Jääpall

Allikas: Vikipeedia
Jääpallurid 2011. aasta jaanuaris

Jääpall on võistkondlik pallimäng, mida mängitakse jääväljakul uiskudega kahe võistkonna vahel. Mõlemas võistkonnas on 11 mängijat. Eesmärgiks on palli toimetamine vastasmeeskonna väravasse.

Jääpallil on sarnasusi jalgpalli, jäähoki, maahoki ja saalihokiga. Väljak on jalgpalliväljakuga samasuurune ning mänguaeg jaguneb kaheks 45-minutiliseks poolajaks. Mäng toimub jääl ning mängijad kasutavad jääpallikeppe ja väikest palli.

Erandkorras, kui ilm on väga külm või sajab lund, võib mängu pikkust lühendada kaheks 30-minutiliseks poolajaks.

Reeglid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ametlike mängude jaoks on jääpallis 18 reeglit. Need reeglid on mõeldud igasugustele jääpallitüüpidele, kuigi mõningatele gruppidele – näiteks noortele, seenioridele või naistele – on lubatud erandid. Reegleid saab vaadata Rahvusvahelise Jääpalliföderatsiooni kodulehelt.

Väravavahil pole jääpallikeppi (Pildil väravavaht Emil Paulin Ström 2012. aastal)

Mängijad ja meeskond[muuda | redigeeri lähteteksti]

Meeskond koosneb maksimaalselt 11 mängijast, kellest üks peab olema värvavaht. Vähem kui 8 mängijaga meeskonnal ei lubata mängu alustada.

Väravavaht[muuda | redigeeri lähteteksti]

Väravavaht on ainuke mängija, kellel on lubatud puutuda palli kätega, aga ainult värava ees asuvas penaltialas. Väravavahil pole jääpallikeppi.

Varustus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pildil jääpallur Lilja Jonas

Jääpalluri põhivarustuse hulka kuuluvad uisud, kiiver, suukaitse ja väravavahil näokaitse. Nõudeks on, et kahe meeskonna vormid peavad olema lihtsasti eristatavad. Uisud ja kepid peavad olema mängus kasutatavast pallist erinevat värvi. Muude kaitsmete hulka kuuluvad ka põlve-, küünarnuki- ja kaelakaitsmed.

Jääpallikepp[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jääpallikepp tuleb valmistada puidust või sellele sarnanevast materjalist. See ei tohi sisaldada metallosakesi ega teravaid osi, sest need võivad kaasmängijaid vigastada. Kepp ei tohi olla palliga sama värvi (oranž või roosa); see ei tohi olla pikem kui 127 cm.

Väljak[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jääpalliväljaku suurus jääb vahemikku 4050–7150 ruutmeetrit (45–65 m lai ja 90–110 m pikk. Jääpalliväljak on umbes sama suur kui jalgpalliväljak ja märgatavalt suurem kui jäähokiväljak.

Jääpall Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti jääpallurid on näiteks Evald Tipner, Heinrich Paal, Harald Kaarmann ja teised.

Jääpall maailmas[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maailmameistrivõistlused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimesed meeste jääpalli maailmameistrivõistlused toimusid 1957. aastal. Alates 1961. aastast toimusid need ühe aasta tagant ning alates 2003. aastast igal aastal. Kõige rohkem on osalenud 17 maad (2014). Ühe korra, aastal 2004, on meistritiitli pälvinud Soome. Kõik ülejäänud võistlused on võitnud Nõukogude Liit, Venemaa

Jääpallimäng

või Rootsi.

Esimesed naiste jääpalli maailmameistrivõistlused võitis 2004. aastal Rootsi.

Olümpiamängud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jääpall on olümpiamängudel demonstratsioonispordiala, aga seda ei peeta olümpiaspordiks. Kui 1952. aastal jääpall taliolümpiamängudel kavas oli, võttis sellest osa kolm riiki: Norra, Rootsi ja Soome.

2010. aastal teatati, et jääpall on kavas 2014. aasta taliolümpiamängudel Sotšis. Seda aga ei juhtunud.

t
Rahvusvahelise Jääpalliföderatsiooni 32 liikmesriiki

Vaata veel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kategooria:Eesti jääpallurid

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]