Jääpall

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Jääpallurid 2011. aasta jaanuaris
Naiste jääpallimäng
Palli areng läbi aja (vasakul vanim, paremal uusim)

Jääpall (kasutatakse ka ingliskeelset nimetust bandy) on võistkondlik pallimäng, mida mängitakse jääväljakul kahe uiskudel liikuva võistkonna vahel. Mõlemas võistkonnas on 11 mängijat. Eesmärk on palli toimetamine vastasmeeskonna väravasse.

Jääpallil on sarnasusi jalgpalli, jäähoki, maahoki ja saalihokiga. Väljak on jalgpalliväljakuga samasuurune ning mänguaeg jaguneb kaheks 45-minutiliseks poolajaks. Mäng toimub jääl ning mängijad kasutavad jääpallikeppe ja väikest palli.

Erandkorras, kui ilm on väga külm või sajab lund, võib mängu pikkust lühendada kaheks 30-minutiliseks poolajaks.

Reeglid[muuda | muuda lähteteksti]

Rahvusvahelised jääpallireeglid jagunevad 18 paragrahviks. Mõningatele gruppidele – näiteks noortele, seenioridele või naistele – on lubatud teha erandeid.[1][2]

Mängijad ja meeskond[muuda | muuda lähteteksti]

Meeskond koosneb maksimaalselt 11 mängijast, kellest üks peab olema väravavaht. Vähem kui 8 mängijaga meeskonnal ei lubata mängu alustada.

Väravavaht[muuda | muuda lähteteksti]

Väravavahil pole jääpallikeppi (pildil väravavaht Emil Paulin Ström 2012. aastal)

Väravavaht on ainuke mängija, kellel on lubatud puutuda palli kätega, aga ainult värava ees asuvas penaltialas. Väravavahil pole jääpallikeppi.

Varustus[muuda | muuda lähteteksti]

Jääpalluri põhivarustuses on jääpalliuisud, jääpallikepp, kiiver, suukaitse ja väravavahil näokaitse. Muude kaitsmete hulka kuuluvad ka põlve-, küünarnuki- ja kaelakaitsmed.

Kahe meeskonna vormid peavad olema lihtsasti eristatavad. Uisud ja kepid peavad olema mängus kasutatavast pallist erinevat värvi.

Jääpallikepp[muuda | muuda lähteteksti]

Jääpallikepp

Jääpallikepp valmistatakse puidust või sellega sarnanevast materjalist. See ei tohi sisaldada metallosakesi ega teravaid osi, sest need võivad kaasmängijaid vigastada. Kepp ei tohi olla palliga sama värvi (oranž või roosa); see ei tohi olla pikem kui 127 cm.

Väljak[muuda | muuda lähteteksti]

Standardmõõtmetega väljak

Jääpalliväljaku suurus jääb vahemikku 4050–7150 ruutmeetrit (45–65 m lai ja 90–110 m pikk). Jääpalliväljak on umbes sama suur kui jalgpalliväljak ja märgatavalt suurem kui jäähokiväljak.

Jääpall Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis on jääpalli mängitud aastast 1912.[3] Alates 1921. aastast toimusid Eesti meistrivõistlused jääpallis. 1920. aastatel tegi esimesed mängud Eesti jääpallikoondis.

Eestis tegutseb Eesti Jääpalliliit.

Eesti jääpallureid[muuda | muuda lähteteksti]

Jääpall maailmas[muuda | muuda lähteteksti]

Rahvusvahelise Jääpalliliidu liikmesriigid

Rahvusvahelisel Jääpalliliidul (FIB) on 27 liikmesriiki.[4]

Maailmameistrivõistlused[muuda | muuda lähteteksti]

Esimesed meeste jääpalli maailmameistrivõistlused toimusid 1957. aastal. Alates 1961. aastast toimusid need üle aasta ning alates 2003. aastast igal aastal. Kõige rohkem on osalenud 17 maad (2014).

Aastal 2004 pälvis meistritiitli Soome. Kõik ülejäänud võistlused on võitnud kas Nõukogude Liit, Venemaa või Rootsi.

Esimesed naiste jääpalli maailmameistrivõistlused võitis 2004. aastal Rootsi.

Olümpiamängud[muuda | muuda lähteteksti]

Jääpall oli olümpiamängudel demonstratsioonispordialana kavas 1952. aasta taliolümpiamänguddel. Näidisturniirist võttis osa kolm riiki: Norra, Rootsi ja Soome.

2010. aastal teatati, et jääpall on kavas 2014. aasta taliolümpiamängudel Sotšis. Seda aga ei juhtunud.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]