lauri ja Jaan Eilart.
Üleriikline Põllumeeste Esitus, Kaja toimetus, Ühiselu trükikoda, Eesti Põllumeeste Keskselts, Põllutöökoda, Maanaiste Keskselts ja muud asutised asusid Tallinnas majas Pikk tänav 41.
Põllumeestekogude kõrgeim organ oli üleriiklik põllumeeste kongress, mis toimus Estonia teatri ruumides Tallinnas vähemalt iga kolme aasta järel, järjekordsete Riigikogu valimiste eel. Kongressi lõpul korraldati Estonia teatrist Toompeale rongkäik läbi linna roheliste lippude all ja puhkpilliorkestrite saatel. Riigivanem, kelleks enamasti oli Konstantin Päts, ilmus rõdule, kus pidas kõne. Selle lõppedes lauldi hümni ja marsiti Estonia ette tagasi. Linnarahvas imetles, et küll on palju põllumehi ja küll on põllumeeste kogudel suur ning tugev organisatsioon.
Põllumeeste kogude organisatsiooni põhimõtteid järgiti ka seltskondlike organisatsioonide ja Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinde asutamisel. Seoses põllumeeste konventide asutamise ning seniste poliitiliste ühingute ja nende liitude kaotamise ning 1939. aasta valdade reformiga kaotati põllumeestekogud, üleriiklik põllumeeste esitus, maakondade põllumeeste esitused ja põllumeeste kogud 6. mail 1938 ja likvideeriti 1939. aasta jooksul. Uus põllumeeste organisatsioon, ülemaailmne Eesti Põllumeeste Kogude Esindus paguluses, konstitueerus 1952. aastal peetud ülemaailmsel Põllumeeste Kogude kongressil. Põllumeeste Kogu erakonnana naasis 1992. aastal Eestisse ning jätkab nüüd Eestis tegutsemist praegu Eesti Vabaduspartei - Põllumeeste Kogu nime all.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ V. J. Jaan Tõnisson, sotsialdemokradid ja Eesti põllumehed. Kaja, 9. oktoober 1920, nr. 206, lk. 2.